Eli tekti, topyraghy kiyeli, barsha qazaqtyng qamyn jegen biyik túlghalardy dýniyege әkelgen, «tarihtyng tastap ketken arbasynday» (Ghafu Qayyrbekov), qart Torghaydy jyrlamaghan aqyn joq shyghar. Ókinishke oray, keyingi jyldary Qostanay oblysynyng tasasynda qalyp, ýni bәseng shyghatyny jasyryn emes. Osy orayda kókeyde jýrgen kóp saualgha túshymdy jauap alu ýshin, Qazaqstannyng halyq aqyny, birneshe poeziya, proza kitaptarynyng avtory, kompozitor Qonysbay Ábilmen bolghan súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Kózden ketkesin, kónilden óship barady Torghay

- Agha, Tәuelsizdikting 20 jyldyghy qarsanynda әsem qala Arqalyqtyn  55 jyldyghy  5-6 qarasha kýnderi keng kólemde atalyp ótpek kórinedi. Shaqyrtu aldynyz ba?

-   Shaqyrtu aldym. Qúday qalasa baramyn dep otyrmyn. Qala merekesine arnalghan aitysqa qazylyq etip, ózim bir kezde júmys jasaghan aimaqtyng tynys-tirshiligin kózben kórip qaytu oida bar.

-   Ýlken alaman aitys ótedi eken ghoy?

Eli tekti, topyraghy kiyeli, barsha qazaqtyng qamyn jegen biyik túlghalardy dýniyege әkelgen, «tarihtyng tastap ketken arbasynday» (Ghafu Qayyrbekov), qart Torghaydy jyrlamaghan aqyn joq shyghar. Ókinishke oray, keyingi jyldary Qostanay oblysynyng tasasynda qalyp, ýni bәseng shyghatyny jasyryn emes. Osy orayda kókeyde jýrgen kóp saualgha túshymdy jauap alu ýshin, Qazaqstannyng halyq aqyny, birneshe poeziya, proza kitaptarynyng avtory, kompozitor Qonysbay Ábilmen bolghan súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Kózden ketkesin, kónilden óship barady Torghay

- Agha, Tәuelsizdikting 20 jyldyghy qarsanynda әsem qala Arqalyqtyn  55 jyldyghy  5-6 qarasha kýnderi keng kólemde atalyp ótpek kórinedi. Shaqyrtu aldynyz ba?

-   Shaqyrtu aldym. Qúday qalasa baramyn dep otyrmyn. Qala merekesine arnalghan aitysqa qazylyq etip, ózim bir kezde júmys jasaghan aimaqtyng tynys-tirshiligin kózben kórip qaytu oida bar.

-   Ýlken alaman aitys ótedi eken ghoy?

-  Olay dep shulatugha bolmas. Respublikanyng әr aimaghynan tanymal aqyndar shaqyrylghanymen, ónirlik dengeydegi aitys ótedi-au dep shamalaymyn. Respublikalyq  dengeyde ótkizu ýshin kóp kýsh kerek qoy. Televiydeniyege jazu, kelgen qonaqtardy kýtu, syi-siyapat, degendey. Ony Arqalyqtyng býgingi jaghdayy kótere me sony eskeru kerek. Býginderi kórshi auyldan bireu kelip aitysqa qatyssa  respublikalyq dep dabyraytyp aitugha   әbden ýirenip aldyq. Qytaydan kelip oqyp jatqan bala aitysqa týsse halyqaralyq dep jar salamyz. Sóitip  jarnama jasaugha qúmarmyz. Búdan arylu kerek.

-  Kóp jyldar Arqalyq qalasynda óner salasynda qyzmet ettiniz? Osy ólkening tumasy retinde alaman aitystargha qatysyp, top jardynyz?  Óziniz jayly az-kem aityp ótseniz?

- Meni kópshilik dombyra ústap әn shyrqaghasyn, aitystarda jii kórgen son,  Arqalyqta óner salasynda qyzmet jasady dep jýr. Shyndyghynda olay emes, men jurnalistpin. Arqalyqqa alghash kelgen 1980 jyldary "Leninshil jastyn", Torghay, Selinograd oblystaryndaghy óz tilshisi bolyp isteytinmin. Sóitip jýrip jurnalistikanyng býkil baspaldaghynan óttim. Korektordan bastap, redaktorgha deyin. 1988-shi jyly oblys tarqap ketkennen keyin "Arqalyq tany" deytin gazet ashyp, sonda redaktor bolyp qyzmet jasadym.

- Úzyn qúlaqtan estuimizshe Arqalyq qalasynda televiydeniyening ashyluyna sýbeli ýles qosqan kórinesiz?

