Alash arysy Smaghúl Sәduaqasovtyng sýiegining kýli Astanagha әkelip jerlengeni turaly oqyrmanymyzdy tolyq qúlaghdar etsek kerek. Endi mine, jarty әlemdi jalmap qoya jazdaghan Stalindik repressiyanyng qúrbandary - Túrar Rysqúlov, Nәzir Tóreqúlov, Súltanbek Qojanovtardyng da jambasy tiygen jer anyqtalyp jatyr... Belsendi azamattar bilek sybana kirisse, atalghan arystardyng da mәiiti Atameken - qasiyetti topyraghyna oralar kýn alys emes shyghar degen oidamyz.

Alash arysy Smaghúl Sәduaqasovtyng sýiegining kýli Astanagha әkelip jerlengeni turaly oqyrmanymyzdy tolyq qúlaghdar etsek kerek. Endi mine, jarty әlemdi jalmap qoya jazdaghan Stalindik repressiyanyng qúrbandary - Túrar Rysqúlov, Nәzir Tóreqúlov, Súltanbek Qojanovtardyng da jambasy tiygen jer anyqtalyp jatyr... Belsendi azamattar bilek sybana kirisse, atalghan arystardyng da mәiiti Atameken - qasiyetti topyraghyna oralar kýn alys emes shyghar degen oidamyz.

Jogharydaghy jaytty jalpy kópshilikke «Jaraly sezim» atty zamanauy filimi arqyly tanylghan rejisser Erkin Raqyshev jariya etip otyr. Erekeng «Qazaqfilimnin» tapsyrysy boyynsha «Túrar Rysqúlov» degen derekti filim týsirip jýrgen kórinedi. Rejisser filimdi týsiru barysynda Túrardyng izimen Mәskeu qalasyna baryp, barysymen marqúmnyng mәiiti jerlengen jerdi tabugha bola ma dep, ainalasyna súrau salady. Sóitip, Reseyding FQQ (FSB) qyzmetkerlerining silteuimen Mәskeu týbindegi jabyq qorymgha ainalghan mannan qazaqtyng marqasqa úldary jatqan jerdi anyqtaydy. Qazirgi jabyq qorymdy kezinde KSRO-nyng ishki ister komissary bolghan Yagoda sayajay retinde jaylapty. Keyin sayajay repressiya qúrbandaryn atyp tastap, kóme salatyn «ajal aralyna» ainala bastaghan song birden NKVD-nyng «Kommunarka» atalatyn qúpiya nysany bolyp shygha keledi de, qúpiya nysangha qúpiya týrde «Loza» degen at beriledi. Raqyshevtyng aituynsha, Rysqúlov pen Qojanovtyng jәne Tóreqúlovtyng beyiti osy «Kommunarka»- «Lozadan» tabylghan.

-Kommunarkada qazir shirkeu ornalasqan, - deydi Erkin Raqyshev. - Saharov atyndaghy memorialdyq qor da osynda. Sayasi- qughyn-sýrginge úshyrap, iz-týzsiz ketken jandargha izdeu salatyn arnayy qor. Sol qordyng qyzmetkerlerine ótinish jasap edik, olar bizge tauyp berdi. Qolymyzda qújatty aighaqtar bar.

Qazaq rejisserining sózin Kommunarkadaghy shirkeu qyzmetkeri Mihail de rastap bylay deydi:

-Býginge kýnge deyin múnda atylghan 4 jarym myng adamnyng esimi belgili bolghan edi. Juyrda taghy tyng mәlimet tabyldy. Solardyng ishinde qazaqtan shyqqan sasyay túlgha T.Rysqúlov esimi de bar.

Esterinizge sala keteyik, Nәzir Tóreqúlov - qazaq ishinen shyqqan alghashqy kәsby diplomattardyng biri. Ol KSRO-nyng Saud Arbaiyasyndaghy ókiletti ókili boldy. Elshilik qyzmetter atqara jýrip jazghan enbekteri bar. Kommunister biylegen zamannyng tar qyspaghynda jýrip últ qamyn oilaghan, últyn qaltqysyz sýigen Nәzir 1937 jyly atylyp ketedi.

Súltanbek Qojanov - patshaly Resey túsynda «kirgiyz» dep búrmalanghan qazaq atyn qalpyna keltirgen túlghalardyng qataryndaghy qayratker. Súltanbek Qojanúly sayasy kýres jolyn 1917 jyly «Kenes» atty jasyryn úiymnan bastaghan. Sol jyldary M. Shoqay, Q.Qojyqov, Q.Bolghanbaev, S.Aqaevpen birge «Birlik tuy» atty gazet shygharyp, «Qoqan» avtonomiyasyn qyzu qoldaydy. Qojanov 1927 jyly Stalinge jazghan hattarynda ózining turashyldyqtan tanbaytyn túlgha ekendigin tanytady. 1938 jyly atylyp, 1957 jyly aqtalghan.

Túrar Rysqúlov

Túrar Rysqúlov 1894 jyly 26 jeltoqsanda Jetisu oblysynyng Vernyy uezine qarasty Shyghys Talghar bolysynda ómiri tendik pen bostandyq jolynda taysalmay kýrespen ótken kóshpeli qazaq sharuasynyng shanyraghynda dýniyege keldi. Onyn әkesi Rysqúl Jylkyaydarúly ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary patsha әkimshiligining ozbyrlyghyna shydamay Syrdariya oblysynyng Chernyaev uezinen (qazirgi Týlkibas audanynan) osynda qonys audaryp kelgen bolatyn. Jana qonysynda da әdiletsizdik kórgen Rysqúl 1904 jyly jeltoqsanda halyqqa tizesi batqan jergilikti bolysty atyp óltirip, Sibirge aidalady. Qorghansyz qalghan Túrar tuystarynyng kómegimen 1907 jyly Merkedegi orys-týzdik bastauysh mektepke týsip, ony ýzdik bitirip shyghady. Múnday aralas mektepter belsendi missionerlik maqsat ústanghan bolatyn. Ákesimen birge Vernyy qalasynyng týrmesinde bolgan kezinde týrme bastyghy Prihodiko bala Túrardy shoqyndyrugha әrekettense, Merkedegi shәkirt kezinde de osynday әreket onyn aldynan taghy da shyghady.

1910 jyly Túrar Pishpektegi 1-shi dәrejeli auyl sharuashylyq mektebine qabyldanyp, ony 1914 jyly qazan aiynda bau-baqsha ósirushi mamandyghy boyynsha bitirip shyghady. Jasy 21-den 22-ge qaraghanda ol Ontýstik Qazaqstandaghy últ-azattyq kóteriliske basshylyq jasady; 1917-1918 jyldary Áulieatada belsendi sayasy qyzmetimen kórine bildi; 1918 jyly Týrkistan Respublikasynda qúrylghan Ashtyqpen kýresetin Ortalyq Komissiyanyng tóraghasy bolyp saylanghanda ol ne bәri 24 jasta edi; Jasy 24-ten 25-ke qaraghanda T. Rysqýlov Músylman Burosyn úiymdastyryp, ony Týrkistannyng jergilikti halyqtarynyng qúqyn qorghaushy úiym (memlekettik qúrylym) dәrejesine deyin kótere bildi; 25 jasynda Týrikatkomnyng jergilikti halyqtan shyqqay túnghysh tóraghasy retinde respublikanyng sayasiy-memlekettik egemendigi jolynda tabandy kýres jýrgizdi; 26-27 jasynda ol RSFSR Últ isteri jónindegi halyq komissariatynda qyzmet atqaryp, osy komissariattyng tóraghasynyng orynbasary dәrejesine deyin kóterildi. Komissariatta jýrip býkil eldegi (RSFSR) jogharghy oqu oryndary (uniyversiytetter) jýiesine basshylyq jasady. Búl jyldary oghan bolashaq diktator - I. V. Stalinmen qyzmettes bolugha tura kelgen edi; 1922 jyly kýzde, yaghny 27-den 28-ge qaraghan shaghynda T. Rysqúlov Týrkistan Respublikasy Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy bolyp saylandy. Al, Týrkistannan birjola ketip, 1924 jyly kýzde Kominternning ókili etip Mongholiyagha jiberilgen kezde ol әli 30-gha da tola qoymaghan bolatyn. Qazirgi ólshemmen alghanda búl, jas - joghary oqu ornyn bitirip, qyzmetke endi ghana aralasa bastaghan jas mamannyn jasy. T. Rysqúlov osy jasta-aq sayasy kýres pen memlekettik basqarudyng san qyrly baspaldaghynan ótip ýlgerdi. Sonau 20-shy jyldarda-aq onyng esimi "Týrkistan" úghymynyng balamasy retinde aityla bastaghan edi. Onyng esimi - últ mәselesi boyynsha jýrgizilgen erlik kýrestin tuy boldy (Derek kózi - http://www.google.kz/#hl=kk&source=hp&q=Túrar+Rysqúlovtyn+ómirbayany).

«Abay-aqparat»