Búl súraq-jauaptan 1905-1911 jyldar arasyndaghy qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalysynyng is-әreketterinen naqty mәlimet alamyz. Patshagha joldanghan Qarqaraly petisiyasynyng qyr eline yqpaly, jastardyng kýreske tartylu joldary, sonday-aq Resey imperiyasynda últ retinde ómir sýru qúqyghynan aiyrylyp, tizimnen syzylyp tastalghan qazaq halqynyng azamattyq ojdany ýshin kýresken alash qozghalysynyng is-әreketinen jәne oghan naqty kimderding qatysqanynan maghlúmat beredi.

Bir aptadan keyin Halel Ghabbasov taghy da jauapqa shaqyryldy. Múnda negizinen tynshylar arqyly anyqtalghan mәlimetter men E.Omarovtyng kórsetindisindegi ekeuara әngimening astary tekserilgen.

«Qosymsha tergeu hattamasy. 21 qarasha, 1928 jyl.

Súraq: Sizderding toptarynyzda Qazaq jerining kodeksin jasap shygharudyng qajettigi turaly sóz qozghaldy ma?

Jauap: Búl taqyrypta eshkimmen әngimelespedim, tipti estigemin de joq. Omarov búl jóninde eshtene degen emes. Qaytalap aitamyn, Omarov búl turaly bir sóz de aiqan emes.

Súraq:Sizge Semey qalasynda Múhtar Jaleletdinov (?) jolyqty ma?

Jauap: Jolyqqan emes, men ony óte siyrek kóretinmin.

Súraq: «Alash» audandyq odaqtastyghynyng (Semeyding sol jaghalauy 1927 jylgha deyin solay atalghan, al odaqtastyq - moyynserik bolsa kerek - T.J.) júmysymen qyrgha jii shyghyp túrdynyz ba?

Búl súraq-jauaptan 1905-1911 jyldar arasyndaghy qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalysynyng is-әreketterinen naqty mәlimet alamyz. Patshagha joldanghan Qarqaraly petisiyasynyng qyr eline yqpaly, jastardyng kýreske tartylu joldary, sonday-aq Resey imperiyasynda últ retinde ómir sýru qúqyghynan aiyrylyp, tizimnen syzylyp tastalghan qazaq halqynyng azamattyq ojdany ýshin kýresken alash qozghalysynyng is-әreketinen jәne oghan naqty kimderding qatysqanynan maghlúmat beredi.

Bir aptadan keyin Halel Ghabbasov taghy da jauapqa shaqyryldy. Múnda negizinen tynshylar arqyly anyqtalghan mәlimetter men E.Omarovtyng kórsetindisindegi ekeuara әngimening astary tekserilgen.

«Qosymsha tergeu hattamasy. 21 qarasha, 1928 jyl.

Súraq: Sizderding toptarynyzda Qazaq jerining kodeksin jasap shygharudyng qajettigi turaly sóz qozghaldy ma?

Jauap: Búl taqyrypta eshkimmen әngimelespedim, tipti estigemin de joq. Omarov búl jóninde eshtene degen emes. Qaytalap aitamyn, Omarov búl turaly bir sóz de aiqan emes.

Súraq:Sizge Semey qalasynda Múhtar Jaleletdinov (?) jolyqty ma?

Jauap: Jolyqqan emes, men ony óte siyrek kóretinmin.

Súraq: «Alash» audandyq odaqtastyghynyng (Semeyding sol jaghalauy 1927 jylgha deyin solay atalghan, al odaqtastyq - moyynserik bolsa kerek - T.J.) júmysymen qyrgha jii shyghyp túrdynyz ba?

Jauap: Naqty aita almaymyn. 1924 jyldyng ne shilde, ne tamyz aiynda shyqtym.

Súraq: «Alash» audandyq odaqtastyghynyng saylauy aldynda siz qayda boldynyz?

Jauap: 1924 jyly óz auylymda demalysta boldym.

Súraq: Audandyq odaqtyng qúryltayyn dayyndaugha qatystynyz ba?

Jauap: Qatysqamyn joq. Men 1925 jylghy jinalysqa shaqyrylushy esebinde qatystym jәne ol odaq jinalysyn  basqarma mýshesi Qozybagharov jýrgizdi.

Súraq: 1925-1926 jylghy nauqan kezinde (qanday nauqan - ?. Zady búl Semey guberniyasynyng shekarasy anyqtalyp, Qazaqstangha týbegeyli qosyluy turaly Sibir revkomymen aradaghy aitys turaly bolsa kerek - T.J.) qayda boldynyz?

Jauap: 1925 jyldyng basyna deyin Semeyde boldym. Nauqangha óz basym qatysqamyn joq.

Súraq: Talas-tartys túsynda Ombydan eshkim keldi me?

Jauap: Joq, eshkim kelmedi.

