Ol Almatygha kelmey-aq aqyn bolyp ómir sýruding ónegesin jaydy. Sayaq edi óitkeni. Toqpaq jaldy toptyng ortasynda túrsa da ilki bir sәtterding kýiin aulap inir qaranghysyna ilingen janday tomagha túiyq kórinetin.  Sol tomagha túiyq qalpynda ataq mansapqa, at shapangha aqyndyghyn aiyrbastamay dýniyeden ozdy. Áben agha Dәurenbek... Keshegi ótken Túmaghandardan bir kem jyr jazbay qazaq poeziyasynyng alamanynda qara ýzip shapsa da ortalyq basylymdarda ólenderi asa kóp jariyalana  bermepti. Sondyqtan  Áben aghanyng qazasy turaly myna bir habardy oqyghan jas "Búl kisi kim edi?", "Qanday aqyn edi?" dep jatsa, oghan, esh ókpemiz joq. Biraq Ábekeng talapker jas aqyndargha "meni izdeseng terennen izde, óz janynnyng týkpirinen izde" degen sertimen dýniyeden ozdy.

Ómirde ólennen ghana shuaq tapqan aqyn jarynan erte airylyp, ýsh qozysyn jetektep jýrip ósirdi. Tirlikting teperishin kórudey-aq kórdi. Alayda jasyp-jadaghanyn júrtqa bildirgen emes. "Aynalayyndar, dýkende nan bolsa boldy, әiteuir dýkende nan bar ghoy" dep kýlimsirep túratyn edi-au ýnemi. Qayran aqyn, jamau qazangha jabyla tóngen balalaryn basqasha qalay aldarqata alsyn?.. Myna joldargha qaranyz:

 

Kólenkesin úzartyp sýiirlengen,

Kóktem lebi kónilin ýiirmegen.

Kәri jilik sekildi qayran ómir,

Kógeremin deytindey

biyl nemen?!

(Á. Dәurenbekov. "Kәri emen")

Ol Almatygha kelmey-aq aqyn bolyp ómir sýruding ónegesin jaydy. Sayaq edi óitkeni. Toqpaq jaldy toptyng ortasynda túrsa da ilki bir sәtterding kýiin aulap inir qaranghysyna ilingen janday tomagha túiyq kórinetin.  Sol tomagha túiyq qalpynda ataq mansapqa, at shapangha aqyndyghyn aiyrbastamay dýniyeden ozdy. Áben agha Dәurenbek... Keshegi ótken Túmaghandardan bir kem jyr jazbay qazaq poeziyasynyng alamanynda qara ýzip shapsa da ortalyq basylymdarda ólenderi asa kóp jariyalana  bermepti. Sondyqtan  Áben aghanyng qazasy turaly myna bir habardy oqyghan jas "Búl kisi kim edi?", "Qanday aqyn edi?" dep jatsa, oghan, esh ókpemiz joq. Biraq Ábekeng talapker jas aqyndargha "meni izdeseng terennen izde, óz janynnyng týkpirinen izde" degen sertimen dýniyeden ozdy.

Ómirde ólennen ghana shuaq tapqan aqyn jarynan erte airylyp, ýsh qozysyn jetektep jýrip ósirdi. Tirlikting teperishin kórudey-aq kórdi. Alayda jasyp-jadaghanyn júrtqa bildirgen emes. "Aynalayyndar, dýkende nan bolsa boldy, әiteuir dýkende nan bar ghoy" dep kýlimsirep túratyn edi-au ýnemi. Qayran aqyn, jamau qazangha jabyla tóngen balalaryn basqasha qalay aldarqata alsyn?.. Myna joldargha qaranyz:

 

Kólenkesin úzartyp sýiirlengen,

Kóktem lebi kónilin ýiirmegen.

Kәri jilik sekildi qayran ómir,

Kógeremin deytindey

biyl nemen?!

(Á. Dәurenbekov. "Kәri emen")

Aqyn ómiri, әriyne, jelpinissiz, jeliksiz ótpeydi. Áben aghanyng ghalamat dostary boldy. Sol jan qimas asyl dostardyng ayaulysy  - Júmatay Jaqypbaev edi. Júmaghang men Áben aghanyng әzil jarastyryp aitqan sózderin taldyqorghandyqtar bas qosa qalsa, eske almay tarqamaydy. Birde Ábekeng shalqyp kele jatyp qasyndaghy Júmataygha:

- Áy, Júmatay, anau túrghan mening ýiim, anau gastronom. Endi osyny úiqastyra qoyshy, - deydi. Sonda Júmaghang júlyp alghanday etip:

- Ýiinning asty da dom, ýsti de dom,

Janyna tiyip túr ghoy gastronom, - degen eken.