- Qanshalyqty kómegim tiygenin bir alla biler. Bir aitarym 90-shy jyldargha deyin Arqalyq qalasynda televiydenie bolmaghany ras.  Arqalyq ekinshi ret qayta qúrylghanda kelgen basshylar meni shaqyryp alyp, oblystyq gazetting redaktorlyghyn úsynghanda  "Torghaydyng ataghy jer jarady. Maqtau, marapattan da kende emes. Biraq osy Torghayda televiydenie joq degenge eshkim senbeydi. Mening armanym televiydenie ashu" dep oiymdy jasyrmay aittym. Obaly neshik, olar eki qoldaryn kóterip meni qoldady.

Qay kezde de tynnan týren salu onay emes qoy. Eski obkomnyng Sayasy aghartu ýiin televiydeniyege ontayly kórip qyzu júmysqa kirisip kettik. Oghan búrynghy obkomnyng sheneunikteri qarsylyq bildirip baqty. Sebebi keremet ghimarat qoy, qimaghan shyghar. Aqyr ayaghynda Almatydaghy ýlken kisiler aralasyp, әreng degende maqsatymyzgha qol jetkizip edik.  Qúrylysshylar paydalanatyn «boynyy molotokpen» bir jyl boyy on adam qúrylysshy bolyp júmys istegenbiz. Ózimiz jasamasaq kim bizge istep beredi degen oidyng jalyna jarmasyp janymyzdy saldyq. Jasalghan joba boyynsha qabyrghalaryn búzyp, qajet jerlerine kesek qalap, televiydeniyening irgetasyn qaladyq. Keyin men onyng tóraghasy boldym.

-  Torghaydyng tól perzenti retinde, shalghayda jatqan Amangeldi, Jangeldi audandarynyng býgingi tynys tirshiligi turaly ne aitar ediniz?

-  Tәuelsizdikting 20 jyly qazaq halqyna ne berse, sonyng bәri Torghay halqyna ortaq.  Halyqtyng әleumettik jaghdayyn kóteru, túrmysyn, hal qadirin arttyrugha keletin bolsaq, búl úzyn sonar әngime. Jasyratyny joq, basqa ónirlerge qaraghanda,   respublikalyq manyzy bar qalalarmen salystyrghanda,  Torghaydyng jaghdayy kýrdelileu boluy mýmkin. Qazaqta "Kózden ketse kónilden tasa bolady" degen sóz bar. Býgingi Torghay sonyng kebin kiyip túr.   Halyq arasynda alghash ret Torghaydan Qostanay bólinip shyqty ma, әlde Qostanaydan Torghay bólinip shyqty ma degen dau әli kýnge aitylady. Búl degen dýniyege tauyq birinshi keldi me, joq júmyrtqa ma degen talasty eske týsiredi. Áytpese kezinde Torghay degen sóz Qazaqstan degen maghynany alyp túrdy emes pe? Patshalyq Reseyding kezinde Torghay uezding ortalyghy bolghan.

-  Bir aitysynyzda: «Kelbetin aqyndarym jyr qyp bolghan,

Ketti ghoy sabyndayyn syrghyp qoldan,

Dәl sodan mýiiz shyqsa, búl Torghayym,

Kezinde uezge de kindik bolghan»,-

degende osyny menzegen ekensiz ghoy?

-  Shyndyghynda solay ghoy. Alash arystary Ahmet pen Mirjaqyp, bilim shyraghyn jaqqan Ybyray, Amangeldi men Álibi, jýrekti batyr Keyki, onyng ber jaghyndaghy Núrhan men Syrbay, Qaynekey men Ghafulardyng kindik qany tamghan jer ghoy búl. Búl tizimdi shúbyrta bersem úzaq tangha azyq bolar edi. Áriden qozghasaq alghash Torghaydyng oblys bolyp ashyluyndaghy basty maqsat últtyq mýddemen oraylas. Torghay oblysynyng qiyrdaghy Jangeldiyn, Amangeldi audandaryndaghy qazaqtardyng túrmysyn, әleumettik jaghdayyn kóteru ýshin qúrylghany belgili. Torghay qalay oblys boldy ile shala asvalit jol bardy sayyn dalagha. Bizding bala kezimizde Torghaydan avtobuspen Qostanaygha eki kýn jýrip,  jolda "Semiozer" degen qalagha qonyp, oblys ortalyghyna әreng jetetinbiz. Joldyng bәri shang topyraq, kedir-búdyr bolatyn. Sodan qalay oblys boldy, jaghday dúrystalyp jýre berdi. Qyrat qyrqadaghy jalghyz otyrghan qoyshy-qolandardyng ýilerine baghan ornatylyp, jaryq tartyldy. Su qúbyrlary jiberilip, auruhanalar, janadan mәdeniyet ýileri salyndy. Mektepter, túrghyn ýiler, adam balasyna qajetti dýniyelerding bәri qolgha alyndy. Kәdimgidey kónil bólindi.  Búl Torghaygha emes, qazaq halqyna jasalghan qamqorlyq bolatyn. Óitkeni ol jaqty túraqty meken etip kele jatqandar memleket qúrushy últtyng ókilderi. Múnymen  aitqym kelgeni  Torghay oblys bolyp túra bergende halyqtyng hal-ahualy eshqashan tómendemes edi. Oblys statusynan aiyrylghannan keyingi tirligi qúldyray bastady. Basqany bylay qoyghanda qara joldyng ózi azyp ketti. Arqalyq-Torghay tas jolynyng tasbaqa ayang qúrylysy ýsh jyldyng jýzi boldy alpys shaqyrymnan asa almay túr. Auyz su problemasy da ózekti mәselening birine ainaldy. Qostanaymen jol qatynasynyng qiyndyghy  (әsirese qys mezgilinde) jii sóz bolyp jýr.

 

«Basyna ýkimetting kim kelse de,

Torghaydy ashyp-jauyp oinaydy eken»

 

- 1997 jyly oblys ekinshi taraghanda Serik Qúsanbaevpen aitysqanynyzda:

«Torghayym aq patshagha jaqpap edi,

Kenes te arqasynan qaqpap edi.

Ekeui jiyrma jylda oblysty,

Eki ret ashyp qayta jappap edi.

Torghayym kórgen talay shayqasyndy,

Jasytu onay bolmas qayta asyldy.

Qonaev ketken kezde jabylyp qap,

Kolbinnen qútylghanda qayta ashyldy.

Alamyn dese qúday qoymaydy eken,

Jyghylghan kýreske shyn toymaydy eken.

Basyna ýkimetting kim kelse de,

Torghaydy ashyp-jauyp oinaydy eken» degen shumaghynyz esime týsip otyr.

- «Shyn jylasa soqyr kózden jas shyghar» deydi qazaq. Sonday kónil kýide otyrghanda aitylghan naz ghoy. Áytpese Torghay halqy da qiynshylyq pen quanyshtyng bәrin qalyng eli qazaghymen birdey kórip keledi.   Átteng deymin keyde. Arqalyqtay súlu qala respublikamyzda az edi ghoy. Al, endi óner jóninen aldyna jan salmaytyn. Jabdyqtaluy qanday edi. Mysaly, bizding Arqalyqta bar tovarlar Qostanayda joq bolatyn. Sol zamanda keremet jaqsy kadrlar júmys jasady әsem qalada. Ózara qaljyndaghandar "Bakindik 26 komissarlar" deytin olardy. Basqa qalalardy sharpyghan toqyru Arqalyqty ainalyp ótken joq.  Ásem ghimarattardyng kóbi qirandygha ainaldy. Keyingi jyldary ghana  esin jinap, ensesin kóterip keledi.

- "Kóppen kórgen úly toy" dep jatamyz. Degenmen ózge de jabylghan oblystarmen Arqalyqty salystyrugha bolmaydy dep jýrgender bar?

- Olarmen kelisemin. Songhy jyldary jabylyp qalghan oblystarmen salystyrsaq Torghay elining әli kýnge ensesi tómen. Mysaly Semeyde kópir bar, Semeyde óndiris oryndary jeterlik. Al, anau Jezqazghan qalasy búrynnan óndiristi qala. Olardyng kenes zamanynda bergeni kóp edi, keleshekte bereri odanda zor ekeni dausyz. Óz aqshalaryn ózderine júmsap, jaghdaylaryn jaqsartyp alularyna tolyq mýmkindikteri bar. Oblystyng budjetine qol jayyp súranshaq adamnyng keypine týspeydi. Taldyqorghan oblys ortalyghy bolyp qaytadan jandandy. Kókshetau oblys ortalyghy bolyp tamyryna qan jýgirdi. Osylardyng ishindegi eng hali auyry Arqalyq bolyp túr. Arqalyqtyng artynda qalyng Torghay eli jatyr. Eki qolgha bir kýrek taba almaghan jastardyng kóbi Astanada, Qostanayda, basqa da qalalarda nәpaqalaryn aiyryp jýr.

- Esime taghy bir shumaghynyz týsip otyr. 90-shy jyldary, oblystyng qayta ashylu qúrmetine ótkizilgen aitysta halyqtyng súrauymen   Erik Asqarovpen  keremet aitys jasadynyzdar. Sonda;  "Torghayym eki jylda qayta oraldy, baladay Armiyagha baryp kelgen" dep halyqty du kýldirip ediniz?

- Sonyng aldynda ghana  Almatyda  respublikalyq aitys  ótip edi. Torghay býgin-erteng ashylady dep tolqyp jýrgen kezimiz. Sholpan Qydyrniyazovamen aitysyp jatqanymda Torghay turaly sózshyghyp qaldy. Auzyma allanyng salghany shyghar:

«Taghdyry bolghanymen qatal qanday,

Torghaydyng aty qayta atalghanday.

Soghysta qara qaghaz kelgen úldan,

Bop túrmyz oida joqta hat alghanday.

Jaqsylyq búrylsa eger betin berip,

Orynsyz ótken iske ókinbelik.

Kýni-týn jyly habar kýtumenen,

Men jýrmin qara kempir sekildenip» dep kónilimning tolquyn basa almay qalghanym bar. Sol jyly Ghafannyng «Arqalyq múny» degen ózekti maqalasy "Egemen Qazaqstangha" shyqty. Keremet shyn jýrekpen tebirenip, perzenttik paryzben jazylghan dýnie edi ol. Men ony qalalyq gazette redaktor bolyp túrghanda kóshirip bastym. Osy maqala kóptegen jýrekterge ýmit otyn jaqty. Ile shala jabylyp qalghan Torghay oblysyn, qayta ashu ýshin yntaly top qúryldy.  Sol yntaly topty basqarghan  Ediresov Smaghúl degen aghamyz edi. Áriyne "jalghyzdyng ýni, jayaudyng shany" shyqpaytyny belgili.  Osy tarapta Torghaydyng bir top bedeldi azamattary júmys jasady. Olar Torghaydyng qayta ashyluyna zor ýles qosty. Olardy Ghafang ózining otty tilimen, jalyndy sózimen demep  otyrdy. Qyzyghy sol  jabylyp qalghan Torghay oblysy eki jylgha jetpey qayta ashyldy. Soghan masattanghan men shabyt qanatynda otyryp әlgi shumaqty aityp jibersem kerek. Búl teneuim sóz qadirin týsinetin jerlesterim arasynda kópke deyin aitylyp jýrdi.

- Ekinshi  ret ashylghan Torghay oblysynyng jeti jyldan keyin qayta jabyluyna ne sebep?

- Qansha aitqanmen naryqtyq zaman óz degenin jasady. Jalghyz Torghay emes, Semey, Taldyqorghan, Kókshetau, Jezqazghan sekildi oblystar da jabyldy ghoy. Biraq jogharyda aitqanymday olardyng jaghdaylary jaqsaryp keledi.  Al, Torghay o bastan tek mal sharuashylyghymen danqy shyqqan oblys. Keyde Torghay oblysynyng qaytadan jabyluyn basqarghan basshylardyng alystan oilay almaghanynan bolghan shyghar dep boljaymyn. Sebebi Torghay men Yrghyz arasyn jalghaytyn temir jol salynady degeli mine otyz jyl. Ol jobada temir jol Torghay dalasyn basyp ótedi dep kórsetilgen. Sony sol kezdegi basshylar jýreksinbey bastap jibergende, Torghay oblysy qaqpaqylgha týspey aman qalar ma edi degen oy qylang beredi. Mysaly oblysty ashatyn kezde jan - jaqty zertteydi ghoy, geografiyalyq, ekonomikalyq jaghdayyn. Túrghan ornyn, klimatyn degendey. Osy jerde mynany aita ketkim kelip túr. Erterekte dәl esimde joq "Pravda" әlde "Izvestiya" gazetterining birinde maqala shyqqan. Sonda Torghay oblysynyng ortalyghy Arqalyq emes, Esil boluy kerek depti zertteushiler. Sol mening esimde qalyp qoydy. Shynymende oblys ortalyghy Esil bolghanda qayter edi. Toghyz joldyng toraby. Qay baghytqa da jol ashyq. Mal sharuashylyghyna da, eginshilikke de. Sauda sattyqqa da. Bәlkim Torghaydy basqarghan basshylar osyny eskerip, zertteu jýrgizgende bәri basqasha bolar ma edi.

Torghay- mal sharuashylyghyna qolayly aimaq

- Auylsharuashylyghyn damytyp, iri qara maldy asyldandyryp, sanyn kóbeytuge ýkimet mýddeli. Subsidiya bólinip jatyr. Osy qarqynmen Torghaydy  qayta kóteru ýshin mal sharuashylyghyn óristetuge bolmas pa?

- Nege bolmasyn. Torghayda qazba baylyqpen qatar shiykizat mol. Mendeleev kestesindegi elementterding bәri bar.  Kómirding ýlken qory jatyr. Onyng әli pisui jetpey jatqandyghy aityluda. Osynyng bәrin dúrystap iygeru keleshekting isi. Kenes dәuirinde Torghaydyng mal sharuashylyghy Qazaqstandy ghana emes, basqa da memleketterdi asyraugha jetetindey dengeyde bolghanyn kózimiz kórdi. Eger Torghaydy agrarlyq sektormen qaldyryp, mal sharuashylyghyn damytatyn bolsa, en dalany malgha toltyru týk emes. Mysaly, syrtqa bir tonna biday satyp payda tapqannan, bir tonna et shygharyp satqan tiyimdi ekenin auylsharuashylyghynyng mamandary aituday-aq aityp jatyr. Kenes zamanynda ózim ósken Jangeldin audanynyng әr sovhozynda 50 myng qoy, neshe myndaghan ýiir jylqy, qanshama tabyn siyr boldy. Hrusheevting tyng iygerui qúnarly jerding qyrtysyn qoparyp egin ektirip, jaylaulardy jyrtyp tastady. 54 jyly bastalghan sýrenning Torghay dalasyna da salqyny tiydi.  Soghan qaramay mal sharuashylyghy keremet damydy. Odan bergi toqyrauda mynghyrghan mal talan tarajgha týsti.

- Sizdi halyq aitys aqyny dep tanidy. Alghashqy aitysqa shyqqan kýninizden tughan jeriniz Torghaydy jyrynyzgha arqau ettiniz. Aytysta aitarymdy aittym, óz biyigime shyqtym dep oilaysyz ba?

-  Negizi men jazba aqynmyn.  Alayda, aitys aqyny bolyp atym shyqty. Sol arqyly brshama qúrmetke ie boldyq. Aytys mening ómirimde ýlken oryn alady.  Alghash ret 80 jyldary aitys sahnasyna kóterildim. Shamam kelgenshe aitystyng aqtangerlerimen tize qosyp baba ónerding órleuine ýles qostym. Shyghatyn biyigime shyqtym. Bizding buyn, Áselhan, Ásiya, Qatimolla, Erik, taghy basqa qyzdar men jigitter, aldymyzdaghy qos aghamyz Kóken Shәkiyev, Manap Kókenovting sonynan erdik. Qazirgi qazaq aitysyn qaytadan jandandyryp, ony óz biyiginen týsirmeuge kýsh saldyq. Men múny tolyq senimmen aita alamyn.

-  Aytysta jýrgende әdiletsizdik kórgen keziniz boldy ma?

- Orystar aitady ghoy:  «Na moy vek hvatiyt» dep. Ásirese qazylar tarapynan ketken búrmalaushylyqtar patsha kónilidi jer qylatyn. Tauanyng bir qaytyp qalsa kózine qamshy tiygen attay jaltaq bolyp qalady ekensin. Aytystan erterek ketip qaluyma da sonyng saldary tiydi. Ekinshi jaghynan ózindi shygharyp salyp qarsy alatyn oblysyng joq, jetim balanyng kýiin keship, jarym kónildenip jýruge de tóze almadym. Sonday kezderi qay jerde jýrsende artynda asqar tauday bolyp tughan jering túruy kerektigin úghyndym. Elinin, ózine tanys aimaqtyng jetistikteri men kemshilikterin aiyzy  qana jyrlaghanda ghana shyn aqyn toyat alatynyn týisindim. Qostanay qanshama irgeles jatyr degenmen, "bilmes jerding oy shúqyry kóp" emes pe?

-       Qostanaydyng atynan aitysqa barsanyz da, Arqalyqtyng atynan týsip  jýrgen keziniz kóp bolypty?

-       Mening sonday prinsiypim boldy.  Búl Torghaygha degen ózimning sýiispenshiligim, bәlkim qúrmetim shyghar. Kez kelgen aitysqa barghan kezimde halyqqa tanystyratyn kezde bylay dep habarlatatynmyn. Mysaly qarsylasym, Ontýstikten, bolmasa Almatylyq bolyp jatsa: «Qonysbay Ábil - Arqalyq qalasynan!» dep habarlaytyn. Qazaqtyn: "At tóbelindey bolsada tughan el artyq, últaraqtay bolsa da tughan jer artyq" degen sózin tu etip alghan boluym kerek. Áytpese qazaqtyng baytaq dalasynyng bәri mening Otanym, Ata mekenim. Eger ózindi dýniyege әkelgen topyraqty meyiring qanyp sýie almay túryp, darhan dalanyng әr tóbesine taghzym etip, barlyghyna bas iyemin degenine el sene qoyar ma eken?..

- Bәz bireuler; "Bәlenshening aqyndyghyn sonadaydan tanyp bәigege qosyp  edim, senimimdi aqtady" dep jatady. Sonday «kóripkeldik» basynyzdan ótken kezi boldy ma?

- Bir ghana oqighany aitayyn. 1990 jyly Tashkent qalasynda ótken halyqaralyq aitysqa men Qostanaydyng atynan qatystym. Qasyma Gýlnar Qalqaeva degen jas aqyndy ertip bardym. Sonda bәz bireuler: «Áli respublikalyq dengeydegi aitysqa qatyspaghan balany halyqaralyq jarysqa qalay qoryqpay apara jatyrsyn» dep rayymnan qaytarmaq boldy. "Gýlnardyng boyynda talant bar. Ol ýshin  men ózim jauap beremin" dep alghan betimnen qaytpadym. Alla taghala mereyindi ýstem etemin dese ayaq astynda eken.   Bas bәigeni men alyp, әlgi Gýlnar qyzym birinshi orynmen oraldy sol aitystan.

- Bir aitysynyzda:

«Qashanghy qalyptasqan tәrtippenen,

Atymnyng auyzdyghyn tartyp kelem.

Bireuge jazyqsyz til tiygizgennen,

Ózim sóz estigendi artyq kórem» depsiz?

Óziniz alaman aitystarda top jaryp jýrgende, halyqtyng esinde qalarday ashy mysqylgha toly zapyran sózderdi joghary jaqqa aita aldym dep oilaysyz ba?

- Ol jaghynan betim ashyq. Jazyqsyz bireuge til tiygizuden qúday saqtasyn. Aytar jerde búqpantaylap qalu maghan jat. Aytar sóz auyzgha kelip túrghanda tilimdi tistep qalghan kezim joq.

Býgingi aitys - mal tabar aitys

- Býgingi aitysta shyndyqty betke shyjghyryp basatyn aqyndar ósip jetildi. Sizdermen olardyng arasynda qanday aiyrmashylyq bar?

- Ayyrmashylyq jetedi. Biz óz oblysymyzdy sóz etip otyryp, qalyng qazaqtyng múnyn aitqandy jaqsy kóretinbiz. Zamanymyz solay boldy bәlkim. Ólara kezeng edi ghoy. Qylyshynan qany tamghan qyzyl imperiyanyng dýrildep túrghan kezi. Qazir demokratiyany jamylyp kim aitpay jatyr. Qolyna dombyra ústaghannyng bәri aqylgói. Keybiri kózge týsip qalu ýshin әbden jattandy bolghan taqyrypty qauzap, "shyryldap" shyndyqqa arasha týsedi.  Qazir qay aqynnyng auzyna qaqpaq qoyylyp jatyr. Aytam degen sózin aitady. Al bizding kezde onday bolmaytyn. Soghan qaramay qózimizdi júmyp qoyyp ashy shyndyqtardy aityp jýrdik. Keyde "tayaq" jep qalatynbyz. Áli esimde Oljas Sýleymenov deputat bolamyn dep shyghyp, Almatyda soghan baylanysty nauqan úiymdastyryldy. Keyin Oljasqa óz sózinen bas tartqyzyp, dauysymdy júmysshylargha beremin degizip tyndy qarsy jaq. Aytys qarsanynda oryn aldy búl oqigha. Soghan yza bolghan men aitys barysynda osy kelensizdikti týirep óttim.

"Úly bolsa jeti elding tilin bilgen,

Ósek penen ayangha ilindirgen.

Qaraqshyny Kolbindey deputat qyp,

Oljastayyn asylyn sýrindirgen" dedim. Qanshama ashy bolsa da osylay dep ashyq aituyma tura keldi.

Býgingi aitystyng dengeyine kóniliniz tola ma?

- Rasyn aitsam kóp jaghdayda tolmaydy. Aytystyng jiyi-jii ótui aqyndardy jattandylyqqa, qaytalaushylyqqa  iytermelep jatyr. Halyqtynda bayaghyday yntazarlyghy bayqalmaydy.  Óitkeni tәttini kóp jegen sayyn adam balasy odan shyghady ghoy. Tanday- tamsanyp jegendi qalaydy. Ne nәrsening de kóp bolghan jerinde sapa azaya beredi. Ekinshi jaghynan býgingi aitys dýnie jinau aitysy bolyp ketti. Inilerimmen qaryndastarymnyng kóniline kelmesin. Biz halyqty dýr silkindirip jýrgende ýsh tal gýl men bir diplomdy alyp mәz bolyp auylgha oralatynbyz. Mening zamandastarym aitys arqyly dýnie jinaudy oilaghan emes. Bizding bar maqsatymyz halyqty riza etuge baghyshtaldy. Qalayda dәmdi sóz aityp elding alghysyn alugha tyrysatynbyz. Qanshama shabytymyz tasyp jatsa da әdepten aspaushy edik. Býgingi aityskerler siyaqty jýlde ýshin birimizding betimizdi birimiz tyrnaghan joqpyz. Qazaqta maqal bar ghoy, «Dýnie peyildi búzady» degen. Sol ras pa dep qalasyng keyde. Qazir mashinany kózding qúrty qylyp sahnagha kirgizip qoyady. Aqyndarymyz demeushini, bolmasa mashinany qoyghan әkimdi maqtaydy kelip. Sebebi mashinanyng kimge tiyetinin solar sheshedi ghoy. Osynyng saldarynan aqyndar birin-biri kórmestey bolyp aitysady. Keybireuleri aitys mәdeniyetin búzyp anayy sózder aityp jatady. Qaryndasty qaryndas dep, aghany agha eken dep syilamaytyn aqyndardy da kórip jýrmiz. Syilastyq bolmaghan jerde ýlken óner tuady degenge óz basym senbeymin.

- "Qazaqta qyz ben jigitting aitysy bolyp Birjan men Saranyn                aytysy qaldy. Al Kóken ata ekeuinizding aitysynyz agha men ininin,  syilastyghyn pash etip kópshilikting esinde qalghany ótirik emes.

- Aytysymnyng ishindegi erekshe oryngha qoyatynym Kóken aghamen arada ótken aitys. Ol aitysta men Kóken aghany jeneyinshi dep, sýrindirudi aldyma maqsat etip qoymadym. Ol kisi de sonymnan ergen inimdi joldan yghystyrayyn dep tyrysqan joq. Múnyng keleshek aqyndargha ýlken tәrbiyelik mәni bar. Asyl aghany ayalap otyryp-aq kóp nәrselerdi aitugha mýmkindik aldym. Ol kisi de ýlken jýrekpen kókeyinde jýrgen sózderin shyghardy.   Sol 1990-shy jylghy Nauryz aitysta men halyq aqyny degen ataq aldym. Sonda  Erik Asqarovpen jolym týiisti. Jәne tandap qoyghanday eng songhy júp bolyp shyqtyq. Týs aua bastalghan aitysymyz týngi 11-ge deyin sozyldy.

- Búl Gorbochevtyng qayta qúrudy kóksep, taqta otyrghan kezi emes pe?

- Iya, tap solay. Búl aitysta kóp nәrse aityldy. Qayta qúru ma, әlde qayta «qúru ma?» dep Gorbochevti de shymshyp óttik.  Torghaydyng jabylghany da sóz orayynda aitysqa arqau boldy.

"Súraqqa jauap tappay qalamyz ba,

Jabyldy eki oblys dalamyzda.

Biraq ta sekretarilar kinәli emes,

Barlyq gәp Mәskeudegi aghamyzda" dep Erikting aityp salmasy bar ma? Sonda men:

"Erikjan, inim eding erip jýrgen,

Janymda aq bókendey jelip jýrgen.

Oyyna kelgen sózding bәrin aityp,

Qyzyghyn jariyalyqtyng kórip jýrgen.

Halqymyz bolyp qalghan shoshymaly,

Búl sózing kópshilikke tosyn әli.

Auzyndy Mәskeu jaqqa salghan kezde,

Keybireu tyndaugha da shoshynady" dedim. Sonda Erik: "Mәskeuden nege qorqam Qonys agha, Gorbochev qazaqsha til bilmeydi ghoy" dep jauap tapqanday sytylyp ketkeni. Sol jerde qarap túrmay men de:

"Erikjan, talmady ma jaghyng әli,

Aytysta synghan joq qoy saghyng әli.

- Gorbachev qazaqsha til bilmegenmen,

Audaryp beretin jan tabylady" dep halyqty qyran topan etip edik. Sol jolghy aitystyng keremet ótkeni sonday aitys bitkenshe bir adam ornynan túrghan joq. Aytys arasynda eki-ýsh ret tik túryp qol soghyp qoshemet kórsetkenin qalay úmytarsyn. Bitken sonda halyq taramay Erik ekeumizding atymyzdy aityp, aitystyng ótkirligine rizashylyqtaryn bildirip jatty.

Ermakty túghyrynan taydyryp, Chkalovty auyldan qughan aqyn

Pavlodardaghy bir aitysynyzda:

«Qargha súnqar bolmaydy jyiylyp qúr,

Sony oilasam jýregim kýiinip túr.

Tirisinde qazaqqa ol ne istemesin,

Ólgen song da qylyshyn ýiirip túr» depsiz Ermak eskertkishine shýiilip.

- Iya. Ermaktyng eskertkishi jayly úmytpasam Serik Qúsayynov pen aitysqanda aitqan bolarmyn. Sodan keyinde birneshe ret ainalyp soghyp shýilikkenim bar.  Eskertkish túrghan audannyng әkimi   Esimhanov Quat degen jigit edi.  Sol azamat  keyin Ermak eskertkishin bir týnde alyp tastady. Namysty azamattyng ghana qolynan keletin dýr is qoy búl.  Kez kelgen aitysqa barghanda  onamastika, basqada últqa qatysy bar mәselelerdi kóteretinbiz. Taghy birde Povlodarda bir qoyshy jigitpen aitystym. Sóitsem әlgi jigit «Chkalov» sovhozynan eken. Onyng búrynghy Estay aqynnyng auyly ekenin  biletinmin. Sodan aitys barysynda :

«Chkalov auylyna kelip pe edi,

Jýzbe jýz ózindi de kórip pe edi.

Boranda yghyp ketken qoylaryndy,

Qayyryp somoletpen berip pe edi.

Sen ózing aruaqty syilaysyng ba?

Boyyna izgilikti jinaysyng ba.

