Abay múralarynyng elektrondy kitaphanasy turaly...

«Shyn hakim sózing asyl-bagha jetpes,
Bir sózing myng jyl jýrse, dәmi ketpes»
Maghjan Júmabaev

Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan Abay ýnining aspan-kókke asyp ketkenine ghasyrdan asa uaqyt boldy. Maghjan Júmabaev óner-bilim kiltin tapqandar jóninde «Basqa júrt aspan kókke asyp jatyr, Kiltin óner-bilim ashyp jatyr» dese, ústaz Ybyray Altynsarin kezinde: óner-bilim bar júrttar, aishylyq alys jerlerden, jyldam habar alghyzatyn edi, degen bolatyn. Býginde óner-bilim kilti – bilimdi iygerip, ghylymdaghy janalyqqa ilesip, qoldana bilgenderding uysynda túr. Qazirgi tanda Google sekundyna 40 000-nan artyq, tәuligine 3,5 miliard mәlimet izdeu súranysyna sәtinde, tez jauap berip, aqparat aludy barynsha jyldamdata týsti. Bizdi qorshaghan әlem barghan sayyn asa ýlken jyldamdyqpen sandyq aqparat ainalymyna qosylyp, nәtiyjesinde tehnologiya adamgha qalaghan mәlimet pen aqparatty óte jyldam úsyna alatyn qabiletke ie boldy.

Tehnikalyq qúraldar men ghylymy әdister bilim aluda adamnyng kóz-qúlaghy boluymen ghana emes, ghylymdy jana dengeyge shygharugha mýmkindik beruimen qúndy. Qazirgi kezde otandyq, әlemdik dengeyde internet-arnalar, veb sayttar, e-kitaphanalar, ghylymy ortalyqtar, derekqor jýieleri әlemdegi Abay Bilimi bibliografiyalyq aghynyn qamtyp, olargha erkin qol jetkizu qyzmetin úsyna alady.(tablisa-4,5,6). Tehnologiyanyng dayyndap úsynyp otyrghan osynday mýmkindikterin paydalanyp, ghalamtor derekqorlaryndaghy Abay múrasyna qatysty bibliografiyasynyng anyqtaluy, rettep jinastyryluy, toptastyrylyp jýielenuining Abay bilimin jana dengeyge shygharugha septigi tiyeri sózsiz. Hakim Abay «Árbir jaqsy nәrsening ólshemi bar» – dep 43-qarasózinde aitqanynday, osy baghytta barymyzdy týgendep, joghymyzdy anyqtap aludyng tek jaqsy is qana emes, ghylym ýshin óte paydaly zertteu bolatynyna nyq senimmen, bibliometriya әdisin qoldanyp, ghalamtor derekqorlary erkin úsynatyn (open access) Abay bilimi ghylymy bibliografiyasyna sandyq taldau jasaldy. (tablisa-1;2;3;4). Ghalamtor derekqorlaryndaghy ghylymy Abay bilimi bibliografiyasynyng meta analiyzin jasaudaghy maqsatymyz - Abay múrasyn jana dengeyge shygharu. Kez-kelgen ghylym adamzat jinaqtaghan bilim qorynyng bilinui, anyqtaluy, rettelui, jýielenui arqyly jasalady. Abay 37-qarasózinde «isting basy rettilik», «eger isim ónsin desen, retin tap» degen kenesining danalyghyna kóz jetkizip, iske asyrudyng uaqyty keldi. Abay bilimi bibliografiyasy bibliometriyasy Abaytanu ghylymynda alghash ret dayyndalyp otyr. Zertteuimizding ereksheligi mәlimetter erkin úsynatyn (open access) ghalamtor derekqorlarynan alyndy. Kitap týrindegi ghylymy zertteu 1935-jyldan bastalady, әrtýrli baspasóz betterindegi materialdar Kazpoligraftrest «Ádebiyet jәne isskustva» basylymyndaghy 1940 jylghy maqaladan bastalady. Osy jyldardan búrynghy Abaytanu ghylymy bibliografiyasy jayly mәlimetter ghalamtor derekqorlarynda 18.02.2020-28.02.2020 uaqyt aralyghynda izdeu nәtiyjesinde kórinbegendikten, júmysymyzda qamtylmady. Búl mәlimetterdi Zertteuimizde anyqtalghan 1940-2011 jyldar arasynda shyqqan Abay múrasyna qatysty 24-bibliografiyalyq enbekterden tolyqtyrugha bolady. (5)

