Bitken iske synshy kóp
Qazaqstanda 25 adam ghana qaza tapty, búl jalpy auyrghandardyng 1%-de emes. Soghan bola tótenshe jaghday jariyalap, býkil eldi ýidi-ýilerinde qamap, býkil ekonomikany toqtatyp tastaudyng ne qajeti bar edi dep kópirgen danagóiler shygha bastapty jelide. Ne deysing búghan?! Sanasyzgha san aitsanda miyna qonbas degen ras eken au.
Sol tótenshe jaghday men qatang karantindik sharalar der kezinde, uaqytyly engizilmese býgingi jaghdayymyz qalay bolaryn bir Qúdaydyng ózi bilsin. Virus eshtene etpes, bastysy ekonomika dep, býgingi kýni 60 myngha juyq azamatynan airylghan AQSh siyaqty bolar ma edik, әlde karantindi tym kesh engizgen Italiya men Ispaniya tәrizdi auru júqtyrghan jýzdegen myng adamnyng ómiri ýshin kýresip, ondaghan mynynan airylar ma edik?
Aytpaqshy, payyz demekshi, AQSh-ta 1mln astam auyryp 57 myny kóz júmdy. Búl jalpy sannyng 5.7% óldi degen sóz. Taghy 14 000 auyr halde jatyr. Endi basqa elderdi qarap kóreyik:
Fransiyada qaza tapqandar sany - 14,2%
Úlybritaniyada - 13,4%
Italiyada - 12%
Shvesiyada - 11,9%
Gollandiyada - 11,7%
Ispaniyada - 10%
Meksikada - 9,3%
Qytayda - 5,6%
Kanadada - 5,6%
Men qazir tek ekonomikasy baquatty, kez-kelgen qauip pen kesapatqa tótep beruge qauhary jetetin elderdi tizip otyrmyn. Búlardyng ishinde jalghyz Germaniya ghana búl kórsetkishti 3,8% kóleminde ústap túr. Jәne Týrkiyadaghy ólim 2,8% dengeyinde qalyp otyr.
Al jalpy әlem boyynsha býgingi tanda 3 mln astam adam virusqa shaldyghyp onyng 211 669 kóz júmdy. Ortasha eseppen 7%. Oilap kórinizder 100 adamnyng jeteui ólip otyr. Osy otyrghan әrqaysynnyng kem degende 100 tuysqanyn, 100 jora-joldasyng taghy bar. Al endi solardyng jeteui aidaladan kelgen keselden kóz júmsa qaytesinder? COVID-19 qauip emes dender osydan keyin.
Al endi pandemiya kezinde tәrtipti qatang saqtap, jauapkershilik tanytqan elderding adamy shyghynyna kóz jýgirteyik.
Singapur - 0,1%
Birikken Arab Ámirlikteri - 0,7%
Saud Arabiya - 0,8%
Ont. Koreya - 2,5%
Norvegiya - 2,6%
Japoniya - 2,8%
Biraq Japoniya tek tótenshe jaghday ghana jariyalady. Karantin engizgen joq. Onyng qajeti de bolmapty. Kuәlardyng aituynsha, búl halyqtyng qoghamdyq mýddeni qúrmet tútatyny sonsha, tótenshe jaghday engizgen boyda, karantinsiz-aq ýsh saghat ishinde dalada birde-bir adam qalmapty. Sebebi, әrbir japondyqtyng sanasynda ózim auyryp qalmasam degennen búryn, ainalamdaghylargha ziyanym tiymese eken degen týsinik basym eken. Mine týisik degen qayda jatyr. Sana dep osyny ait.
Bizding halyq ta osy kýnderi ýlken jauapkershilik tanytty. Basym kópshiligi mәjbýrli týrde engizilgen shekteulerge týsinistik tanytyp, ýide bolugha tyrysyp baqty. Jәne sonysymen aurudyng keng etek jayuyna jol bergen joq. Al nauqas bolghandardyng ishinde ólimning 1% aspauy - bizding aq halatty abzal jandardyng arqasy. Solardyng eren erligi, manday teri dep bilem.
Amandyq bolsa, ketken shyghynnyn, dýniye-mýlikting orny tolar. Al adamy shyghynnyng ornyn esh nәrsemen toltyra almaysyn. Sondyqtan el Preziydenti Toqaevtyng "Men ýshin әr otandasymnyng ómirinen qymbat eshtene joq" - degen keshegi sózi kónilime qondy. Tek bolashaqta da búl ústanym Preziydentting prioriytetinde bolsa degen tilek bar.
Múhtar Týmenbaydyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz