- Áselhan apa, Siz aitys ónerining ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp, sol últtyq bolmysymyzben biteqaynasqan tól ónerimizding qayta jandanuyna kóp ýles qosqan azamat-aqynsyz. Búl kýnderi óziniz sahnadan kórinbey ketkeninizben aitys ónerining damu barysyn qarap, baqylap otyratyn shygharsyz?

- Áriyne, aitys men ýshin de, mening aitystaghy әriptes qúrdastarym ýshin de óte ystyq. Sebebi bizder aitystyng jandanuy ýshin janymyzdy salyp enbek ettik, ter tóktik. Manap, Kópbay syndy aldynghy buyn aghalarmen  qatar jýrip, solardan ýirengenimizdi, alghanymyzdy keyingi buyn inilerge, sinlilerge jalghadyq. Endi bizderden alghan amanatty keyingige sau-salamat jetkizu býgingi aityskerlerge mindet. Biz aitysqa adal boldyq. Ata-babadan jetken amanat-ónerge qiyanat jasamadyq. Biz aitysqa qansha adal bolsaq, aitys ta bizge sonsha adal boldy. Bizding atymyzdy shygharyp, abyroyymyzdy asqaqtatty. Halyqqa, elge qúrmetti etti. Men ózim oilaymyn, mening aitysqa bergenimnen góri aitystyng maghan bergeni kóp boldy dep. Áriyne, búl Qúdaydyng bergeni ghoy. Qúdaydyng bergenin kópsinuge de bolmaydy. Búl kópsingenim emes, enbegimning eselenip qaytqanyna shýkirshiligim.

Aytystyng bәrin kórip, qadaghalap otyramyn dep aita almaymyn. Biraq mýmkindigimshe kóruge tyrysamyn. Jetistigine sýiinem, kemshiligine kýiinem.

- Al aitystyng býgingi dengeyine kóniliniz tolady ma?

- Áselhan apa, Siz aitys ónerining ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp, sol últtyq bolmysymyzben biteqaynasqan tól ónerimizding qayta jandanuyna kóp ýles qosqan azamat-aqynsyz. Búl kýnderi óziniz sahnadan kórinbey ketkeninizben aitys ónerining damu barysyn qarap, baqylap otyratyn shygharsyz?

- Áriyne, aitys men ýshin de, mening aitystaghy әriptes qúrdastarym ýshin de óte ystyq. Sebebi bizder aitystyng jandanuy ýshin janymyzdy salyp enbek ettik, ter tóktik. Manap, Kópbay syndy aldynghy buyn aghalarmen  qatar jýrip, solardan ýirengenimizdi, alghanymyzdy keyingi buyn inilerge, sinlilerge jalghadyq. Endi bizderden alghan amanatty keyingige sau-salamat jetkizu býgingi aityskerlerge mindet. Biz aitysqa adal boldyq. Ata-babadan jetken amanat-ónerge qiyanat jasamadyq. Biz aitysqa qansha adal bolsaq, aitys ta bizge sonsha adal boldy. Bizding atymyzdy shygharyp, abyroyymyzdy asqaqtatty. Halyqqa, elge qúrmetti etti. Men ózim oilaymyn, mening aitysqa bergenimnen góri aitystyng maghan bergeni kóp boldy dep. Áriyne, búl Qúdaydyng bergeni ghoy. Qúdaydyng bergenin kópsinuge de bolmaydy. Búl kópsingenim emes, enbegimning eselenip qaytqanyna shýkirshiligim.

Aytystyng bәrin kórip, qadaghalap otyramyn dep aita almaymyn. Biraq mýmkindigimshe kóruge tyrysamyn. Jetistigine sýiinem, kemshiligine kýiinem.

- Al aitystyng býgingi dengeyine kóniliniz tolady ma?

- Qazir aitys kóp, bir sebepten sodan da bolar, bedeli týsip ketti. Ózi ne nәrse kóp bolsa, sonyng qadiri kete bastaydy ghoy. «Eger týnning bәri Qadir týni bolsa, Qadir týninde qadir qalmas edi», deydi Saghdi. Jalpy Qúdaydyng Ózining búiryghyna sәikes Úlyqtyghy sheksiz Úlyq Allany maqtap, pәktep, zikir etudi ghana óte kóp aitu kerek. Qalghan nәrsening bәrining de ólshemi, shegi boluy qajet dep bilemin.  Ekinshiden, «Aqsha jýrgen jerde albasty jýredi» degen sóz bar. Meninshe, aitys qazir sonyng kebin kiyip jýr. «Aytystyng mәn-maghynasy qay kezden bastap kete bastady?» dep kóp oilanamyn.  Sóitsem, ol tura jenimpazdar men jýldegerlerge dýnie beruden bastalypty. Múnym «aqyndargha týk bermeu kerek» degen sóz emes. Bizding aqyndar aitysqa bәrin aldyn-ala eseptep baratyn siyaqty. «Finalgha deyin mynalardy aitsam, finalda mynany aitamyn» dep, 20 minuttan aspaytyn aitys ýshin sózderin eseptep alady. Bәrining de bireuge birdene dep jauap qaytara alatynday shamasy bar, arasynda sony paydalanady. Sodan keyin «pәlen uaqyt dayyndalyp edik, týk almadyq» deytin nemqúraydylyq ta basymdau siyaqty. Bizde onday bolghan joq. Jýrsin qanaty bar dombyranyng sureti basylghan Alghys hatty dayyndap qoyady, sonyng 1-shi dәrejeli diplomyn alsaq mәz bolyp qaytamyz. Odan ózge eshtene berilmeytin. Esesine aqyndardyng yntymaq-birligi myqty bolatyn. Bir-birine bolysyp, bir aqyn jaqsy sóz tauyp aitsa, sony ózimiz aitqanday bolyp quanushy edik. Ásiya, Qonysbay, Ábdikerim, Esenqúl, t.b. aqyndarmen sol riyasyz dostyq aramyzda әli saqtalghan. Al qazirgi aqyndardyng arasynan múndaydy bayqay bermeysiz. Qazirgi aqyndardyng birlikterin ketirip otyrghan bәigege tigilgen avtokólikter men dýniye. Osy qu dýnie tipti keybir aityskerlerdi últ ruhaniyatynyng dúshpanyna ainaldyrghan synayly.

Súhbattyng tolyq núsqasyn haq.abai.kz saytynan oqy alasyzdar