Abay dýniyetanymy – kózqarasynyng qasang qalypqa salynyp, óndeuge týsken qiyn kezeninde akademiyk-jazushy Áuezovtyng ózi «Abay dәriyasynan qasyqtap qana alugha» mәjbýr bolghan kýrdeli qiyn tarihy, jalang kózben alynbaytyn kókjiyegi bar. Múhtar Áuezov, Qúdaybergen Júbanov, Qayym Múhamethanov bastaryn qaterge tige jýrip Abaytanu ghylymynyng negizin qalyptastyrdy. Abaytanudyng songhy jarty ghasyrdan astam uaqytynda ghúlama ghalym M.Myrzahmetúly Abay bilimining tórt qúbylasyn týgendedi. Zertteu júmysymyzda qamtylghan 895 enbek (tablisa-2) pen 2031 maqala búghan - kuә. (tablisa-4). Elektrondy kitaphana katalogy bibliografiyasy boyynsha Abay ólenderi men shygharmalary 1909-2020 jyldar aralyghynda әrtýrli baspada 189 ret kitap bolyp basylghan; «Abay joly» romany 1942-2019 jyldar aralyghynda barlyghy әrtýrli baspada 84 ret shyqqan, Abay bilimi ghylymy zertteuleri 1935-2020 aralyghynda barlyghy 494 kitap; onyng ishinde 1935-2020 jyldardy qamtityn tolyq Abay zertteuine arnalghan 294 kitap, 1948-2020 jyldar aralyghynda 167 ret Abay zertteuleri kitap bólimi ishinde; 1940-2018 jyldar aralyghynda 29 oqulyq; 1940-2011 jyldar arasy Abaytanu bibliografiyasy 24; 1950-2019 jyldarda qorghalghan dissertasiya avtoreferattary sany 45; basqa óner salalary boyynsha jasalghan izomaterial, muzyka, nota, alibom týrindegi óner tuyndylary 46; Qazaqstandaghy kitaphanalardyng onlayn-katalogyndaghy әrtýrli baspasózde jariyalanghan maqalalar sany 1940-2020 jyldar aralyghynda 330; әrtýrli konferensiyalarda Abay taqyrybyna úsynylghan maqala 1995-2020 jyldar arasy 48; 1994-2013 jyldar arasy CD-disk týrindegi materialdar 17. Mәlimetterdi erkin úsynatyn (open access) 27-ghalamtor derekqorlaryndaghy Abay bilimine arnalghan barlyghy 895 enbek, 2031 maqala zertteuimizde qamtyldy. (tablisa-1). Anyqtalghan, rettelgen, jýielenip toptastyrylghan bibliografiya kórsetkishteri tablisalar men grafikter arqyly úsynyldy. Zertteuimizding tolyq mәtini, Abay bilimi bibliografiyasynyng tolyq kórsetkishi «Hakim Abay» ghylymy zertteu ortalyghynda kitap týrinde dayyndaluda.

Abay Bilimi bibliografiyasy abay, Abay Qúnanbaev. Abay Kunanbaev, Abaytanu, abai, abay, qunanbayev, kunanbayev, kounanbaiouly. abay kazakh poet, abai poetry, kazak şair, kazak şiirleri (tablisa-6,7) tirek sózderi arqyly qazaq, orys, aghylshyn, týrki tilderindegi ghalamtor derekqorlarynan anyqtaldy. Zertteuimizde qoldanylghan «derekqor» sózi «datebase», «erkin úsynatyn» tirkesi «open access» terminderin bildiredi. Izdelgen bibliografiyadaghy tirek sózderding bolmauy, maqala atauynyng «zerek oidyng zerdesi» «danalar danasy» sekildi beyneli, obrazdy sózdermen ataluy sebepti izdeu formatyna ilikpeui, ghylymy maqalanyng biz qarastyrghan 27 onlayn-derekqorda bolmauy nemese basqa da sebepterge baylanysty, әlbette, biz kóre almaghan, zertteuimizde qamtylmay qalghan, Abay Bilimine qatysty zertteu enbekteri de bar.

Qazir ghalamtorda әr minutta 103.447.520 elektrondyq pochta jiberiletinin [8] eskersek, ýnemi qozghalysta bolatyn aqparat aghynyna ilesuding ózi onaygha soqpaydy. Aspan-kókke asqan Abay bilimi ghalamtordan izdeuimizding nәtiyjesi bizge san myndaghan kórsetkish úsyndy. (tablisa-6,7) Zertteu barysynda alynghan mәlimetter leginen izdegen dýniyemizge qatysty jәne dúrys aqparatty ajyratyp aludyng jauapty is ekenin is jýzinde úqtyq. Izdegen bilimimizge qol jetkizuding sonshalyqty onay jәne tez bola qalmaytynyn, tehnologiyanyng tek jyldam habar alu mýmkindiginin jetkiliksizdigin, sonymen qatar basqa da birqatar jýieli júmys jasaudy talap etetinin naqty sezindik.

