Almaty. 19 qazan. QazTAG - Irina Gumyrkina. Sәrsenbi kýni «Qazaqstan halqy assambleyasynyn» (QHA) úiymdastyrumen ótkizilgen «Qazaqstan - túraqtylyq mekeni» atty dóngelek ýstelge qatysushylar Qazaqstan tәuelsizdik jyldary etnosaralyq negizdegi qaqtyghystan, qoghamnyng jikteluinen aulaq boldy dep mәlimdedi.

«Elimizding basyndaghy eng kýrdeli jyldary preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng danyshpan sayasatynyng arqasynda Qazaqstan etnosaralyq qaqtyghystargha úrynghan joq», - dedi QHA hatshylyghynyng mengerushisi Áliya Túrsumúratova.

«Qazaqstannyng ózining ereksheligin eskersek, әlemdegi bir de etnosaralyq qatynastar ýlgisi bizge kelmeydi», - dedi QHA-nyng ontýstik aimaqtaghy ókili, «Etnos-Forum» QB Ghabit Núrәdilov.

Onyng aituynsha, әlemde últaralyq mәseleni sheshuding ýsh ýlgisi bar. Birinshisi - «elde negizgi nazardy әleumettik jәne ekonomikalyq problemalargha audaryp, etnosaralyq mәseleler joq dep, kózdi júmyp qarau». Biraq, búl jaghdayda damu bolmaydy, dep esepteydi ol. Ekinshi jol - «biylik elden basqa etnostardy yghystyru, elde monoúlttyq memleket qúru sayasatyn ústanghan» jol. Gh. Núrәdilovtyng pikirinshe, búl jol Qazaqstangha jaramaydy.

Almaty. 19 qazan. QazTAG - Irina Gumyrkina. Sәrsenbi kýni «Qazaqstan halqy assambleyasynyn» (QHA) úiymdastyrumen ótkizilgen «Qazaqstan - túraqtylyq mekeni» atty dóngelek ýstelge qatysushylar Qazaqstan tәuelsizdik jyldary etnosaralyq negizdegi qaqtyghystan, qoghamnyng jikteluinen aulaq boldy dep mәlimdedi.

«Elimizding basyndaghy eng kýrdeli jyldary preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng danyshpan sayasatynyng arqasynda Qazaqstan etnosaralyq qaqtyghystargha úrynghan joq», - dedi QHA hatshylyghynyng mengerushisi Áliya Túrsumúratova.

«Qazaqstannyng ózining ereksheligin eskersek, әlemdegi bir de etnosaralyq qatynastar ýlgisi bizge kelmeydi», - dedi QHA-nyng ontýstik aimaqtaghy ókili, «Etnos-Forum» QB Ghabit Núrәdilov.

Onyng aituynsha, әlemde últaralyq mәseleni sheshuding ýsh ýlgisi bar. Birinshisi - «elde negizgi nazardy әleumettik jәne ekonomikalyq problemalargha audaryp, etnosaralyq mәseleler joq dep, kózdi júmyp qarau». Biraq, búl jaghdayda damu bolmaydy, dep esepteydi ol. Ekinshi jol - «biylik elden basqa etnostardy yghystyru, elde monoúlttyq memleket qúru sayasatyn ústanghan» jol. Gh. Núrәdilovtyng pikirinshe, búl jol Qazaqstangha jaramaydy.

«Ýshinshi jol - búl jol qazir bizding bara jatqan jәne dostastyq elderine ýlgi retinde kórsetip jýrgen jol. Búl jol biylik pen memleket últaralyq qatynastar institutyn qúru, dәstýrlerdi, mәdeniyetti, osynda meken etken etnostardyng ana tilin saqtau  joly, azamattyq qogham qúru joly», - dedi Gh. Núәdilov.

Qyrym tatarlarynyng etnomәdeny birlestigining tóraghasy Seit Babaliyev atap kórsetkendey, qazaq halqynyng qayyrymdylyghy men qoldauynsyz, býginderi Qazaqstanda meken etetin etnostar jappay departasiya kezinde ózderinshe jersinip kete almas edi. Onyng aituynsha, 1944-1948 jyldary ashtyq pen aurulardyn 144 myng 704 adam kóz júmghan. «Eger qazaq halqy bolmasa, eger olar qabyldamasa, baspana berip, bir ýzim nanyn bólispese adamdar odan da kóp qyrylar edi», - dedi S. Babaliyev.

Ol sonday-aq aghymdaghy jyly 14 qarashada kýshtep jer audarylghan halyqtargha qoldanylghan qughyn-sýrgin aktileri zansyz dep tanu turaly Jogharghy kenes deklarasiya qabyldanuynyng 22 jyldyghy ekenin atap ótti.

«Býginge Qazaqstan territoriyasynda meken etetin 130 etnostargha ózderining mәdeny ortalyqtaryn ashu, tilderin, mәdeniyetin damytu mýmkindikteri berilgen», - dedi ol.

«Qazaqstan etnostary qazaq halqymen birge ózderi de damydy. Barlyghynyng tegi әr týrli bolghanymen bizderding barlyghymyz bilim aluda, júmys isteude, jasampazdyq pen Qazaqstan Respublikasynyng damuyna qatysuda birdey qúqyghymyz bar», - dep atap kórsetti S. Babliyev.