Men Astanagha alghashqy bolyp qonys audarghandar qatarynanmyn. Óz enbek jolymdy bastaghan “Egemen Qazaqstan” gazeti jana elordagha kóshetin boldy da, bir¬ne¬she qyzmetkerlermen birge maghan da úsynys jasalghan edi. Múnday sәttilikten qalaysha bas tarta almaqpyn, birden keliskenmin. Sóitip, 1999 jyldyng arqyraghan aqpan aiynda Arqa tósine at basyn tiregen bolatynbyz.
Áuelgi kezde eki ne¬me¬rem men keli¬nim bәrimiz redaksiya satyp әper¬gen eki bólmeli ýide túrdyq. Ot¬ba¬symnyng basqa mýsheleri (zayy¬bym men úlym) qyzmet babyna baylanysty әli auysa qoymaghan¬dyq¬tan, múndaghy mayda-shýide tirlikting bәrin ózim atqaruyma tura keldi. Ýy sharuasy bitushi me edi, tәiiri, birinen song biri shy¬ghady da jatady. Sonyng ishindegi eng qiyny da kýrdelisi – keler jyly oqugha baratyn nemeremdi mektepke dayarlau boldy. Almatydaghy siyaq¬ty múnda da mektepke deyingi me¬ke¬meler az emes eken. Tipti, kez kel¬gen bilim ordasy da júmys isteydi dese de bolghanday. Biraq bәri oryssha. “Qazaqshasy joq pa?” desen, ne aityp túrsyng degen¬dey betine ajyraya qaraydy. Qaladaghy bala-baqshalardy týgel aralap shyqtym, birde-bireuinde qazaqsha bólim týgil, top ta joq. Bәri resmy tilde.

Men Astanagha alghashqy bolyp qonys audarghandar qatarynanmyn. Óz enbek jolymdy bastaghan “Egemen Qazaqstan” gazeti jana elordagha kóshetin boldy da, bir¬ne¬she qyzmetkerlermen birge maghan da úsynys jasalghan edi. Múnday sәttilikten qalaysha bas tarta almaqpyn, birden keliskenmin. Sóitip, 1999 jyldyng arqyraghan aqpan aiynda Arqa tósine at basyn tiregen bolatynbyz.
Áuelgi kezde eki ne¬me¬rem men keli¬nim bәrimiz redaksiya satyp әper¬gen eki bólmeli ýide túrdyq. Ot¬ba¬symnyng basqa mýsheleri (zayy¬bym men úlym) qyzmet babyna baylanysty әli auysa qoymaghan¬dyq¬tan, múndaghy mayda-shýide tirlikting bәrin ózim atqaruyma tura keldi. Ýy sharuasy bitushi me edi, tәiiri, birinen song biri shy¬ghady da jatady. Sonyng ishindegi eng qiyny da kýrdelisi – keler jyly oqugha baratyn nemeremdi mektepke dayarlau boldy. Almatydaghy siyaq¬ty múnda da mektepke deyingi me¬ke¬meler az emes eken. Tipti, kez kel¬gen bilim ordasy da júmys isteydi dese de bolghanday. Biraq bәri oryssha. “Qazaqshasy joq pa?” desen, ne aityp túrsyng degen¬dey betine ajyraya qaraydy. Qaladaghy bala-baqshalardy týgel aralap shyqtym, birde-bireuinde qazaqsha bólim týgil, top ta joq. Bәri resmy tilde.
Óstip jýrgenimizde birde “Shet jaqtaghy shaghyn audanda janadan qazaq mektep-gimnaziyasy ashyl¬gha¬ly jatqan kórinedi, basshysy Qasymbek degen qandasymyz kóri¬nedi” degen sybys estip, jetip bar¬dym emes pe! Kelsem, diyrek¬tor¬dyng kensesinde men siyaqty tórt-bes ata-ana bas qosyp, aqyl¬dasyp otyr eken. Olardyng bәri sol manda túratyn búrynghy alma¬tylyqtar bolyp shyqty. Bir-birimizdi qoldap, quattap gimnaziya ja¬nynan túnghysh ret әzirlik to¬byn ashpaq bolyp kelistik. Obaly ne kerek, Qasymbek qarynda¬sy¬myzdyng ózi kómek qolyn sozba¬ghan¬da, bizding búl bastamamyzdan týk shyqpas pa edi. Kadr joq, oryn joq demedi, birden kelisti. Osylaysha qazir qazaq mektebining toghyzynshy synybynda oqityn Aybarymdy men jyl boyy әlgi janadan ashylghan dayarlyq tobyna jetektep aparyp jýrdim.
