Biz «Ýsh túghyry til» dep qansha aighaylaghanymyzben, halyqtyng kóbi aghylshyn tilinen júrday. Tipti basym kóp bóligi. Sondyqtan, olar әlemdik aqparattan qaghys qalyp jatady. Otandyq BAQ-tyng jas kelindey syzylghan aqparaty olardy tartpaydy. Ásirese, Qytaydyng genosidtik ezgisine úshyraghan Shynjandaghy qazaqtar taghdyry turaly órtenip túrghan taqyrypty bizding BAQ jazudan qalghan. Jazsa da tam-túmdap qana sipay qamshylyp jazady...
Bir sózben aitqanda, bizding halyqtyng basym bir bóligi әlemdik erkin aqparattan kenje qalyp jatatyny jasyryn emes.

Songhy tórt-bes jyldyng kóleminde sol bostyqty Serikjan Bilәshúly bir ózi tolyqtyryp keledi. Qazir onyng tyndarmany kýn sanap emes, saghat sanap kóbende. Mine, ýstinen ekinshi mәrte qylmystyq is qozghaluyna baylanysty, Serikjan Bilәshúly bir aptadan beri әleumettik jeli arqyly efirge shyqpay qalyp edi, qúlaqqa túrghan tanaday jym-jyrttyq ornady. Halyqtyng halyqaralyq aqparattan, әsirese AQSh-Qytay arasyndaghy teketiresten habarsyz qalyp, susay bastaghany bilindi. Ózining de shydamy sausylghan bolu kerek, kesheden beri leksiyasyn qayta jalghastyra bastapty.

Mysaly, AQSh preziydenti Donalid Tramptyng Qytay turaly «Amerikanyng Qytaygha qarymtasy» degen leksiyasyn bir kýnde 55 415 adam kórip ýlgirgen. Tipti, keybir shygharylymdarynyng kórilimi neshe jýz myndap ketetini bar. Múnday kórilim memlekettik elektrondy BAQ-ta da kóp kezdese bermeytin shyghar dep oilaymyn. Keyde, Serikjan Bilәshúlynyng kórilimi otandyq BAQ-ty qoyyp, AQSh-tyng «Azattyq radiosynyn» saytynyng ózin shang qaptyryp ketetini bar...

Kórilim sany óz aldyna, bizdi quantqany – Serikjan Bilәshúlynyng búl joly óte qysqa әri núsqa sóilegeni. Mine, nebәri 9 minut 12 sekund qana AQSh basylymyna sholu jasapty. Artyq bir auyz sóz joq. Oghash әreket te kózge shalyqpaydy. Qara kózәinekti taghyp alyp, qazaqtyng darhan dalasynyng tórinde kósiltip túr. Rahattanyp tyndadyq.

Dau joq, Serikjan Bilәshúly óte bilimdi, jan-jaqtyly daryndy azamat. Ol kez-kelgen aqparatqa tereng ónilip, әr qyrynan iyin qandyryp taldau jasay biledi jәne jetkizip túryp aityp bere alady. Ózi qoparyp tapqan aqparattyng bәrine últtyq, memlekettik mýdde túrghysynan qaraydy. Qazaqstan men qazaqtyng mýdessine qayshy aqparatty jeti qabat jerding astynan bolsa da tauyp shyghyp, taptap tastaydy.

Serikjan Bilәshúly Shetel aqparatyn audaryp tartushy ghana emes, Sheteldik aqparattyng senimdi búlaq kózine ainalghan túlgha. Qytay qysymyndaghy qazaqtar turaly dýniyejýzining eng yqpaldy basylymdary Serikjan ashqan shyndyqqa sýienip aqparat taratyp kele jatqany taghy shyndyq.

Al, onyng eng basty kemshiligi – kópirip úzaq sóileytini, birdi aityp kele jatyp, ekinshige, ondan ýshinshi bir temagha ketip qalatyndyghy edi. Búl mening ghana emes, jalpy tyndarmannyng kóp aitatyn pikiri әri taghatyn kinәsi.
Odan qala berdi, azdap maqtanyp ketetini men búrynghy atqarghan enbekterin kóp qaytalay beretindigi júrtty jalyqtyryp jiberetin.

Ghayyptan tayyp, әlde bir elding preziydenti nemese premier-ministri «Áy, anau әlemdi shulatyp jýrgen Serikjan Bilәsh degen qazaqtyng bir sózin әkelshi, óz qúlaghymmen estiyinshi!» dese, onyng kómekshileri nemese baspasóz hatshylary atqoranyng qasynda taltayyp jatyp saghattap jasaghan úzyn sonar leksiyalardyng qaysysyn apararyn bilmey, sasyp qalama dep alandaghanymyz da, qynjylghanymyz da jasyryn emes. Qazir kim-kimge de uaqyt tapshy. Sol ýshin tyndarmandy da ayau kerek. Barlyq shygharylymyn elitanyng dengeyine beyimdep jasaghany dúrys!

Ýshinshi bir kemshiligi – «Ziyaly qauym ókilderine» at qoyyp, aidar taghyp, kóp jazghyratyny.