(Búdan keyingi taspagha jazylyp alynghan biraz sózder óship ketipti. Ángime Á.Bókeyhanovqa kómek esebinde jinalghan qarjy mәselesi tónireginde. Ol turaly ózge „ayypkerlerdin" bergen jauabynda mәlimetter bar - T.J).

...Jauap: Oghan (Bókeyhanovqa - T.J.) eshqanday qarjylay kómek kórsetilgen joq. Óitkeni barlyghy tarap ketken bolatyn. Ol ózin óte nashar sezinetin, sondyqtan da sanatoiyge baryp emdeluine kómek jasau turaly úsynys aityldy. Egerde biz oilamaghan jerden kómek úsynsaq, onyng múny qalay qabyldaytyny belgisiz ekendigi jóninde Dulatov, ne Qadyrbaev eskertken edi. Onyng Qyzylordagha auysuy turaly әngime bolghan emes.

Súraq: Bókeyhanov Mәskeude túrghanda oghan qanday da bir kómek kórsetildi me?

Jauap: Men 1924 jyly óz qarajatymnan jýz tenge jiberdim.

Súraq: Ol sol kezde qyzmet istep jýr me edi?

Jauap: IYә, ol ózining júmysynda bolatyn. Kýnshyghys baspasynyng qarajat jaghdayy óte nashar bolatyn.

Súraq: Basqalardan kómek kórsetildi me?

Jauap: Joq.

Súraq: Baytúrsynov qay jyly qarajat audardy?

Jauap: Ótken jyly Bókeyhanovqa kómek retinde 20 som berdim, ol qolyna tiygen-tiymegenin bilmeymin.

Súraq: Áyteuir siz berdiniz ghoy.

Jauap: Alghan-almaghanyn bilmeymin.

Súraq: Ol qarajatty kim jidy?

Jauap: Men Qadyrbaevqa berdim-au deymin.

Súraq: Yaghny aqsha naqty bir adamnyng qolyna jinaqtalghany ghoy.

Jauap: Baytúrsynov Mәskeu arqyly jýrip, tapsyru kerek bolatyn. Dulatov, ne Qadyrbaev onyng óte kirpiyaz adam ekenin eskertken, sondyqtan da aldy ma, joq pa, bilmeymin. Biz jan-jaqqa kettik.

Súraq: Taghy kimge kómek berdiniz?

Jauap: Áuezovke 70-80 som audardym. Odan qarajatqa óte qat bop jýrgeni turaly hat aldym. Biz 10 tengeden jiyp berdik. Odan basqa eshkimge aqsha bergemin joq.

Súraq: Sizderding aralarynyzda jer mәselesi turaly sóz qozghaldy ma?

Jauap: Joq».

 

31 jyldyng 20 qyrkýiegi kýngi aiyptalushy Múhtar Áuezovten alynghan qosymsha tergeu súraghynyng hattamasy.

M.Áuezov: «...Leningradta oqyp jýrgen kezimde eski tanysym, menimen auyldas semeylik Halel Ghabbasovqa qarajat jaghynan qysylyp jýrgenimdi eskerip, aqshalay kómek kórsetu tauraly hat jazghanym ras. Ony keyin qayyryp beretindigimdi de eskerttim. Búl 1927 bolatyn. Jana ghana ýilengemin, әielim ekeumiz Leningradta túrdyq. Uniyversiytetting songhy kursynda oqitynmyn. Ghabbasov maghan 125 som jiberdi. Búl mening Ghabbasovqa jeke ózimning qaytaryp beruge tiyisti qaryzym dep eseptedim. Úmytpasam Ghabbasov jibergen aqshany 1928 jyldyng basynda aldym. Men ol qaryzymdy Ghabbasovqa qayyrudyng reti kelmedi. Studenttik jaghdayda jýrgen mening aqsham bolmady. Al men Tashkentke kelip, qyzmet istey bastaghanda Ghabbasov tútqyngha alyndy da, qaryzymdy qaytara almadym. Ghabbasovtan qaryzgha aqsha alghanda men qaydaghy bir úiymnyng bar ekenin, Ghabbasov ol aqshany sol úiymnan alghanyn bilgemin joq, búl jóninde ol hat ta jazghan joq, auyzsha da aitpady. Egerde ol aqshany tanystarynan jinasa, ony da maghan aitqan emes. Men ózimning jeke tanysym retinde tek qana Ghabbasovtan ghana qaryz súradym, alghan aqsha ýshin men tek qana Ghabbasovtyng ózine qaryzdarmyn dep oiladym».

H.Ghabbasov (jalghasy). «Súraq: Ótken jyly kelgen Shvesov esinizde me?

Jauap: Ótken jyly emes, odan arghy jyly kelgen. Onyng zertteuleri syngha úshyraghany esimde.

Súraq: Kim túrghysynan?

Jauap: Halyq komissarlar kenesining josparalu mekemesinde ótken keneytilgen mәjiliste.

Súraq: Súltanbekovting issapary aldynda jer mәselesi turaly sóilestinizder me, Omarovpen aralarynyzda qanday әngime boldy?

