Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2190 0 pikir 18 Tamyz, 2011 saghat 06:50

«Núrly jol» - Elbasy qalap at bergen qalashyq

«Núrly kósh» baghdarlamasy boyynsha Óskemen qalasynyng irgesindegi Novoyavlenka eldi mekenine alystan kelgen aghayyndargha arnalghan 360 túrghyn ýi, týrli әleumettik nysandar salynady degendi oblys Ákimining auzynan estigenimizge bir jyl da bola qoyghan joq. Sol kezdegi sanadaghy ýiler býgin sәn sәuleti jarasyp, qala irgesinen sap týzegen.

Nebәri 7-8 aidyng ishinde tolyqtay boy kótergen jana qalashyqty kórgende óz kózinizge óziniz senu qiyn. At- shaptyrym alqapty boylay on qatar sap týzegen 300-dey aqshanqan ýilerding ajary, oqtay týzu kósheleri kózding jauyn alady.

Osy bir jaynaghan jana qalashyqtyng alghashqy túrghyndary bolu baqyty Núrbaqyt, Áskerhan atty eki qandasymyzdyng otbasyna búiyrypty. Qazaqy dәstýrmen «Qonystaryng jayly, qazandaryng mayly bolsyn» aityp, Núrbaqyttyng ýiining bosaghasyn attadyq. IYne-jipten jana shyqqan ýsh bólmeli jayly baspana kónilge shuaq shashyp túrghanday. Otbasy mýsheleri de mәz-meyram. Balalardyng shattyq kýlkisi estiledi. 76 sharshy metrlik túrghyn ýiding bólmeleri ken, ensesi biyik, aulasy jaryq. Barlyq bólmeler elektr togymen jylidy. Ótken qystyng jyryna ainalghan Kókshetau qalasy irgesindegi dәl osynday ýilerdey qúrylys sapasy suyqta syr bermese, әzirge syrtqy kórkine syn tagha almaysyz.

Sózge birinshi bolyp ýy iyesi Núrbaqyt emes, syrttan bizben birge kirgen osy sәndi ýilerden ýmitkerlerding biri Baqytbek Matihanúly atty azamat aralasty.

«Núrly kósh» baghdarlamasy boyynsha Óskemen qalasynyng irgesindegi Novoyavlenka eldi mekenine alystan kelgen aghayyndargha arnalghan 360 túrghyn ýi, týrli әleumettik nysandar salynady degendi oblys Ákimining auzynan estigenimizge bir jyl da bola qoyghan joq. Sol kezdegi sanadaghy ýiler býgin sәn sәuleti jarasyp, qala irgesinen sap týzegen.

Nebәri 7-8 aidyng ishinde tolyqtay boy kótergen jana qalashyqty kórgende óz kózinizge óziniz senu qiyn. At- shaptyrym alqapty boylay on qatar sap týzegen 300-dey aqshanqan ýilerding ajary, oqtay týzu kósheleri kózding jauyn alady.

Osy bir jaynaghan jana qalashyqtyng alghashqy túrghyndary bolu baqyty Núrbaqyt, Áskerhan atty eki qandasymyzdyng otbasyna búiyrypty. Qazaqy dәstýrmen «Qonystaryng jayly, qazandaryng mayly bolsyn» aityp, Núrbaqyttyng ýiining bosaghasyn attadyq. IYne-jipten jana shyqqan ýsh bólmeli jayly baspana kónilge shuaq shashyp túrghanday. Otbasy mýsheleri de mәz-meyram. Balalardyng shattyq kýlkisi estiledi. 76 sharshy metrlik túrghyn ýiding bólmeleri ken, ensesi biyik, aulasy jaryq. Barlyq bólmeler elektr togymen jylidy. Ótken qystyng jyryna ainalghan Kókshetau qalasy irgesindegi dәl osynday ýilerdey qúrylys sapasy suyqta syr bermese, әzirge syrtqy kórkine syn tagha almaysyz.

Sózge birinshi bolyp ýy iyesi Núrbaqyt emes, syrttan bizben birge kirgen osy sәndi ýilerden ýmitkerlerding biri Baqytbek Matihanúly atty azamat aralasty.

- Búl ýide kesheden beri bir emes, eki birdey quanysh. Núrbaqyt jana pәterge ie boludyng syrtynda jana auyldyng әkimi bolyp taghayyndaldy. Qos quanyshpen qúttyqtaysyzdar.

- Bәrekeldi, quanyshtarynyz qútty bolsyn!

Núrbaqyt Atanúly QHR-dyng Altay aimaghy Shemirshek auyldyghynan atajúrtqa 2007 jyldyng ayaghynda kóship kelip, Úlan audanynyng Saghyr auyldyq okrugine qonystanypty. Mamandyghy - zanger. Qytayda da segiz jyl ýlken auyldyng әkimi bolyp qyzmet atqarghan, basshylyqtyng qyr-syryn jaqsy biletin isker azamat bolyp shyqty. Zayyby Altynhan Túrdyhanqyzy Shemirshek auylynda 17 jyl balabaqsha tәrbiyeshisi bolghan, ózi de bes bala tәrbiyelep ósirgen ardaqty ana. Qúday qalasa sýiikti kәsibimen ainalysatyn kýn jaqyn.

