Litvada Ábu Nasyr әl-Faraby ortalyghy ashyldy
Litva astanasyndaghy Últtyq qauymdar ýiinde «әlemning ekinshi ústazy» atanghan Ábu Nasyr әl-Faraby atyndaghy ortalyq ashyldy.
Ashylu saltanatyna Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrliginin, Litvadaghy Qazaqstan Elshiligining jәne Litva Ýkimet janyndaghy az últtar mәselesi jónindegi arnayy departamentting basshylary, Últtyq qauymdar ýiining diyrektory men «Núrsәule» Litva qazaqtary qauymdastyghynyng tórayymy men litvalyq týrkitanushylar qatysqan.
Saltanatty jiyndy Qazaqstannyng Litvadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Marghúlan Baymúhan ashyp, әl-Farabiyding ghylymnyng kóptegen salasyna qosqan ýlesi jayynda bayandap berdi.
Ayta keetyik, atalghan ortalyq Litvanyng Últtyq qauymdar ýiinde, «Núrsәule» qazaqtar qoghamynda ashylyp otyr. Onda kelushiler Shyghystyng úly oishylynyng ghylymy enbekterimen ghana emes, qazaq mәdeniyeti, salt-dәstýrinmen de jaqynyraq tanysa alady. Búl ortalyqtyng taghy bir missiyasy – eki el – Qazaqsten men Litva arasyndaghy mәdeny baylanysty arttyru bolyp tabylady.
Ayta keteyik, әl-Farabiyding esimi orta ghasyrlardaghy arab filosofiyasynyng qalyptasuymen jәne damuymen tikeley baylanysty. Qazaq dalasynyng úly, Aristoteliding izbasary, «әlemning ekinshi ústazy» atanghan әl-Faraby óz zamannyng daryndy oishyly jәne ghúlama ghalym.
Biyl әl-Farabiyding 1150 jyldyghy elishilik hәm halyqaralyq dengeyde atalyp ótilmek. Ghalym mereytoyyn jogharghy dengeyte atap ótu turaly bastamany Memleket basshysy kótergen bolatyn.
Al byltyr tamyz aiynda Memleket basshysy arnayy jarlyq shygharyp, әl-Farabiyding 1150 jyldyghyn toylaudyng dayyndyghy bastalyp ketken bolatyn. Onda 2020 jyly ótui tiyis is-sharalargha qatysty әl-Faraby mereytoyyna dayyndyq pen ótkizu jónindegi memlekettik komissiya qúru jayy aitylghan.
Sonymen qatar, Úly ghalym, oishyl Ábu Nasyr әl-Farabiyding mereytoyy YuNESKO-nyng úmytylmas kýnder men oqighalar kýntizbesine engen.
Abai.kz