Jauap: Omarovpen ótken jyly kezdestim. Men kensemde júmys istep otyrgham. Dulatov ekeui keldi. Demalysyn paydalanyp, pedtehnikumdaghy oquyn bitiruge Tashkentke barudy josparlady. Ol sodan әri Qostanaygha  jýrmekshi boldy. Men shygharyp salamyz dedim. Ol 3-5 adamdy baqshagha alyp bardy, biz syra ishtik, tamaqtandyq. Búl 1927 jyldyng jazy bolatyn. Omarovpen aradaghy jalghyz kezdesuim búl.

Súraq: Omarov pen Súltanbekovting issapary turaly sóz boldy ma?

Jauap: Ángime bolghan joq siyaqty.

Súraq: Bókeyhanovtyng demalysqa baratyny belgili me edi?

Jauap: Joq.

Súraq: Siz ol turaly kimnen bildiniz?

Jauap: Ótken jyly kýzde men Omarovtan olardyng Chelyabinskidegi bir qazaq auylynda demalghanyn estidim.

Súraq: Tek Omarovtyng sózinen ghana ma? Onda ne dep sóileskenin aitty ma?

Jauap: Eshtene de. Tek Bókeyhanovtyng aitqan anekdottaryn ghana aitty.

Súraq: Aqaev pen Baytúrsynov úiymdastyrghan banket Bókeyhanovtyng keluine baylanysty ma?

Jauap: Bókeyhanovtyng qashan kelgenin bilmeymin. Ol óte kirpiyaz adam. Eshqanday banket bolghan joq.

Súraq: Ol turaly siz eshtene estigen joqsyz ba?

Jauap: Sizden alghash ret estip otyrmyn.

Súraq: Ótken jyly qay uaqytta demalysta boldynyz?

Jauap: Shildening ayaghynda ghoy deymin.

Súraq: Qyzylordanyng janalyghyn aitqan joqsyz ba?

Jauap: Joq, esimde joq.

Súraq: Jer mәselesi turaly da sóz qozghamadynyzdar ma?

Jauap: Joq.

Súraq: Biyl kimning ýiine toqtadynyz?

Jauap: Kólik bolmaghandyqtan da Semeyde tughan qaryndasymnyng ýiinde 2 kýn boldym. Qozybagharov pen Beysembinovti kórdim.

Súraq: Shygharyp saldy ma, qarsy aldy ma?

Jauap: Joq, meni qaryndasymnyng kýieui qarsy aldy.

Súraq: Nege siz tәrgileudi jaqtaysyz?

Jauap: Demek, túrghyndardy ekonomikalyq әlsireuge alyp kelgen kommunister men últshyldardyng arasyndaghy alshaqtyq mәselesi jónindegi pikirimning solay bolghany.

Súraq: Demek siz búl mәsele jónindegi partiyanyng taktikasyn qoldaysyz ghoy.

Jauap: Sol ýshin meni keybir joldastarym jazghyrdy da.

Súraq: Sizdi jazghyrghandar kim?

Jauap: Ony eske aludyng qajeti shamaly.

Súraq: Olar ózderining narazylyqtaryn nege negizdedi?

Jauap: Búghan olar da qarsy emes, biraq ta búl jobanyng beti basqa jaqqa búrylyp barady dep esepteydi.

Súraq: Qanday baghyt turaly  aitty?

Jauap: Áyteuir bir әngime arasynda әldi men әlsizding ara jigi ashyluy ýshin  búl jobany jýzege asyru kerektigi aityldy.

Súraq: Sonymen kim, ne ýshin jazghyrdy?

Jauap: Onyng búl mәselege qatysy joq.

Súraq: Nege, onyng tura osy mәselege tikeley qatysy bar.

Jauap: Mening eshtene aitqym kelmeydi, onyng búl mәselege esh qatysy joq dep esepteymin.

Aytqanymdy rastap qolymdy qoydym    (Ghabbasov). Tergeushi        ... Saenko».

 

Bopsa men joramalgha qúrylghan jogharydaghy tergeu barysynda Saenko naqty aiyp taghatynday «qylmysty» taba almaghan. Tek jer mәselesi jónindegi súraqtyng túsynda H.Ghabbasovtyng sәl aptyghyp qalghany bayqalady. Sondyqtan da jauap beruden bas tartady. Ayyptau qorytyndysynyng úzaqqa sozylyp bara jatqanyna alandap Prokurorgha aryz joldaydy.

«QSSR Respublikasynyng Prokuroryna

Memlekettik Josparlau mekemesining Prezidium mýshesi, ghylymy qyzmetker, PP OGPU-ding týrmesining №.... kamerasyndaghy tútqyny...

...Tergeu isining barysy men onyng alghan baghytyna qaraghanda isting anyq qanyghyna jetip, naqty mәnisining ashyluyna, mening payymdauymsha, әli alys, sonday-aq, men qazirgi emes, ótken kezdegi qayratkerligim ýshin aiyptalatyn siyaqtymyn.