IYә, búl kemshiligi bar jәne ýnemi jalghasyp keledi. Búl – sirә, kópe-kórneu Múhtar Shahanov aghasynan júqqan virus bolsa kerek dep oilaymyn. Dúrys emes, qoy kerek múnday jaman әdetti!

Mine, kórip otyrsyzdar, «Amerikanyng Qytaygha qarymtasy» atty keshegi leksiyasynda sonyng bireui de joq. Eng jana aqparatty әp-әdemi aityp shyqty jәne sonynda oghan ózining kózqarasyn qosyp qoydy. Boljamy da kókeyge tonyp túr.

Jәne qaytalap aitayyn, Serikjan Bilәshúlynyng óte talantty jigit. Ýlken patriot. Uaqyt tudyrghan túlgha. Qazirgi tanda onyng aldyna «Qytaydaghy qazaq mәselesi» taqyrybynda onyng aldyna týse qoyatyn adamdy biz kórip túrgham joqpyz. Atalghan mәsele tuyndaghanda, ol tendessiz erlik jasady. Shynjandaghy tuystary Qytay konslageriine qamalghan júrttyng memlekettik qúzyrly organdardan góri, osy Serikjan Bilәshúlyna kóbirek jýgingenin de atap aituymyz kerek!

Sóitip, ol aiday әlemning aldynda qazaq basyna tóngen sol nәubetting ashy shyndyghyn ashty, óksikke toly tiri shejiresin jasady.

Tarlan sayasattanushy Ázimbay Ghaly aghamyz «Serikjan degen sol batyr óz әreketterimen AQSh quatyn paydalanyp, Úly imperiya Qytaydy AQSh-tyng qolymen sanksiyalargha túnshyqtyrmaq. Sonymen, bir qazaqtyng batyry, Qazaqstannyng ótinishterine qúlaq aspaghan Úly imperiya Qytaydy, ondyrmay sýrindirmek jәne solay bolady. Qara da túr! Qytayda janshylghan qazaq pen úighyrdyng namysy men kóz jasynyng esesi men óshin alyp berdi. Rahmet saghan anghal batyr!» -dep jazypty 2019 jylghy 19 nauryz kýni ózining FB- daghy paraqshasyna.

Ázekenning aitqany ainymay keldi. Qazir «AQSh Qytaydy kelisimge qol qoydyrdy, tyghyryqqa tiredi...»-dep, ekining biri aityp jatyr.
Demek, búl – bizding əu basta josparlaghan eng basty maqsatymyz óte sətti oryndaldy degen sóz!

Serikjan Bilәshúlynyng búl әreketi – bir jaghynan Qytaydaghy qazaq mәselesin sheshude bizding memleketke birshama jenildik tudyrdy, ekinshi jaghynan azamattyq qauymnyng da kýshin syngha saldy dep oilaymyn.
Ótken ghasyrgha kóz salsaq, Qytay komunistik partiyasynyng ortalyq biyligin alandatqan Shynys Týrkistan qazaqtarynyng arasynda sanauly ghana túlghalar bolghan eken. Mysaly, Ospan Islamúly, Qaliybek hakim Rayymbekúly, keshegi Aytan Nýsiphanúly men býgin qasymyzda jýrgen Álimghazy Dәuletqan. Aytan men Álimghazy aghalarymyz alpysynshy jyldary Shynjang ólkesin tikesinen tik túrghyzghan jigitter edi. «Mәdeniyet zor tónkerisinin» qazaqtargha asyra siltenip jatqanyn aityp, Álekenning sol kezdegi Qytay premier-ministri Chjou Enilaydyng hatshysy Ju Fynmen Bejiyinde kezikkenin, Aytannyng telefonmen sóileskenin Álimghazy aghadan súrasanyz, jyrdan qyzyq qyp aityp beredi.

Sosyn, Qytaydyng tóbe shashyn tik túrghyzghan qazaq– osy Serikjan Bilәshúly. Serikjan Qytaydyng ghana emes, Euroodaqtyn, Europarlamenttin, AQSh Kongressining nazarynda túrghan jerlesimiz! Ótken jyly Serikjan Bilәshúly qamaqqa alynghanda elimizdegi AQSh, Germaniya bastaghan bastaghan memleketterding elshilerining shu ete týsui, Qytay Syrtqy ister ministrligining ókili Lu Kangdyng pikir bildirui – sonyng dәleli.