Orys ta iyelengen bir sovhozdy,

Ataqty Estayyma qimaysyng ba?» dedim.  Halyq shulap qoya berdi. Kókeylerinde jýrgen oidy aqyn aityp túrsa qalay ýnsiz qalsyn. Sóitip aitys bitip, keshke as iship otyrsaq bir jigit kelip túr. «Men mәslihattan edim. Jana ghana bizdi bastyghymyz jinap alyp, jinalys ótkizdi. Auyldyng atyn býginnen bastap Estay aqyngha berdik» demesi bar ma? Búl da aqynnyng mereyin ósiretin abyroyly is qoy? Birde Ontýstikke aqyndar ekspedisiyamen barghan kezimizde Áselhan ekeuimiz aitysyp, Áselhangha men: «Halyqtyng yrysynyn, berekesining simvolynday tayqazanymyz nege kelip ózining mekeninen - Qoja Ahmet Yassauiyding kesenesinen orynyn almaydy» degen sarynda oy aitqanym bar. Sonda Áselhan»: «Qonysbay-au, búl endi ekeumiz sheshetin mәsele emes qoy, múny ministrlikting dengeyinde sheshse iygilikti is bolar edi» degen bolatyn. Sol aitysta kótergen bizding pikirimiz keyin biylikten qoldau tauyp,  kóp uaqyt ótpey Ermitajdaghy tayqazan elge oraldy. Ol kezde aitylghan sózge mәn berilip, pikir talas tudyryp jatatyn.

- Býgingi tanda da aqyndardyng auzymen ózekti tiletin ashy sózder aitylyp jatady ghoy.

- Ol ras. Kez kelgen әkim men sheneunik kózge shúqyp kórsetken kemshilikti týzeuge qúlyqty emes. Gazet, jurnaldar shulap jazyp jatqan syny maqalalargha da túshymdy jauap berilip jatpaghanyn kózimiz kórip jýr. Bizding kezimizde aitys aqynynyng sózi jerde qalmaytyn, sondyqtan da olardyng el arasynda bedeli zor edi.

- Torghay oblysynyng atynan aitysqa baryp, qaytqanda Qostanay oblysynyng aqyny bolyp oralghanynyzdy óz auzynyzdan estisek?

- Oi, ol bir qyzyq oqigha boldy ghoy. 1988 jyly Qaraghandy qalasynda aitys bolyp, Aygýl Týsipbekova degen qyzben sóz qaghystyrdym. «Qay oblystyng atynan aitysyp otyrsyz?» deydi maghan sóz orayynda qaghytyp. Sóitsem, Torghaydyng Qostanay oblysyna kóshkeni jayly jarlyq shyghyp ketipti. Men ony oqymaghanmyn.  Aytysqa dayyndyq barysynda jaman jerim televizor kórmeymin, gazet paraqtamaymyn. Bar yntazarym aitysqa auyp, býkil dýniyeni úmytatynym bar edi. Álgi qyzdyng sóz saptasynan Torghaydyng taraghanyn sezdim. «Jel túrmasa shópting basy qimyldamaydy» ghoy.

«Qonysbay qaryzgha sóz súraghan ba-ay,

Býginshe synamashy búl aghandy-ay.

Torghayym tarap ketip bolyp túrmyn,

Asqar tau arqa sýier qúlaghanday.

Núrhannyng otty jyryn sýieu kórdim,

Esimin Amangeldi tireu kórdim.

Halyqqa onay tiyip jatqan joq-au,

Qatesi bir kezdegi bireulerdin.

Oylasang jýrek keter múzday bolyp,

Tabannan ótken yzghar syzday bolyp.

Qostanay qoltyghyna qayta kirdik,

Túrmystan qaytyp kelgen qyzday bolyp»,- dedim qarsylasyma bergen jaubymda.  Mening búl jerde aitqym keletini Torghaydyng qansha aitqanmen dangharaday aty bar ghoy.  Yrysty, qútty meken. Eshteneni ózgertpey aq qoysyn, biraq Torghay oblysy degen atyn qayta qalpyna keltirse dep armandaymyn. Oblystyng ortalyghy Qostanay bolyp qala bersinSonda «Arba da synbas edi, ógiz de ólmes edi». Oghan da jetetin kýn bolar. Óitkeni mening basyma kelgen oy atqa mingen azamattardyng basyna kelmeui mýmkin emes qoy.

- Jazba jyrlarynyzdyng birinde:

«Jyr etuge elimning jarqyn isin,

Arnalady izdenis, talpynysym.

Ál ketkenshe qolymnan dombyra ústap,

Án salumen ótemin halqym ýshin»- jyrlaghan ekensiz.

«Qolynyzdan әl ketpey, sózinizden dәm ketpey, kómeyinizden әn ketpey, boyynyzdan sәn ketpey aman-esen jýre beriniz!» dep súhbatty ayaqtaghym kelip otyr. Rahmet!

Súhbattasqan - Mústafa Shalqar

«Abay-aqparat»