"Aynalayyn, Gýlzadam,

Arnayyn saghan bir jana әn.

Ákeng sening - eksport,

Poshtamen kelgen Qúljadan", - deytin joldardy da Júmatay Jaqypbaev Áben aghanyng bir kezdegi berekesi shalqyghan ýiinde otyryp aitypty. Gýlzada - Áben aghanyng túnghyshy. Ábekenning Qúljadan kelgeni de ras. 1939 jyly Shyghys Týrkistan (QHR) ólkesining Jarsu degen jerinde tughan.

Jarqabaqtanghan jalghannyng jaryghynda әldebir ardaqtysyn, atar tanyn saryla kýtkendey  kýrsinispen kýnderin ótkergen  aqyn agha bú dýniyege qol búlghapty. Sonysyn bilgendey songhy jyrlarynyng birinde bylay depti:

 

Bolmasam da osyp týser qamshyger,

Ótip ketsem: «ózen», - der el,

«tamshy» - der,

Júbata almay, jylatady-au, júrtymdy,

Ólenimdi әldiylegen әnshiler.

Qosh aitystym úiqynmen de, kýlkinmen,

Sonda-daghy bir týn tәtti bir týnnen.

Qasiretimen qasterlegen janyndy,

Tirshiligim, netken ghana sýikimdi en?

Esti jylym!

Qosh, esen bol kórgenshe,

Jana jyldy qarsy alayyn men de elshe.

Pende bolyp jýre túram, qaytemin,

Perishteler: «Kereksin», - dep kelgenshe.

 

Hosh, bol ghaziz agha! Endi sening óleng degen mәngilik ómiring bastaldy. Sony kónilge medet tútamyz.

"Abay.kz" aqparattyq portalynyng újymy

P.S. Áben Dәurenbekov «Tan», «Móldir tamshy», "Tamshybúlaq», «Balkonnan úshqan kógershin», «Mamyr aiy» atty jyr jinaqtarynyng avtory. Almaty oblysy, Panfilov audanynyng Qúrmetti azamaty.

 

Áben DÁURENBEK:

Jan jarasy, kimge júmbaq, kimge ayan,

Jasydym dep júrtqa qalay syr jayam.

Kómeyimde kóp jasaghan jalghyz sóz,

Jýregimde jýz qúbylghan bir bayan.

 

Dombyramen dostaspaghan jyr-terme,

Dodagha sap, týsirdi әbden qúr terge.

Talay kýishi tappay ketken siqyrly ýn,

Talay sausaq dóp baspaghan bir perne.

 

Miynót sayyn my qabyghyn myng qajap,

Taghdyryna tartqyzatyn kýnde azap.

Qalt-qúlt etip kemem ketip barady,

Janarynda dýniyening bir ghajap.

 

***

Kýnde salghan tazysyn kim sonargha,

Bildirmegen bolasyng synsa da arba.

Japalaqpen jaryspay jar jaghalap,

Qyran bolyp tumay ma, bilse qargha.

 

Ayyng kýlip tusyn ba kýnde onynan,

Bir quansam, myng jylap, myng qorynam.

Alakeuim shaqta da adastyrmas

Jamanatqa jaqynyn kim joryghan?

 

Dýniyening әldebir quysynda,

Qinalasyng týskendey úly syngha.

Tәleyli de tәleysiz taghdyrym bar,

Zymyraghan uaqyttyng uysynda.

 

Shaldyqtyryp, sharshatyp tyng deneni,

Anyratyp jyldan song jyl keledi.

Qyrdan asyp barady kiyik-arman,

Onyng daghy bar shyghar bir degeni.

 

***

Býrlemegen, kógerip gýldemegen,

Kәri emenning qasyna kýnde kelem.

Japyraqsyz, jabusyz jalang aghash,

Qarsy alady qalpynda ýndemegen.

 

Ýndemegen qalpynda qarsy

alady,

Jabaghyday jalbyrap әr sabaghy.

Aq boranmen alysyp, aq dauylmen,

Kórinip tór qaljyrap, sharshaghany.

 

Qaraytynday yntyghyp tau-shyndargha,

Etek-jeni kelmeydi qausyrghangha.

Qaz dauysyn, jaydary jaz didaryn,

Kýte-kýte taghaty tausylghan ba?

 

Kólenkesin úzartyp sýiirlengen,

Kóktem lebi kónilin ýiirmegen.

Kәrijilik sekildi qayran ómir,

Kógeremin deytindey

biyl nemen?!