Demek, býgingi kýnde Serikjan Bilәshúly әbden sayasilanghan túlghagha ainaldy. Ataghy men danqy jer jaryp túr. Áriyne, óz enbegi men talantynyng arqasynda jәne últyna jasaghan Úly enbegi ýshin. Men de onyng kóp әreketin qabylday almaymyn. Biraq, biz qalasaq ta, qalamasaq ta; moyyndasaq ta, moyyndamasaq ta; jaqsy kórsek te, jek kórsek te Serikjan Bilәshúly anau-mynaudyng qoly jete biyikke kóterilip ketti. Eger, erteng Qytay komunistik partiyasy qúlasa, onyng kýireuine ýlken bir tas laqtyrghan Serikjan Bilәshúly bolyp, tariyhqqa qalady. Qúday onyng betin ary qylsyn, ol sottalyp, týrmege qamalsa da Qazaqstannyng qúlaghynan qiqu ketpesi anyq.
Endi, osynday biyik dengeyge kóterilgen adamnyng әr sózi men basqan qadamy júrttyng baqylauynda bolady. Ár sózi men әreketinen el sayasat izdeydi. Tipti, otyrghan otyrysynan da, jýrgen jýrisinen de. Artynan aluan týrli sóz eretini de, ol turaly týrli boljamdar jasalatyny da qalypty jaghday esepteledi.

Qansha biyikke kóterilse de Serikjan Bilәshúly – qazaq degen batyr halyqtyng úly. Últtyng jolyndaghy Úly kýreste taban tirer tiyanaghy – qasiyetti Qazaqstan. Syrt kóz – Batys pen Shyghys Serikjan Bilәshúlynyng sózi men әreketine qarap, onyng tughan últynyng býkil bolymysyn, últtyq sana-sezimining qay dengeyde ekenin baghalaydy. Memleketining demokratiyalyq qúndylyqtargha, sóz erkindigine bolghan ústanymyn mejeleydi.

Batys pen Shyghysty bylay qoyghanda, jogharyda aittyq, Serikjan Bilәshúlyn ózining tughan halqynyng basym kóp bóligi qoldaydy, jaqsy kóredi. Jaqtasy da, qarsylastary da onyng әr leksiyasyn jastanyp jatyp, qúnygha tyndaydy. Mine, ýstinen ekinshi mәrte is qozalyp edi, halyqtyng basym kóp bóligi taghy qorghap shygha keldi.

Endi, Serikjan Bilәshúlyn jaqsy kórgen sol júrttyng oghan qoyar talaby da, kýter ýmiti de az bolmasa kerek.

Eger, әlemdik dengeyge kóterilgen әrbir túlgha ózining jaqtastarynyng adal niyetpen aitqan talap-tilegin, kýtken ýmitin birinshi oryngha qoyyp, kýndelikti is-әreketimen búljytpay orynday bilse, onda onyng qarsylastary men bәsekelesterining japqan jalasy men taqqan aiyby saudyrap dalada qalmaq.

Qysqasy, tanymal túlgha ýshin ataq pen abyroydy últtyq maqsatqa dúrys paydalana bilu de – ýlken óner!

Múnyng aty – «Sayasy mәdeniyt» dep atalady.

Keyde memlektti de tym alandata bermey, ayaghany jón...

Júrtty alandatyp kelgen taghy bir týiin – Serikjan Bilәshúlynyng «kadr mәselesi».

Biz jaqsy bilemiz, últ taghdyry jolynda kýresip jýrgen әrbir azamat әrqashan qoldaushygha zәru. Ataqty adamdardyng qasynda jýru, onymen dos bolu – ol da qiynnyng qiyny. Eng jaqsysy, ataq shygharushylar men jenil oily azamattardyng Serikjan Bilәshúlynan aulaq jýrgeni әbzal. Tek, temirdey tózimdi, uәdege tastay berik, jauapkershiligi óte joghary, ózine nyq sengen, erteng pilge ýrgen qandenning kebin kiyip, júrt aldynda masqara kýige týsip qalmasyn o bastan oilay biletin qyz-jigitter ghana oghan serik bolghany dúrys...

Qytay biyligi Shynjandaghy qazaqqa jasap jatqan sayasy qysymyn toqtatpasa, ol búl kýresin jalghastyra beretinin Serikjan Bilәshúly ýnemi ashyq jariyalap keledi.

Shettegi qazaqtar – bizding janymyzdyng bir bólshegi. Olardyng basyna qara búlt ýirilse, bizding tirligimizding mәni de, sәni de joq. Olardyng bizden basqa sýiener panasy, izder joqtaushysy joq. Últynnyng taghdyryn sheshu jolyndaghy kýres – kýresterding Ýlysy, últynnyng mýddesin qorghau jolyndaghy ólim – ólimderding danqtysy. Últtyng qasireti tútatqan kek pen namys qosylghan jerde nayzaghay oinap, alapat jarylystar dýrkin-dýrkin bolyp túrady.

Serikjanday namysy tas jarghan, arystanday aqyryp túrghan súrapyldan syzylghan «standartnyi» sayasatshy jasay qoy, әriyne, qiyn.
Dey túrghanmen, Óz basym onyng keshegi «Amerikanyng Qytaygha qarymtasy» atty leksiyasyn әr shygharylymynyng ólshemi etkenin, mýmkindik bolsa sol dengeyden tómen týspegenin qalar edim.

Sonda ghana mynaday aumaly-tókpeli zamanda qúda da, qúdaghay da tynysh boluy mýmkin.

Al, onyng ýstinen qozghalyp jatqan eki qylmystyq iske kelsek, ony zang ayasynda sot sheshedi!

Auyt Múqiybek

Abai.kz