Teginde, ainalana shuaghyndy tógip, joq-jitikke jәrdemdesip jýru ýshin qaltannyn qalyng boluy  azdyq etedi-au. Ol ýshin eng aldymen jýrekting jomarttyghy, kónilding darhandyghy men tuabitti bekzattyq ta qajet siyaqty.  Jaziraly Jarkent ónirinde kәsibin órletip qana qoymay, qinalghan qauymgha qol úshyn beruden ózgelerge ýlgi kórsetip jýrgen Magruf Qadyrov degen jomart jannyng bar ekenin estigenimizde ol jayly jaqsyraq bilgimiz kelgen.

Adamnyng shynayy kelbeti qiyndyqta ashylady emes pe. Al, Magruf Ghapbasúly bolsa әldebir auyrtpalyqty kýtpey-aq, túrmys tauqymetin tartyp jýrgen jandargha  kómektesudi ózining ómirlik  dәstýrine ainaldyrghan synayly. Ol audanda ótkizilip túratyn týrli әleumettik is-sharalargha belsene aralasyp, layyqty ýlesin qosudan janylyp kórgen emes. Ózgesin atpaghanda, songhy 20 jyldyng bederinde Taldy auyldyq okrugine qarasty eldi mekenderde túratyn Úly Otan soghysynyng ardagerleri men tyl enbekkerlerine jәne Aughan soghysyna qatysqan internasionalist jauyngerlerge jyl sayynghy mereke qarsanynda syy kórsetip keledi. Dәstýrli azyq-týlik sebetinen ózge, anabir jyldary әrbir ardagerding ýiine qazirgi zamanghy kir jughysh mashinalaryn syilasa, kelesi joly týrli-týsti teledidar tartu etip, júrtshylyqtyng alghysyna bólengen bolatyn.

- Ókinishke oray, maydangerlerimizding qatary jyl sanap kemip keledi. Býginderi sanauly ghana tyl enbekkeri qalypty. – deydi Magruf Ghapbasúly ókinishin jasyrmay. – Alayda, biz ortamyzda jýrgen ardagerlerge әdettegidey layyqty qúrmet kórsetip, syilyqtaryn úsynatyn bolamyz.

Tirshilik bolghannan keyin neshe týrli týitkildi mәselelerding tuyndap otyratyny jasyryn emes. Jaryq dýniyege kelmey jatyp taghdyr tauqymetin tartqan syrqat balalardyng jaghdayy jýrekke jýk týsiretin kórinis. Al, әleumettik jaghynan әlsiz otbasynda tәrbiyelenip jatqan jetkinshekterding kýnkórisi qalay jaqsarmaq?! Kәsipker ózining bolyp-tolghanyn qanaghat tútpay, qoghamymyzdaghy әljuaz toptargha mýmkindiginshe kómek jasaudy ózining ómirlik ústanymyna ainaldyrghan. Key jaghdaylarda aimaq basshylarynyng eskertuin kýtpey-aq balalar ýii men jeke otbasylaryna qamqorlyq jasap keledi.

Aymaghynda Atymtay-jomart atanghan Magruf Qadyrovtyng qayyrymdylyq sharalary múnymen de shektelmeydi. Ózi de úzaq jyldar sportpen shúghyldanyp, erkin kýresten «Sport sheberi» dәrejesin qorghaghandyqtan keyingi tolqyn jastardyng da sporpen әuestenui ýshin qoldan kelgen sharanyng bәrin jasap baghuda. Osy orayda audandaghy sport keshenderin ýnemi nazarynda ústap, qajet bolghan jaghdayda jandarynan tabylugha әzir. Biylghy Nauryz toyynda 500 adamgha dastarhan jayyp, úlan-asyr toy jasaghanyn jerlesteri jyr qylyp aityp jýr. Suan baba qoryna qomaqty qarjy audaryp,tarihtan taghylym ýndeytin kitaptyng shyghuyna ýlesin qosqany taghy bar. Ózge de últtyq merekeler Jәrkent jerinde Magruf Ghapbasúlynyng qatysuynsyz ótken emes.

