Ghalymdar arasynda sózimizde kezdesetin iy, yi, úў, ýў, yў, iў tirkesterin jazuda qazirgi qoldanylyp jýrgen ústanymdy jaqtaushylar men búrynyraqta qoldanylghan ústanymgha qayta oraludy úsynushylar bar ekeni mәlim. Búl maqalada biz sol ústanymdargha sholu jasay otyryp, olardan basqa ýshinshi bir ústanymdy nazarlarynyzgha beremiz.

Qoldanymdaghy ústanym. Ol boyynsha sózimizde kezdesetin iy, yi, úў, ýў tirkesteri i, u әripterimen belgilenedi. Múnyng paydasy shettildik sózder týpnúsqasynsha jazylady. Alayda búlay belgileuding kemshilikteri de az emes. Birinshiden, múnda biye, súўat dep aitylatyn sózder biye, suat dep jazylyp, «sózde eki dauysty qatar kelmeydi» degen zandylyghymyz búzylady (y men e, u men a qatar kelip túr). Ekinshiden, biye, suat sózderi buyngha biy-e, su-at dep bólinedi, búl «birinshi buynnan basqa buyn dauystydan bastalmaydy» degen zandylyghymyzgha qayshy. Ýshinshiden, búl ústanymda keybir sózding birinshi buynyndaghy y men u-dyng (mysaly, mi, shu degen sózderdegi) juan ne jinishke oqylatyny aiyrylmaydy.

Búrynyraqtaghy ústanym. Múny úsynushylar i, u әripterin shettildik sózderde ghana paydalanyp, al tól sózderimizde estiletin iy, yi, úў, ýў, yў, iў dybys tirkesterin әripter tirkesi týrinde jazghan dúrys dep esepteydi (mysaly, biy, Qalyi, súў, gýў, baryў, keliў). Búl jaghdayda tilimizdegi zandylyqtar saqtalady, alayda berilgen sózding shettildik ne shettildik emesin adamnyng bәri birdey aiyra almaytyndyqtan ony qoldanu qiyngha soghady. Sonday-aq keybir sózderding jazyluy tym shúbalanqy bolyp ketedi.

Endi óz ústanymymyzdy sóz eteyik. Ol ýshin aldymen keybir úghymdargha týsinikteme berip alamyz.

Dauystygha jalghas kelgen y men u qanday dybys? 

Qoldanymdaghy ústanym men búrynyraqtaghy ústanymnyng ekeuinde de dauystygha jalghas kelgen y men u dauyssyz bolyp sanalady. Búl orayda y men u-dyng dauystynyng aldynda kelgende dauyssyz bolatynyna bizding de dauymyz joq, biraq «dauystydan keyin kelgen y men u dybystary dauyssyz bolady» degen pikirmen kelispeymiz. Óitkeni ai, au degen sózderdi aityp qarasaq, búlardaghy y men u-dyng kedergisiz, yaghny dauystysha dybystalatyny bayqalady (dauyssyz bolsa, kedergi keltirer edi). Alayda búl y men u buyn qúramaytyndyqtan dauystygha da jatpaydy. Fonetikada dauysty qúsap dybystalatyn, biraq buyn qúramaytyn dybysty jartydauysty dep ataydy. Demek, dauystydan keyin kelgen y men u dauysty da, dauyssyz da emes, jartydauysty dybys. Jartydauysty sózi dauystynyng bir týri siyaqty týsiniletindikten ony tabighatyna oray ekiúday dybys dep ataudy úsynamyz.

Diftongoid jóninde týsinik jәne bizdin ústanymymyz. Bir buynda túrghan dauysty men ekiúday dybys tirkesining aityluy sol dybystardyng birine úqsas bolsa, múnday tirkesti diftongoid deydi. Búl orayda iy, yi, úў, ýў, yў, iў tirkesterine kónil audarsaq, dauysty men ekiúday dybystyng tirkesi ekenin jәne iy, yy tirkesterining dybystaluy y-ge, al úў, ýў, yў, iў tirkesterining dybystaluy ў-gha úqsas ekenin angharamyz. Olay bolsa, búl tirkesterding bir buynda túratyndary diftongoiydqa jatady. Mysaly, biy, súў sózderindegi iy, úў tirkesteri bir buynda túr, demek diftongoiyd. Al biye, súўat sózderindegi iy, úў tirkesteri eki buyngha bólinip ketedi (bi-ye, sú-ўat), demek diftongoid emes.

Ádette, diftongoidtar jalang dauystylar siyaqty tanbalanady, al diftongoid bolmaytyn tirkesti bir әrippen belgileuge bolmaydy. Soghan baylanysty biz iy, yi, úў, ýў, yў, iў tirkesterining diftongoid bolatyndaryn bir әrippen belgilep, diftongoid bolmaytynyn tirkes týrinde jazu ústanymyn úsynamyz.

