Marhabat Bayghút, jazushy:
Esimi elge tanylghan, aituly azamattardyng kóbining shyqqan týbi – auyl. Túghyrly tughan jerden týlep úshqan talanttardyng Almaty, Astana syndy ýlken qalalarda shoghyrlanuyn qalypty qúbylys dep qarastyrghan dúrys ta shyghar. Auyldaghy anqyldaghan aghayyn «bizding auyldan pәlen degen aqyn, týgen degen ghalym shyqqan» dep sausaghyn sanamalap, bórki dagharaday bolady. Biraq sol «pәlen» degen aqyny «mening mynaday auylym bar» dep maqtana alar ma eken? Alyp qalagha attanghannan son, kindik qany tamghan auylyn tars úmytyp ketetinder de bar. Keybir qalamger aghalarymyzdyng ózi auylgha jasamys tartqan shaghynda mereytoylaryn ótkizuge ghana keletin siyaqty. Qalay bolghanda da últ ziyalylarynyng auyldan qol ýzip qalghandary az emes. Bizding mindet – auyl-auyldaghy mәdeny ortanyng oshaghynyng otyn kóseu, astanadaghy aghalarymyzdyng auyldaghy qiyaly qiyangha sharyqtaghan órenderining sanasyna serpilis týsiruine sep bolu…
— Auylda otyryp-aq әdebiyet jasap jýrgen qabyrghaly qalamgerlerimizding biri Marhabat Bayghút óz oiyn bylaysha órbitti:
– Óner, mәdeniyet qayratkerlerining irisi bar, úsaghy bar degendey, auyldaryna mereytoy ótkizuge ghana keletinderi ras. Biraq bәri sonday deuge bolmaydy. Olardyng arasynda da ýnemi auylymen baylanysta bolyp, ýlken mәsele kóterip jýrgenderi de bar. Toylaugha da, oilaugha da, júmys isteuge keletinderi de barshylyq. Búl әrkimning dengeyine, pighyl, peyiline baylanysty ghoy. Árkim óz tughan jerinde túryp, júmys istesin deuge de bolmaydy. Ruhany astanamyz Almatyda túryp, shygharmashylyqpen ainalysqan da dúrys. Astana qalasyna da baryp jatyr. Saryarqa kiyeli topyraq qoy. Onda da mәdeny orta birte-birte qalyptasar. Bizden barady, Almatydan barady degendey. Negizinen, Almaty ziyaly qauymnyn, ziyatkerlik-intellektualdyq ortanyng ýlken ortalyghy bolyp qala beredi.
– Mәdeny ortanyng shygharmashylyqqa tiygizer әseri bar ma?
– Mәselen, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, suretshiler, Jurnalister odaghynyng shoghyrlanghan ordasy. Gh.Mýsirepov, Gh. Mústafinning kezindegidey myqty bolmasa da, qalam ústap jýrgen qauymgha tiygizer paydasy bar. Ádeby orta degenge de әrtýrli kózqaras bar. Mәselen, bireuler «әdeby orta – mening kitaphanam. Búrynghy ótken klassiktermen syrlasam» deydi. Keybireuler basqosulardyng ózin mensinbeydi. «Ádeby orta – ózim» deytinderi de bar. Qalay bolghanda da, ýlken aqyn-jazushylar, aqyndar jiyi-jii basqosular ótkizip túrady. Shygharma talqylaydy, pikirlesedi. Búl basqosular oy qozghaydy, qalam qozghaydy.
– Ózinizding Almatygha ketsem degen armanynyz boldy ma?
– Áriyne, arman qala Almatygha ketsem degen oiym bolghan. Alataudyng baurayynda túrsam, beton ýiding 2 ne 3 qabaty da jeter edi. Bir gazet-jurnalda júmys istesem, doktorlyq qorghasam degen qiyaldarym boldy ghoy kezinde. 25 jastan 40-qa deyin. Taghdyrdyng búralang joly búiyrtpady ghoy deymin. Auylda qaldyq. Qazir kesh qoy endi.
– Tughan auylynyzgha qanday kómek kórsettiniz?
– Ózim Qazaqstannyng barlyq auylyn jaqsy kórem. Ár oblysqa barghanda sonyng shalghayda jatqan bir auylyn kórip ketuge tyrysamyn. Auyldyng patriotymyn. «Auyldar joyylady, bolashaghy joq» deytinderge mýldem qarsymyn. Ózim Týlkibas audanynyng Pisteli auylynda tuyp-óstim. Hrushevtyng sayasaty kezinde 150-dey týtinnen 30-y ghana qalghan shaghyn auyl. Kluby bar, bastauysh mektebi bar. Onda Sherhan Múrtaza men Nәsir Fazyl bastaghan jazushylar baryp ekken bau bar. Kluby salynyp, bitpey qalghan edi. Qirap bara jatqan song az ghana qarjy bólip, sony bitiruge kómektestim. Ózimning eki eshkim bar edi. Sony soyyp asarlatyp, jәrdem berdim. Pәlendey qamqorlyq jasadym dey almaymyn…
P.S. Auylda jýrip ruhany ortanyng keregesin keneytuge úiytqy bolyp jýrgen talanttylar tapshy emes. Degenmen… Últ ziyalylarynyng Almatygha shoghyrlanyp alyp, «óitu kerek, býitu kerek» dep qúrghaq aqyl aituy qúmdy jerge shybyq shanshyghanmen birdey. Agha buyn men keyingi tolqyn arasyndaghy ruhany sabaqtastyq ýzilip barady. Aldynghy arbanyng sonynan sonarly soqpaq salyp, astanagha bet týzeu emes, dúrysy – óz ólkesine ózegin júlyp bererdey jany ashityn, daryndy jastardy tәrbiyeleu. Qatargha qosu, qoldau kórsetu. Aytarymyz – osy…

Gýljan KÓShEROVA
«Alash ainasy» gazeti 23 mausym 2009 jyl