Mening ómirimning ótken kezenindegi, "Alashordagha" baylanysty qayratkerligim men is-әreketim SIYK-ting (1919 jylghy jәne 20 jylghy) qaulysy arqyly keshirimge jatqan bolatyn. Sondyqtan ol jónindegi (mening búrynghy kezdegi) әreketterim mening býgingi kýngi qyzmetimdi qaralau ýshin aldyma kóldeneng tartylyp otyr dep senimmen aituyma bolady.

Men búghan bylay dep ashyq mәlimdey alamyn: kenesting jauapty qyzmetterinde bolghan songhy 9 jylghy enbegimning barysynda men memleketke qarsy әreket istemek týgili, onday pighyly bar-au dep kýdik keltirerliktey de minez kórsetkemin joq. Búl mening ózimning anyq senimim. Sonyng ishinde, maghan taghylghan aiypty (maldy tәrgileuge kedergi jasau turaly) aram adamdardyng oilap tapqan jәdigóilik jalasy ekenin jәne arandatugha ýzildi-kesildi qarsy ekendigimdi mәlimdeymin. Sonday-aq, keybir qazaqtardyng Qytaygha bosyp ketuine mening qatysym barlyghy jәne aiyryqsha bir jer sayasatyn jýrgizuge mening atsalysqanym turaly (tergeudegi súraqtardyng astarynda osynday mәn bar) jaylargha da berer jauabym osy.

Japtym-jala dep maghan taghylyp ne qasaqana maghan japsyrylyp otyrghan aiyptaulargha baylanysty men mynany mәlimdeymin:

1. Men maldy tәrgileu-telimdeu turaly Zang jobasyn negizdegen keybir baptaryn talqylaghan komissiyalardyng tóraghasy jәne hatshysy boldym. Egerde men búl sharanyng jýzege asuyna shynymen qarsy bolsam, onda men búl júmysqa qatysudan bas tartqan bolar edim, onyng ýstine, búl mәselening Memlekettik josparlau mekemesine eshqanday da qatysy joq bolatyn.

2. Óz auylymda demalysta jýrgen kezimde mening ishtey qarsylyghymdy (psihologiyalyq jaghynan alghanda) tughyzatynday tuystarymnyng ishinen tәrgige týsken eshkim bolghan joq. Baylardy kedeylerden qorghap, ne olargha - baylargha әser etip, basshylyq jasaytynday jәne kedeylerdi baylardy әshkereleuge kedergi jasaytynday mýmkindik mende bolghan joq, sebebi, tәrgileu mening auylymnan  80-120 shaqyrymday shalghay jerde ótip jatty.

3. Men eshqashanda (tipti men keneske qarsy adam bolsam da) eshkimge de Qytaygha ketu turaly aqyl bermes edim, óitkeni, múnday bosudyng sony nege әkelip soqqany búrynghy kezding býlinshiligi arqyly bәrimizding esimizde (1916, 17, 18 jyldardaghy oqighalardy eske alsaq ta jetkilikti) - bosqandardyng barlyghy da jappay qyrghyngha úshyrap, talan-tarajgha týsti. Onyng ýstine men túrghan auylda onday jaghday bolghan emes. Jer turaly mәselemen ainalysqan emespin, ol audan jer mәselesimen (egin salu maghnasynda - T.J.) ainalyspaydy. 1922 jyldan bastap Semey guberniyalyq jer basqarmasynan ketkennen keyin jәne Memlekettik Josparlau mekemesinde istep jýrgende de jer mәselesimen ainalysudyng reti kelmedi, sebebi men onda sauda men kooperasiya jýiesi salasynda júmys istedim.

Jogharydaghy bayandalghan jaydyng mәnisine oray jәne eshqanday kinәsizden kinәsiz 55 kýn týrmede otyruyma baylanysty Sizden - mening tergeuimdi tezdetip, mening isimdi jan-jaqty jәne әdiletti tekserudi nemese meni týrmeden bosatudy ótinemin.

9/HII-28 jyl».

 

Prokurorgha joldanugha tiyisti búl aryz kók siya qaryndashpen jazylghan. Halel Ghabbasovtyng búl shaghymy jogharygha joldanbaghan siyaqty. Óitkeni aryz iste tiguli kýiinde qalghan. Sondyqtan da H.Ghabbasovtyng sot prosesin kýtkeni jәne aqtalyp shyghu turaly úmtylysy tútqyn adamnyng sanasyndaghy ýmit dýniyesi ghana edi.

 

3.