«Jaqsy – kórgenin aitady, jaman – bergenin aitady! – deydi dana halqymyz. Bizding býgingi shaghyn bayanymyzdyng keyipkeri – Panfilov audanynyng Qúrmetti  azamaty Magruf Qadyrov osy jasaghan sharualarynyng birin de jarnamalap kórgen emes. Býgingidey barsha adamzattyng basyna auyrtpalyq týsip, «COVID-19» virusyna baylanysty әlem boyynsha pandemiya jariyalanghanda bizding elding azamattary ne istep jatyr eken dep ainalamyzgha zer salghan edik. Ýndemey jýrip-aq talay sharuany tyndyratyn jәrkenttik jigit osylay bizding nazarymyzgha ilikken. Sóitsek, ol «MKS-Aqboz» jauapkershiligi shekteuli seriktestiginin  diyrektory retinde karantin kezinde júmyssyz qalghan qyzmetkerlerine ýnemi qoldau kórsetip, qiyndyqtan qysylmay shyghularyna da septigin tiygizip jýr eken.  Olardyng qarajat jaghynan taryqpauyn aldyn-ala oilastyryp, juyrda ghana alty  iri qarasyn qasaptap, taratyp bergen kórinedi. Múnday kómekten tabysy tómen otbasylar da shet qalmaghan.

«Jau jaghadan alghanda, bóri etekten...» – degendey, tótenshe jaghdaygha baylanysty halyqtyng kýnkóris jaghdayy qiyndaghan shaqta Týrkistan oblysyndaghy su tasqyny ondaghy aghayyndy abyrjytyp tastady emes pe. El basyna kýn tughanda júdyryqtay júmylyp, nәubetpen ortaqtasa kýresetin halqymyzdyng ejelgi dәstýri búl joly da úmyt qalghan joq. Memleket tarapynan jasalynyp jatqan sharalardyng syrtynda keng baytaq Otanymyzdyng barlyq aimaqtarynan qol úshyn sozghan jomart jandardyng qatary kýn sanap artuda. Solardyng alghy shebinde bizding әngimemizding ózegi bolyp otyrghan Magruf Ghapbasúly da bar. Býginderi Panfilov audanynda ontýstik júrtyna jasalatyn «Asardyn» negizi qalana bastaghan.

Osy arada: «Janynyng jyluymen, jýregining jomarttyghymen júrtshylyqtyng alghysyna bólenip jýrgen Magruf Qadyrov degen kim edi?» – degen saualgha jauap izdegen edik. Ólkemizde kenes ýkimeti ornamay túrghanda Semey ónirinde auqatty ghúmyr keship, óz qarjylaryna meshit saldyrghan tektilerding úrpaghynan taraghan Qadyrovtar otbasy aumaly-tókpeli kezendi «arghy bette» ótkizip, ótken ghasyrdyng 60-shy jyldary elge qayta oralypty. Taldyqorghan tóniregindegi Shúbar sharuashylyghynyng jylqyshysy bolghan Ghapbas 8 balasynyng boyyna enbeksýigishtik, adaldyq, meyirimdilik qasiyetterin molynan sinirgeni bayqalady. Solardyng ishindegi ortanshysy Magruf bala kezinen atbegiligimen ainalysa bastaghan eken. «Kenestik sayasattyng aumaly-tókpeli kezenderinde de bizding auladan jýirik at ýzilip kórgen joq!  – deydi ol ótken kýnderdi eske alghanda. – Maldy auylgha kelgende asau ýiretip, jýirik baptap, keng dalada erkinshe jýitkiytinbiz. Sol, atqúmarlyghym meni sportqa әkelip, úzaq jyldar kýrespen ainalystym. Keyinnen erkin kýresten sport sheberi dәrejesin qorghadym. Býginderi sportpen shúghyldanugha uaqytym bola bermese de, shynyqqan jyldarym kýndelikti qyzmetime paydasyn tiygizude»

Mektep bitirgnnen keyin Reseyding Kaliningrad oblysynda әskery boryshyn ótep, elge oralysymen bilim jolyn jalghastyrady. Magruftyng bilim aluy da qyzyq. Aldymen zoovettehnikumgha týsip, ony bitirmey Almatydaghy Halyq sharuashylyghy institutynyng studenti atanady. Qaltasynda Óskemenning kooperativ tehnikumy men Qaraghandy kooperativ institutynyng diplomdary da bar. Almaty auylsharuashylyghy institutynyng injenerlik fakulitetin bitirgendigi turaly qújaty da jasandy emes. Birin ishtey, qaysybirin syrttay oqyp, birneshe mamandyqtyng iyesi atanghan ghoy. Biraq solardyng ishinde sauda salasy boyynsha alghan diplomy ghana iske jaraghan synayly.  Osylaysha ol Tekeli qalasyndaghy kooptorgting basshysy qyzmetinen bastap, Jarkent qalasyndaghy audandyq tútynushylar qoghamynda biraz jyl nәtiyjeli enbek etedi. Sol jyldary audanda agroónerkәsip kombinatyn qúryp, auylsharuashylyghy ónimderin qayta óndeu júmysyn jolgha qoyypty.  Al, elimiz tәuelsizdigin alghannan keyingi almaghayyp zamandarda Dәulet Túrlyhanovpen birlese ashqan «MKS-Aqboz» seriktestigine qarasty kóterme sauda ortalyghynyng atqarushy diyrektory qyzmetine kirisken. Múnymen qatar «Qadyrov» sharua qojalyghyn qúryp, mal sharuashylyghyn órkendetudi qolgha alghan kórinedi.

