«Toqsanbay, Seksenbaylardy bylay qoyyp, býginde Jetpisbay men Alpysbaydy kezdestiru mýmkin bolmay qaldy. Eger erlerding mәselesine býgin nazar audarmasaq, erten-aq búl ýlken memlekettik mәselege ainalady», - deydi urolog mamandar. Óitkeni Qazaqstanda әrbir ýshinshi er-azamat dәrigerding kómeginsiz úrpaq jalghastyrugha qauqarsyz. Búl turaly B. Jarbosynov atyndaghy Urologiya ortalyghynyng bas diyrektory Myrzakerim Alshynbaev mәlim etti. Onyng aituynsha, «Er-azamattardyng densaulyghy kýni» aksiyasy barysynda tekseruden ótken 24 myng erkekting 30 payyzynyng úryqsyzdyqqa shaldyqqany anyqtalghan.

Demografiyalyq ahualdy әielder erlersiz-aq onaltatynday, әielder jayy­na basa nazar audaryppyz da, erler jayyn úmytyppyz. Nәtiyjesinde erler arasynda bedeulik beleng alghan. Býginde әieldermen qatar, bedeulik erler ara­synda da kýrt ósken. Al jastar arasyndaghy bedeulik 20 payyzdy qúrap otyrghan kórinedi. Búl - dәrigerlerding resmy dere­gi.

Ótken ghasyrdyng 70-jyldaryndaghy resmy derekterge kóz jýgirtsek, bedeulik әielder arasynda 3-5 payyzdy qúrasa, erler arasynda 1 payyzgha da jetpegen eken.

Myrzakerim ALShYNBAEV, Urologiya ortalyghynyng bas diyrektory:

- Biz Qazaqstanda tekseruden ótkizgen, anketa jýrgizgen 24 myng er- azamattyng 56-60 payyzy әr dәrejedegi erektilidi diys­funksiyagha shaldyqsa, 30 payyzy - úryq­syz. Al әlem statistikasynda erektilidi disfunksiyagha shaldyqqan er-azamat­tardyng tek 8 payyzy ghana dәriger kómegine jýginedi. Er-azamattar dәrigerge kórinuge úyalady. Áyelder jiyi-jii giynekologke baryp, óz densaulyghyn teksertedi. Qa­zaqstanda әielder densaulyghyna qatysty birneshe memlekettik baghdarlama bar. Al er-azamattardyng densaulyghyna qatysty Qazaqstanda eshqanday baghdarlama joq.

2020 jyly Qazaqstan halqynyng sanyn 20 milliongha jetkizu maqsaty túr. Eger biz osy maqsatqa jetemiz desek, erkekterge arnalghan baghdarlama qabyldap, erler densaulyghymen ainalysatyn arnayy ortalyqtar ashuymyz kerek.

Lәilә AHMETOVA, «Er-azamat» dagh­darys ortalyghynyng tórayymy:

- Biz býgin әkelerding problemasyna basa nazar audaruymyz qajet. Er-aza­mattargha tek aqsha tabushy, syrtqy prob­lemalardy sheshushi retinde ghana qarau dúrys emes. Birinshi kezekte ol bala tәrbiyesimen de ainalysyp, otbasyndaghy әkening rólin kóterip, Qazaqstandaghy әkening bet-beynesin qalyptastyruymyz qajet.

«Resmy derekterge sýiensek, songhy 20 jylda halyq sany Ózbekstanda 7-8 milliongha, Týrik elinde 2 milliongha ósken. Al Qazaqstanda múnday tabighy ósim bolghan joq. Dәl osy qarqynmen keter bolsaq, 2020 jyly halyq sany 18 miyl­lionnan aspaydy», - deydi urolog maman.

Erlerge arnalghan ortalyq ashu mәselesi 2008 jyly kóterilgen eken. Ortalyq ashugha Astana qalasynan jer de bólinipti. Alayda qújattar әli kýnge qaralu ýstinde kórinedi. Mamandardyng aituynsha, búl TMD-da tendesi joq ortalyq bolmaq. Biraq qazirshe búl qaghaz betinde ghana.

Mamandardy qatty alandatyp otyrghany - tepse temir ýzetin jas jigit­terding «bedeulik» degen dert aldynda dәrmensiz boluy. Tekseruden ótken, otbasyn qúryp ýlgermegen jastardyng 52 payyzy perzent sýigizuge qauqarsyz bolyp shyqqan. Qalpaqtylardyng qanynda er­kektik gormondar, yaghny testeron jetispeydi. Árbir ekinshi er-azamat jýrek-qan tamyrlar aurulary, susamyr, so­zylmaly jynystyq aurulargha shal­dyqqan.

Saltanat BAYQOShQAROVA, Adam úrpaghyn órbitu institutynyng diyrektory, biologiya ghylymynyng doktory:

- Bizding ortalyq bedeulik mәselesimen tikeley ainalysady. Songhy 10 jylda erlerding úryqtandyru qabiletining tómen­dep ketkeni bayqalyp otyr. Qazir qoldan úryqtandyruda donor mәselesi payda boldy. Zerthanalyq tekseru jasaghan kezimizde kóp jaghdayda erlerding úryghy jaramsyz ekeni anyqtalyp jatady. Eng basty alandatarlyq mәsele - jastar arasyndaghy qabiletsizdikting beleng aluy. Salystyrmaly týrde qarar bolsaq, býginde 50 jastaghy er-azamat úryghynyng jaram­dylyghy 25 jastaghy jigitterge qaraghanda joghary. Yaghny búl jastar arasynda bedeulikting beleng alyp bara jatqanynyng kórinisi. Demek, jastar dәrigerlik tek­seriluden jii ótip túrulary tiyis. Búl dert der kezinde anyqtalsa, kóp jaghdayda ony emdep jazugha bolady.

Mamandar jastar arasynda bedeulikting jogharylau sebebin ekologiyamen jәne jynystyq qatynasqa erte barumen, salauatty ómir saltyn saqtamaumen sabaqtastyryp otyr. Olardyng aituynsha, jastar 14-15 jastan bastap mahabbat lәzzatyn tatady. Tәjiriybesizdikting kesirinen әrtýrli sozylmaly jynystyq aurugha shaldyghyp, sonynda bedeulikke әkelip soqtyrady.

Urologter belsizdikke úshyraghan er-azamattardyng 90 payyzyn emdep jazugha bolatynyn aitady. Sondyqtan da olar «әrbir emhanada dәriger-giynekolog siyaqty erler densaulyghyn qadaghalaytyn andrologter de otyruy qajet» deydi.

Derek

Ártýrli jastaghy er-azamattardy anketalyq tekseruden ótkizu barysynda olardyng 56 payyzynan әrtýrli kezendegi bedeulik auruy anyqtalghan. Onyng ishinde 8 payyzy bedeulikting auyr formasyna shaldyqqandar. Jynystyq jolmen júghatyn aurularmen auyru saldarynan bedeulikke boy aldyrghandar - 43 payyz. Al otbasyn qúryp, perzent sýie almay jýrgen otbasylar 16 payyzdy qúrap otyr. Negizi, búl kórsetkish 15 payyzgha jetkende qaterli bolyp sanalady.

Avtor: Qaldar BEK

http://www.alashainasy.kz/society/28336/