 

1928 jyly 28 (óz sózi boyynsha 29) jeltoqsan kýni H.Ghabbasovqa tergeu isining ayaqtalghany turaly habarlaydy. Biraqta naqty sheshimdi aitpaydy. Ayyptau qorytyndysynyng keshiktiriluine basty bir kiltipan, tura sol kýnderi, kórshi kameralardyng birinde Dinshe Ádilev:

«Halel Ghabbasov „Alashordanyn" tapsyrmasymen kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiym qúru ýshin jәne tәrgileuge qarsy qyrda kóterilis úiymdastyru maqsatynda Semey ónirine jiberildi, - dep „әshkerelep" jatqan.

Jeltoqsannyng songhy tәuliginde Mirjaqyp Dulatov ta shúghyl tútqyndaldy. «Alashorda» qayratkerlerine:

a). aghylshyn barlauyna mәlimet berip, olarmen astyrtyn baylanys jasaghan.

ә). SSSR-ding Angliyamen diplomatiyalyq qarym-qatynasy ýzilgen son, olar qyrgha baryp, halyqty qaruly kóteriliske shaqyrmaq bolghan.

b). yaghni, Orta Aziyadaghy kontrrevolusiyalyq úiymdarmen baylanys jasaugha tyrysqan - degen aiyp taghylyp, ekinshi toptyng jәne eng negizgi toptyng tergeu isi bastalghan bolatyn.

Dinmúhamed Ádilevting kórsetindisine oray Á.Bókeyhanovtyn, E.Omarovtyn, Halel Ghabbasovtyng tergeu isining jauaptarynyng basy qosylyp, «Alashordashylar» úiymdastyrghan astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiym» degen atpen bir iske tirkeldi. Áriyne, alashordashylardyng eshqaysysynyng shet elmen baylanys jasap, memleketaralyq sayasatqa yqpal jýrgizbegeni ózinen-ózi týsinikti. Qiynnan qisyndyrylghan «qaruly kóterilis» degendi jeleu etip otyrghany - Halel Ghabbasov «Alashordanyn» Shyghys bólimining әskery jasaghyn úiymdastyrghan әri әskery kenesting mýshesi bolghan. Búl  - Angliyadan jasyryn jolmen qaru satyp alugha úmtyldy deuge tolyq "negiz" qalaytyn jeleuding naghyz ózi. Sonday-aq: «Sol kezde tyghyp tastaghan qaruy bar shyghar» - degen kýdikting de qolamtasyn kósep otyr.

Ol barlyq jaydy endi tolyq týsinip, OGPU-ding sayasy ókili Vollenbergting atyna mәlimdeme jazdy. Osy mәlimdemeden ghana H.Ghabbasovty ne ýshin týrmege japqany, qanday aiyp taghylghany, oghan kuә retinde ózinen sәl ghana búryn qamaqqa alynghan E.Omarov pen qarashada qolgha alynghan D.Ádilevting jauaby aiyp retinde taghylghany anyqtalady. Jogharydaghy bayandalghan jaylargha barynsha keninen toqtalyp, taghylghan әrbir aiyptyng zansyzdyghyn tiyanaqtap túryp OGPU-ding erekshe ókiletti ókilining ózine týsinikteme jazghan. Dәlelderining naqty әri zandyq túrghydan sauatty jazylghandyghy sonday, oghan qosymsha týsinikteme berip jatudyng ózi artyq.

«PP OGPU-ding QSSR boyynsha ókili Volenbergke /Jeke ózine/ №3 kameradaghy tútqyn Ghabbasovtan

Ótinish

Men, 1928 jyldyng 15 qazanynan bastap týrmede otyrmyn. 1928 jyly 10 qarasha kýni maghan - baylardyng malyn tәrgileu nauqanyna kedergi jasady - degen Qylmystyq Erejening 58/ babynyng 13 tarmaghy boyynsha aiyp taghyldy.

1928 jyldyng 10/HI kýni bastalyp, 1928 jyldyng 28/HI kýni ayaqtalghan tergeu barysynda qoyylghan súraqtar negizimen mening bir kezdegi, búrynghy "Alashorda" túsyndaghy is-әreketime qatysty boldy, al tergeushining súraqtarynyng arasynda eki ne ýsh tarmaq qana maghan taghylyp otyrghan aiyptyng ainalysyn jalpylama qamtyp: I. Maldy tәrgileuge degen mening kózqarasym qanday jәne 2. Kooperasiya turaly baylarmen kenes ótkizdim be degen t.b.s. saualdar qoyyldy. Osy tektes súraqtardan basqa eshqanday naqty aighaqtary joq. Qashan, qayda jәne qanday qylmas jasadym, mening qylmystarymnyng nәtiyjesinde qanday ziyan keltirildi - búl turaly mening tabandy týrde talap etkenime qaramastan tergeushiler maghan eshqanday da jauap bermedi.