Alghashynda Qaraghandydan «Siymentali» atty asyl túqymdy siyrlardy, Shyghys Qazaqstan oblysynan «Degeres», «Baysyl» túqymdy qoylardy, Aqtóbeden jylqynyng «Jebe» túqymyn әkelip, Jәrkent ónirine jersindiru arqyly Respublikalyq ghylymiy-óndiristik zertteu ortalyghy ghalymdarynyng kómegimen seriktestigin asyl túqymdy sharuashylyqqa ainaldyrghan bolatyn. Al, 2012 jyldan bastap osy ónirde «Áuliyekól» asyl túqymdy siyrlaryn ósirudi qolgha alyp keledi.  Býginderi sharuashylyqta osy tektes 1000 bas iri qara baptalyp, baghyluda. Álginde aitqanday, sharua qojalyghynyng qarauyndaghy bir otar asyl túqymdy qoy da ózining ong nәtiyjesin bere bastaghan.

Bala kezinen atbegilik ónerdi kie sanaghan Magruf Ghapbasúly jylqy malyn baptaudan bir sәt qol ýzgen emes. 250 bas jylqysy óriste jayylsa, 20-gha tarta jýirigi atbegining tikeley qamqorlyghyna alynghan. Onyng «Dollar», «Telqonyr», «Timudjiyn», «Barys», «Qarqara», «Júldyz» atty sәigýlikteri qosqan bәigeden qúr qaytyp kórmepti. Jýldege alghan bes temir túlpar sonyng aiqyn aighaghynday. Eren jýirikting daqpyrtyn estese boldy, izdep-tauyp, súraghan baghasyn berip әkelgenshe tynym tappaytyn kórinedi. «At shaba ma, bap shaba ma, baq shaba ma?!» – degendey, әzirge Mәkeng baptaghan jýirikterde osynyng bәri ýilesip túrghanday.  Aytpaqshy, memleket baghdarlamasyna oray «Jәrkent mal ónimderi» mal soy kәsipornyn ashyp, túrghyndargha qyzmet kórsetuding jana bir jobasyn bastaghan da osy Magruf Ghapbasúly ekenin aita ketkenimiz jón bolar.

Áriyne, osynday auqymdy júmystardyng barlyghyn jalghyz jýrip atqara almasy belgili. Búl jerde Magruftyng jan-jary Rizvan Sәkiova men úl-qyzdary – Dinara, Mәdina, Talghat pen Muslim jәne jeti jasar kenjeleri – Mintemir qashanda qoldau kórsetip keledi. Ýlken balalary joghary bilim alyp, týrli qyzmet jasap jýrse de qolary qalt etkende qara shanyraqqa kelip, sharuagha bolysyp túrudy әdetke ainaldyrghan.

«Óz úlyn, óz erlerin eskermese, el tegi qaydan alsyn kemengerdi?!» – dep Iliyas babamyz jyrlaghanday, eline enbegi singen azamattyng abyroyy da aspandap túr. Jerlesteri audannyng Qúrmetti azamaty ataghyn berse, Astananyng 10 jyldyghyna arnalghan merekelik medali ónirinde jarqyraydy. Al, ózining salasy boyynsha Qazaqstan Respublikasy Últtyq biznes-reyting úiymdastyru komiytetining Sapa kóshbasshysy nominasiyasynyng jenimpazy atanyp, «Qazaqstan danqy» ordenimen marapattalghan. Al, 2014 jyly Jeneva qalasynda auyl sharuashylyghynyng damuyna orasan zor ýles qosqany ýshin halyqaralyq «Auropalyq sapa Gran-Pri» medalining iyegeri atanghany jәne bar. Al, eng basty tabysy – Magruf Ghapbasúlyna degen júrtshylyqtyng alghausyz kónili men alghysy bolsa kerek. Endeshe, halyqtyng yrzalyghyna bólenip, batytty da sharapatty ghúmyr keshe beriniz degen tilekke biz de qosylamyz!

Quat Qayranbaev,

Almaty oblysy, Panfilov audany.

Abai.kz