I, u dybystaryn tanbalau. Ústanymymyzdy naqtylau ýshin y men u-dyng diftongoiyd, dauyssyz jәne ekiúday týrlerine tanba berip alayyq.

Iy, yy diftongoidtaryn sәikesinshe latynnyng i, әripterimen belgileymiz (Múndaghy әrpining ýstindegi gravis tanbasy i-ding juandatylyp oqylatynyn bildiredi). Sonday-aq úў, yў, iў diftongoidtaryn latynnyng u әrpimen belgileymiz de, juan ne jinishke oqylatynyn buyn ýndestigi boyynsha anyqtaymyz, al birinshi buyndaghy 5-6 sózde ghana kezdesetin ýў diftongoidyn tirkes týrinde belgileymiz. Dauyssyzdar latynnyng y, w әripterimen belgilenedi. Al ekiúday dybysty dauyssyzgha úqsastyghyn eskerip, y, w әripterimen belgileuge (mysaly, Abay – Abay, Aqtau – Aqtaw) nemese dauystygha úqsastyghyn eskerip, latynnyng i, u әripterimen belgileuge (mysaly, Abay – Abai, Aqtau – Aqtau) bolady. Múnyng birinshisi týsindiruge jenil tiyse, ekinshisi halyqaralyq jazylymgha sәikes keledi. Búl orayda qaysysyn qoldanu ústanghan baghytymyzgha qaray sheshiledi.

Ústanymnyn qoldanyluy. Jogharydaghy belgileulerdi paydalanyp, ústanymymyzdyng әr týrli jaghdaydaghy qoldanyluyn kórseteyik.

a) Iy diftongoidy i әrpimen, al yy diftongoidy әrpimen belgilenedi. Mysaly, biyle – bile,

b) Úў, yў, iў diftongoidtary u әrpimen belgilenedi de, ýў diftongoidy tirkes týrinde jazylady. Mysaly, úўran − uran, tanyў − tanu, keliў – kelu, týў – týw ne týu.

g) Iy, yi, úў, ýў, yў, iў tirkesterining diftongoid emesteri dauysty men dauyssyzdyng tirkesi týrinde jazylady. Mysaly, biye – bıye, syia − syua, súўat – súwat, gýўil – gýwıl, tanyўy – tanywy, keliўi – kelıwı. (Búl mysaldarda tanbalary belgisiz y, ú, ý dybystaryn kiril әrpimen, al i dybysyn kirilding i-simen shatastyrmau ýshin noqatsyz ı-men berdik.)

Qorytyndy. Qoldanymdaghy ústanym men búrynyraqtaghy ústanym ókilderining arasyndaghy tartystyng bastalghanyna 100 jylgha tayap qalghanyn eskersek, aldaghy uaqytta da olardyng bir-birin moyynday qoyy ekitalay. Múny orynsyz dep te aita almaymyz, óitkeni birinshilerining sózdi barynsha yqsham jazu men shettildik sózderding týpnúsqagha jaqyn boluy jónindegi talaptary da, ekinshilerining sózdi dúrys oqylatynday etip jazu men til zandylyqtaryn saqtau talaptary da qisyndy. Alayda olardyng kelispeushiligi әlipbiyimizdi qabyldau men emlemizdi týzuge kedergi keltirip otyrghandyqtan ortaq úigharymgha kelmey taghy bolmaydy. Bizdinshe, múnday tyghyryqtan bizding ústanymymyz arqyly shyghugha bolady. Óitkeni iy, yi, úў, ýў, yў, iў tirkesteri qoldanymdaghy ústanymda әrdayym bir әrippen (kirilde i, u әripteri) belgilenip, búrynyraqtaghy ústanymda tirkes týrinde jazylsa, biz olargha aralyq ústanym ústandyq: bizde búl tirkesterding bir әrippen jazylatyn da, tirkes týrinde jazylatyn da jaghdaylary bar. Sonyng arqasynda eki ústanymnyng da talaptary birshama dәrejede oryndalady. Búl orayda «y men u-dyng qos-qostan boluy qiyndyq keltiredi» deytinder boluy mýmkin. Biraq múnday qos tanbalardy aghylshyn tilinde de qoldanugha tura keletinin jәne búghan deyin kirilde de y men y-di qoldanyp kele jatqanymyzdy eskersek, odan ýrkuding qajeti joq. Sondyqtan ghalymdardy úsynysymyzgha nazar audarugha, ony talqylap, odan әri jetildiruge atsalysugha shaqyramyz.

Vanov Quantqan Yrzaúly

Abai.kz