Dәl osy jaghday súraq-jauap ayaqtalghannan keyingi bir aidan song taghy da qaytalandy, yaghni, 1928 jyldyng HII.29 kýni tergeushi maghan isting ayaqtalghanyn jәne onyng GPU-ding kollegiyasyna tapsyrylghanyn habarlady, alayda tergeu materialdary maghan tanystyrylghan joq. Tegeushining maghan bergen súraqtarynyng barlyghy da jalpylama jaghday bolghandyqtan, mening is-әreketim turaly tolyq maghlúmat alu ýshin men tergeushige birneshe adamgha jolyghyp, pikir aluyn ótindim, onyng ishinde Memlekettik Josparlau mekemesining búrynghy tóraghasy Qúlymbetov joldastyn, Halyq Komissarlar tóraghasy Núrmaqov joldastyng atyn atadym, óitkeni mening Memlekettik Josparlau mekemesindegi júmystarym olarmen baylanysty boldy, sondyqtan da olar  mening jalpy sayasy baghdarym men mening jeke basym turaly tolyq minezdeme bere alar edi. Alayda tergeushiler búdan da bas tartty.

Tergeushilerding auyzsha aityp beruine qaraghanda (jazba týrindegi qorytyndynyng núsqasyn kórsetumen ghana shekteldi) mening negizgi aiybym - auyldy jerlerdi kenestendiruge ýnemi kedergi jasap keldi degenge sayady, olar negizinen mynaday:

I. Maghan dәriger Pavlov degenning kýndeliginen ýzindi oqyp berdi de, sondaghy aitylghan sózderdi - mening qazaq qyzmetkerlerin kommunistik partiyagha qarsy ýgittegenimnin, sol arqyly "túraqty týrde arandatushylyqpen shúghyldanghanymnyn" aighaghy retinde aiyp qyp taghypty. 1921 jyly jazylghan búl qújatta (barlyq tergeu qújattarynyng ishindegi maghan kórsetilgen jalghyz aighaq) men: "biz kommunizmnyng qyr eline tarauyna qarsy kýreskemiz-mys" - dep aitqan kórinemin. Pavlovtyng kepildemesine qaramastan men qolymdy jýregime qoyyp túryp aitarym - múnday jaydyng eshqashanda bolmaghanyn mәlimdeymin. Ekining biri: ne dәriger Pavlov әldekimdermen shatastyrdy, ne mening jadymnan mýldem shyghyp ketken bolyp shyghady ghoy. Búl mәseleni jasyrudyn, onyng ýstine kýndelikke jazylghan  jaydy (әriyne men Pavlov qastandyq oimen jala japty dey almaymyn) býgip qaludyng eshqandayda qajettiligi tuyp otyrghan joq. Men dәl qazirgi uaqytqa deyin ol adammen tanys emes ekenime senimdimin jәne sol pikirde qalamyn. Maghan týsiniksizdigi sol, eger de ol adammen (Pavlovpen) ózining kýndeliginde jazylghanynday "eki saghat boyy shay iship, әngimelesken" bolsam, onda ony nege jasyramyn. Onyng ýstine Pavlov qonaqqa barghan Ýkibaevtar 1919 jyldyng jazynan bastap Semey qalasynda túrghan emes, sonday-aq, bir ret kezigip qalghan kóldeneng kók attygha (Pavlovqa) qanday maqsatpen jәne qanday jaghdayda oghan syrymdy ashuym mýmkin. Eger de búl aighaq ras bolsa, onda ol kezdesu 1919 jyly (Kolchak ýkimetining túsynda) ótken shyghar? Búl sózding anyq dәleli retinde mynany aita alamyn: men 1919 jyly Ýkibaevtardyng ýiining bir bólmesinde pәterde túrdym, sol jyly qys boyy men Guberniyalyq Zemstvonyng bastyghynyng orynbasary mindetin atqardym, ony qysqartyp, "Gubzem" deytin. Sondyqtan da Pavlov "Gubzem" degendi "Zavgubzemotdelmen" - Guberniyalyq jer bólimining mengerushisi degenmen shatastyryp otyrmasa. Búl jaghdaydyng týsiniksizdigi mening oiymsha dәriger Pavlov meni әldebireulermen shatastyrdy nemese mening әr kezdegi istegen qyzmet orynymdy (1919 jylghy men 1921 jylghy) janylystyryp jazyp otyr degen kýdikke iytermeleydi. Qalay degenmen de, men búl qújatqa eshqanday sayasy mәn bermeymin, sebebi, sayasattan sәl-sәl habary bar adam ózi tanymaytyn, kezdeysoq úshyrasqan kóldeneng kók attygha myna tergeushining "belgili bir sayasy toptyng úiymdastyrylghan әreketi" dep aiyptap otyrghan mәselesi jóninde aita qoiy ekitalay.