Bilim men mәdeniyet joghary dengeyde damyghan elderde bilimge erkin jәne jyldam qol jetkizu mýmkindigi beretin derekqor jýielerin qúru arqyly sapaly sheshimin tapqan. Býgingi tanda dóngelengen jer sharyndaghy bilim dýniyesining bir bólshegi bolu osyny talap etip otyr. Bizdegi Abay vebsaytary da bilimge erkin jәne jyldam qol jetkizu mýmkindigin úsynu baghytyna qaray auyssa, әlemdik onlayn-derekqorlar jýiesi dengeyine kóterilse, Abay bilimin әlemdik túrghyda jana dengeyge shygharugha orasan zor ýles qosary sózsiz. Ázirge Abay sayttary әlemdik derekqor (datebase) jýielerinen kórinbese de, elimizde Abay bilimi jóninde óte bay, keng mazmúndy qamtyghan saytar jasalghan. Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan onlayn-ensiklopediya – «Abay әlemi» 883 kórsetkishting ishinde kitap jәne maqalalardyng tolyq mәtinin erkin úsynyp, kóz tartarlyq kórkem interfeysimen Abay әlemine birden enip ketuine jaghday jasap qoyghan, izdegenindi tabatyn barlyq jaghynan keremet sayt.

Qazirgi kezde WoS. Researchgate sekildi bilim derekkózderin qoldanbaytyndar, óz salasynyng negizgi bibliografiyasyn qúra almaghandar bilim janalyghyna ilese almaydy. Álemning bir jerinde jariyalanghan janashyl ghylymy zertteu júmysy dissertasiya, maqala, kitap, zertteu enbegimen tanys emes zertteushining әlemdik ghylymy bәsekelestik dengeyine kóterile almaytyny sózsiz. Elde jasalghan zertteu júmystary, qorghalghan pikirler, ashylghan janalyqtar basqa jerde eshqanday әser tudyrmasa, eshkimge keregi bolmasa, shet tilderine audarylyp, tanylmasa әlemdik ghylymy ortanyng syrtynda qalyp qoyatyny belgili. Qoghamnyng mәdeny ekonomikalyq, aghymdaghy jәne bolashaq qajettilikterine jauap bere almaghan bilim eskirip qalady. Bilim qoldanylmay, ómirden alystatylyp, múraghattar men kitaphana sórelerinde túryp qalsa, ómirsheng bola almaydy. Zerteu júmysynyng barysynda qol jetkizgen qorytyndy kórsetkishterde anyqtalghanynday, Abay múrasy onyng zertteluine arnalghan Qazaqstandyq derekqorlarynda 1419 maqala jazylghan desek te, әride әlemdik әdebiyet basylymdarynda, beride turkologiyalyq basylymdarda jariyalanghan ghylymy maqalalar sany az. 26.03. 2020 jyldyng 2 nauryz kýngi Web of Science Thomson Reuters ghylymy indeks jәne onlayn derekqorynda Abay bilimi jayly 4 ghylymy maqala, 2020 jyldyng 28 nauryz kýngi Researchgate.net maqalalar onlayn-derekqorynan әr jyldardaghy 29 ghylymy maqala kóre aldyq. (tablisa-1)

Úrpaghyna ólmeytúghyn múra qaldyrghan, býginde ýni aspan kókke asqan Abay bilimine arnalghan 494 zertteu enbek, 2031 maqala (tablisa-4) bibliografiyasymen tanysqanymyzda, barlyghynyng derlik maqsatynyng Abay múrasynyng manyzdylyghyn kórsetu, keler úrpaq paydalanatyn ruhany qazyna ekenin teoriyalyq túrghydan dәleldeu ýshin jazylghanyn kórdik. Olay bolsa, Abay túlghasyn tanytu, onyng múrasyn jas úrpaqqa ýiretu naqty ómir-tәjiriybede jýzege asyryluy tiyis iygi isterding basynda túruy kerek dep oilaymyz. Kez-kelgen bilimning negizi bastauysh synyptan qalanatyny belgili. Abay bilimining ómirlik-tәjiriybede iske asuynyng hal-qadirin bilu maqsatynda orta mektepte bastauysh synyp, birden tórtke deyingi qazaq tili jәne әdebiyettik oqulyqtargha kóz jýgirtkende, tek bir jerde ghana mynaday mazmúnda eki sóilem kezdestirdik: «..orys tilin jetik mengerip, orys tilinde jazylghan әdeby shygharmalardy kóp oqydy. Orys jәne batys aqyndarynyng shygharmalaryn qazaq tiline asqan sheberlikpen audardy. (Ádebiyettik oqu, 3-synyp, 1-bólim, 13- bet, Qabatay B.T., 2018, «Atamúra». Osy orayda, bastauysh synyp qazaq tili men әdebiyettik oqu kitaptarynda Abay jayly keng kólemdi týsinik berip, tanystyryluy kerek dep oilaymyz. Biz zerttep, jazyp jatqan enbek bolashaqta jasalatyn Abay bilimining baghyt– baghdaryn belgileuge ýles qosatyn, bolashaq zertteushiler men Abay múrasy qyzyghushylary jýginetin bibliografiyalyq әdebiyet bolady dep ýmittenemiz.