- Kele úsaq-týiek sharuamen ainalystym. Jana ortada óz ornymdy taba bastadym. Úlan audanynyng әkimdiginde týrli sharua atqardym. Songhy eki jylda BÚÚ-nyng damu baghdarlamasy halyqaralyq jobasynyng últtyq eriktisi bolyp istedim. Endi, mine, el senimin arqalaytyn jana qyzmetke taghayyndalyp otyrmyn. Kense kiltin aldym. Kompiuterge deyingi barlyq jabdyqtar qoyylghan. Qala әkimdiginen qyzmet babyna jana mashina berdi. Qos quanysh iyesi men ghana emes, búl jigit mening jýrgizushim. Birer kýnde Targhyndaghy otbasyn kóshirip kelip, Elbasynyng qolynan jana pәterding kiltin alghaly otyr. Sondyqtan Baqytbekti de qos quanyshymen qúttyqtaugha bolady. Elim, Otanym dep kelgende osynday qamqorlyqqa bólep jatqan Elbasyna, ýkimetke, oblys basshylyghyna alghystan basqa aitarymyz joq. Biz jat elde tuyp - óssek te arqa sýier atajúrty bar naghyz baqytty jandar ekenbiz, - deydi Núrbaqyt rizashylyq sezimmen.

Baqytbekting zayyby Ghaliya da 15 jyldyq enbek ótili bar meyirbiyke eken. Mamandyghy boyynsha qyzmetke ornalasudan ýmittilerding biri.

Al, jana qalashyqtyng alghashqy eki túrghynynyng biri Áskerhan 2006 jyly Úlan audanyna Mongholiyadan kóship kelipti. Mamandyghy - qazaq tili pәnining múghalimi. Bayan-Ólgiy aimaghynyng Oighyr orta mektebinde diyrektor bolyp qyzmet atqarghan. Zayyby Toshala Aulyqqyzy - eki balanyng anasy, mamandyghy - esepshi. Ári segiz jyldyq enbek tәjiriybesi bar balabaqsha tәrbiyeshisi.

Jana ýilerining ipotekalyq nesiyesin óteu turaly sóz bolghanda barlyghy da «Núrly kósh» baghdarlamasyna engen әrbir otbasynan eki adamdy júmyspen qamtamasyz etu jónindegi kelisimge, ózderining mamandyqtary boyynsha qyzmetke ornalasugha mektep, balabaqsha, auruhana siyaqty әleumettik mekemeler erten-aq esigin ashqaly otyrghan jana auyldarynyng mýmkindigine senip shart jasasqandaryn aitady.

Osy bir sәndi qalashyqtyng ashylu saltanaty Elbasy Núrsúltan NAZARBAEVTYNG qatysuymen nauryzdyng 25-i kýni ótken bolatyn. Shetelden kelip jatqan qandastarymyzdyng bayyrghy Otanynyna tez sinisip ketui ýshin jasalghan búl qamqorlyqqa joghary bagha berdi. Elbasy búryn «Novayavlenka» atalghan shaghyn auyldyng endigi atauy «Núrly jol» bolsyn degen úsynys jasap, elim, jerim dep kelgen qandastarymyzdyng qadamyna gýl bitsin degen aqjarma tilek bildirgen.

Janadan boy kótergen «Núrly jol» qalashyghy sodan bergi eki aidyng ishinde 170 otbasymen tolyqty. Auyl túrghyny-nyng sany qazir 480-dey adamgha jetti. Bәri de jalyndaghan jastar. Zeynetkerlerding sany nebәri 10 adam. Jastardyng bәrining de aldaghy maqsaty - júmysty bolu. Ol armandary da birtindep oryndalyp jatyr.

- Túrghyndardy júmyspen qamtu qala әkimining basty nazarynda. Óskemen qalasy júmyspen qamtu mekemesimen birlesip, is-sharalar úiymdastyrudamyz. Osyndaghy qúrylys kompaniyalaryna da birshama adamdy ornalastyryp ýlgirdik. Balalar baqshasy keshikpey ashylmaq. Mektep qúrylysyn qúrylysshylar tamyz aiynda paydalanugha beru ýshin qúlshynuda. Kelesi jyly salynugha josparlanghan auruhana qúrylysyn kýtpey-aq, qazirding ózinde medisinalyq punkt ashtyq. Osy nysandardyng barlyghy iske qosylghanda túrghyndarymyzdyng kóbi júmyspen qamtylatynyna senimdimiz, - deydi auyl әkimi Núrbaqyt.

IYә, halyqtyng túrmys-tirshiligin jaqsartu, júmyspen qamtu - Elbasynyng biylghy joldauynyng basty baghyty. Sondyqtan núrlykóshtik aghayyndardyng ýmitterining aqtalaryna kýmәn keltirmeymiz. Jana qonys jayly, qandastarymyzdyng qabaghy kirbinsiz, últymyzdyng mereyi ýstem bolsyn!

 

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5521