2. Maghan taghy da mynaday (tergeushining auyzeki әngimesi boyynsha, әitpese, jazba qújattardy men kórgemin joq) aiyptar taghypty:

a/. maghan: 1924 jyly ótken Alash (Qazirgi Jana Semey - T.J.) audandyq-auyldyq odaqtardyng (moyynserikterining - T.J.) ókilderining qúryltayynyng saylauyn basqarghansyng - deydi. (Men ol moyynseriktikterding qúryltayyna qatysqamyn joq jәne saylau ótken jerden 200 shaqyrymday qashyq jerde demalyp jatqamyn). Al 1925 jylghy qúryltaydaghy mening jasaghan bayandamama keletin bolsaq, onda men qyr elindegi qosshylar odaghynyng moyynseriktikterining (kooperatiyv) qúrylysyna ghana toqtalghamyn. Mening moyynserik turaly pikirimdi jәne ondaghy bayandamamnyng mazmúnymen Qosshylar odaghynyng qaulysynyng hattamasynan tanysugha bolady.

b/. Meni osynda - Qyzylorda qalasynda otyryp-aq, 1925-26 jyldary Semey uezindegi Medet /Medeu-?/ bolysyndaghy ru talasyna basshylyq etti, yaghni, "ru basylaryn taghayyndady" - deydi. Múny kәdimgi tirshilikpen qalay baylanystyrugha bolady ózi... Bizding ólkedegi uezdik, bolystyq mekemelerdi bylay qoyyp, ortalyqtarymyzdyng ózi guberniyalyq ortalyqtarmen әzer baylanysyp, ózining mindetin әzer atqaryp otyr (Onyng barlyghy jerding tym qashyqtyghynan ghoy). Jalpy alghanda, keybir jeke adamdy belgili bir әleumettik toptyng is-әreketteri ýshin kinәlәuding ózi әdilettilikke jata ma?

Meni sonau Medet bolysyndaghy rulyq tartysqa baylanystyru ýshin de bir týisikke týsinikti, aqylgha syiymdy syltau kerek emes pe: ol ýshin aighaghy tolyq aiyp taghylyp, uaqyt pen ara qashyqtyqtyng arasyn eseptep baryp kinә aitpay ma.

Onday jaghday bolghan da emes jәne bolmaydy da. Medet bolysynda ótken oqighalardyng bәrine meni kinәlay beretin nesi? Atalghan rulardyng ózara talas-tartysyna mening eshqandayda qatysym joq ekenin ashyq mәlimdeymin jәne odan ýzildi-kesildi bas tartamyn.

Meni búl ru talasyna baylanystyryp túrghan oqigha 1917 jәne  18-jyldary bolghan. Oblysytyq qazaq komiytetining (onyng qúramynda men de bar edim) sol bolysta 40 jyl boyy ýzbey bolysnaylyqqa saylanyp kelgen Moldabaevtardy biylik tizginine engizbey qoyy bolsa kerek. Biz ol kezde tek qana eldik, tónkeristik maqsatty kózdedik, eshqanday da rulyq mýddeni kózge ilgemiz joq. Sodan bastap zamannyng yghyna qaray jyghylyp, әr qily jolyn tapqan Moldabaevtar ózining qas jauy retinde tek qana meni qarauylgha alyp (men de sol bolystyng adamymyn, al qazaq komiyteti bolsa sol kezde-aq tarap ketken) andumen keledi. Eng bastysy - búl arandatu oghan emes, sol Moldabaevtarmen etene aralasqan jәne aralasyp jýrgen mening keybir "dostaryma" qajet bolyp otyr. Mine, býkil isting mәnisin týsindirip beretin jay osy. Basqasha boluy mýmkin emes.

3. Búghan qosymsha meni taghyda: әldebir jer turaly erekshe sayasatty jýrgizushilerding kósemi dep aiyptaptdy. Oghan "kósemdik keste" retinde qalalyq baqshada keshki as iship otyrghanda Omarov joldaspen әngimeleskenim alynypty /Mening Omarov joldasqa jazghan hatymdy qaranyz/.

Mening jer mәselesi turaly pikirim tergeuding hattamasyna bayandalghan. Men 1921-22 jyldan keyin jer mәselesimen ainalysqan emespin».

Osydan keyingi súraqta taghy da jer mәselesine basa nazar audarylghan. Keybir jauaptardyng ishinara qaytalanatynday kóringenine qaramastan, tyng derekter men dәleldi qisyndar  keltirilgendikten de qysqartpay úsynamyz.

«Sizden ótinerim: mening Omarovpen, Súltanbekovpen betpe-bet kezdestiru turaly tilegime qarsy bolmasanyz eken, sebebi, tergeushining aituy boyynsha, meni Omarovtyng (jәne) bolystyng kórsetui boyynsha jauapqa tartqan eken, sonday-aq jergilikti gazetke mening Omarovqa jazghan ashyq hatymdy jariyalatugha mýmkindik berseniz eken.