Shýkir, búl kýnderi Astanada qazaq mektepteri joq dep aita almaymyz. Dayarlyq bólimderi men toptary da birinen song biri ashy¬lyp jatyr. Qazaqsha ýirenem, óz ana tilimde bilim alam deushilerge barlyq mýmkindik bar. Ózge últ ókilderining memlekettik tilge degen kózqarastary men qúlshynystary da kónilge ýmit úyalatady. Búl ba¬ghyt¬ta kópten aitylyp, qolgha aly¬nyp jatqan – shetelge bilim alugha baratyn jastardy irikteuden bas¬tap, memlekettik qyzmetke ma¬man¬dar alugha deyingi aralyqta atqary¬lyp jatqan sharalar óz jemisin bere bastaghany belgili. Múnyng bәri dúrys qoy.
Áytse de biz egemen el, tәuelsiz memleket retinde ózindik erekshe¬li¬gimiz ben bet-beynemizdi barynsha bayandy ete týsu ýshin búdan da kóp júmys isteuimiz kerek. Qazaq tili tek jogharyda aitylghan sharalar¬men ghana jandanyp ketedi dep aitu qiyn. Onyng ayasyn ba¬ryn¬sha keneyte týs¬ke¬ni¬miz jón. Kóshede, halyq kóp shoghyrlanghan jerlerde, jal¬py Qazaqstan boyynsha tilimizdi qaytsek qoldanysqa keninen engize alamyz? Áriyne, ol ýshin qajettilik boluy kerek. Demek osynday ha¬lyqqa qyzmet kórsetetin jerlerde júmys isteytin mekemelerge jer¬gilikti últ ókilderin kóptep tar¬typ, olardyng bәrining tek mem¬lekettik tilde sóileuin talap etuimiz kerek.
Búl baghytta taghy bir mysal keltire ketuding artyqtyghy bola qoymas. Osydan biraz búryn sә¬biyli boldyq ta, kelinim birer jyl¬dan keyin qyzmetine qayta shyq¬qan  sol kezde auylda júmys¬syz jýrgen jiyen qaryndasyma qolqa saldyq. “Kýndiz balagha qara¬san, keshke qaray oqugha týsuge әzirlenesin” dedik. Ózi yqylas bil¬dirgen son, ata-anasynyng kelisi¬mi¬men qolymyzgha aldyq. Sol qaryn¬dasym Astanagha kelgende oryssha “qúq” demeymin. Qatty quandym, nemerem qazaqsha qatyryp sóiley¬tin boldy dep. Alghashynda bәri dú¬rys siyaqty edi. Nemerem byldy¬rap qazaqsha birdenkelerdi aita bastaghan. Oghan bәrimiz mәz bolyp, taqpaq ta jattatyp jýrgenbiz.
Sol nemerem ayaghynan túryp, dalagha attap basysymen-aq ayaghy¬nan janylghan attay bolyp shygha keldi. Meni “ded” dep, әjesin “ajesh¬kalaytyn” boldy. Jiyen qaryndas ta shatyp-bútyp orys¬sha¬laytyn óner ashty. “Áy, qazaq¬sha sóilemeysinder me, saghan ne bol¬dy?” desem, “Endi qaytem, ai¬na¬lamnyng bәri oryssha, qazaqsha ait¬sang til qatpaydy” dep qarap túr.
Mine, ortanyng tildi “oqy¬tu¬daghy” róli men ornyn osydan-aq bayqaugha bolady. Eger biz jogha¬ryda aitqanymyzday, qoghamdyq oryndarda – kinoteatrlarda, jo¬laushylar tasityn kólikte, dý¬kenderde, bankte jәne t.b. jer¬ler¬de qazaqsha sóilep, qyzmet kórse¬tetin bolsaq, qalyng kópshilik bir¬te-birte soghan beyimdelip, memle¬ket¬tik tildi ózderi-aq ýirenip ket¬pes pe edi. Qazaqstanda bәlen jyl¬dan beri túryp, dýkennen nan satyp alatynday qazaqshasy joq ózge últ ókilderining qazirgi tirligin men osy qajettilikting jetispeushiliginen dep bilemin.
Sondyqtan da, taghy da qay¬talap aitamyn, qaladaghy dýken¬der¬den bastap, qoghamdyq kólik jýr¬gizushilerine deyin qazaq tilin bi¬letin boluy jәne olardyng bar¬lyghynan tek memlekettik tilde sóileulerin talap etuimiz kerek. Sonda Astana ózinen ózi-aq qazaqsha sóilep ketetin bolady...

Ádil DÝISENBEK, jazushy. Astana.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 24 mausym 2009 jyl