Maghan taghylghan negizgi aiyp boyynsha (maldy tәrgileuge arnalghan nauqangha kedergi jasau) eshqanday da naqty aighaqtar (qashan, qayda men nendey kedergi istedim jәne qanday ziyan keldi) keltirilimedi, jogharyda aitylghan (tergeu jauabynyng hattamasyn qaranyz) jalpylama qoyylghan 2-3 súraqtan basqa tergeushi maghan eshtene kórsetpedi. Ol turaly men kóp eshtene aita almaymyn (óitkeni eshqanday naqty aighaq keltirigen joq). Mening oiymsha, jer-kóktegi jalany ýiip-tókken pәleqorlardyng jalasynan kóri, mening ózim qatysqan Tәrgi turaly Zang jobasynyng birneshe tarmaqtaryn ekonomikalyq negizge týsiru barysynda istegen júmystarymdy qarap shyqqan abzal bolar. (Ol qújatty tergeu isine tirkeuinizdi ótinemin), al mening jalpy sayasy kózqarasym turaly mәlimet kerek bolsa, onda ony 1925 jyly Semey Guberniyalyq komiytenine jazghan mening mәlimdemem men tergeushige begen jauabymnan bile alasyzdar.

Mening búl jauabyma qanaghattanbaghan tergeushi (mening jauabymdy medaliding jarqyrauyq jaghy ghana dep oilaydy-au deymin) maghan (26, 27 jәne 28 qarasha kýni) barlyq negizgi mәseleler boyynsha baspasózge pikir bildiru jóninde úsynys jasady, men oghan ýzildi-kesildi qarsy boldym, sebebi, men eng aldymen ózimning azamattyq ar-namysymdy taza saqtaudy maqsat etkenmin, sondyqtan da mening is-әreketimnen ekijýzdilik bayqalmauy tiyis, onyng ýstine, men "temir tordyng ar jaghynda otyryp" baspasózge pikirim arqyly ózimning "kinәmdi" juugha úmtylghan siyaqty ekibetti bop kóringim kelmedi. Shyndyghyna kóshkende, mening búl qasarysuym týbegeyli qasarysu emes, men temir tordan tys, basqa jaghdayda baspasóz arqyly pikirimdi ashyq bildiruge әrqashanda dayynmyn.

Búl tergeuge tәn bir sәikessizdik sol, jogharydaghy keltirilgen tarmaqtardyng barlyghy da bir-birimen jalghan jeleu arqyly jalghanghan, esh naqty aighaqsyz jalang sózge qúrylghan. Búdan kelip mynaday zandy súraq tuady: egerde 1919-1929 jyldardyng arasyndaghy is-әreketim ýzdiksiz ziyankestikpen astasyp jatsa, onda meni nege der kezinde ústamady, nege osy uaqytqa deyin meni qyzmetimde tynysh jýrgizdi? Qanday adam (baqylau organdary jaghynan) mening sonday asa qauypty qastandyghymnyng órshuine jol berip, ishmerezdik jasaghan?!

Jogharyda bayandalghan jaylardy taldasaq, onda býkil tergeu barysynyng bir jaqty ýstirt jýrgizilgenin, mening eshqandayda aiybymnyn, "ýzdiksiz jasaghan ziyankestigimnin" joqtyghy turaly aitpaghannyng ózinde, ózimning arymdy ózimning qorghauyma eshqandayda mýmkindik berilmey otyr. Ayybymdy aighaqtaytynday eshqanday naqty derekter men qújattar maghan kórsetilgen joq, shyndyqty qalpyna keltiru ýshin tergeushilerge kómek kórsetetindey bolmashy mýmkindik jasaugha da múrsat bermey, isti GPU-ding kollegiyasyna jiberip qoydy.

Mening senimim boyynsha, múnday synarjaq tergeuding jýrgiziluine, birinshiden: taghylghan aiyptyng barlyghy aram, jalaqor adamdardyng ósegine qúrylghan (Bizding Qazaqstanda múnday jaylar óte jii kezdesedi) kórsetindiler bolghandyqtan da, GPU-ding ózin jansaq jolgha salyp jiberui; mening ótken kezendegi búrynghy "Alashorda" túsyndaghy qayratkerligim turaly, reti kelgende aita keteyin búl is-әreketimiz VSIK Prezidiumynyng qaulysy (1919 jylghy jәne 1920 jylghy) arqyly keshirim jasalghan, bir jaqty pikir týngi bolsa kerek. Tipti men býgingi qyzmetim ýshin emes, sol ótken uaqyttaghy qayratkerligim ýshin aiypqa tartyp otyrghan joq pa eken dep te kýdiktenemin, sebebi, men songhy 9 jylda kenes ókimetine adal qyzmet ettim.

Jogharydaghy mәlimetterime oray jәne 86 kýnnen beri eshqanday kinәsiz tútqynda otyruyma baylanysty: sizding jeke óziniz tergeu isimen tanysyp, tiyanaqty әri әdil tekserip, mening әdiletti talaptarymnan tiyisti qorytyndy shygharuynyzdy súraymyn.

Mening búl mәlimetterimdi mening tergeu isime tirkep qongynyzdy ótinemin.

Qosymsha retinde Omarovqa jazylghan ashyq hatty salyp otyrmyn.

9.I. 1929 jyl. Qyzylorda».

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»