Ótken ghasyrdyng orta túsyna kýndey kýrkirep ótken II dýniye­jýzilik soghystaghy ortaq Jenis – izgilikti ansaghan barsha adam balasy birikse, ony eshqanday kedergi toqtata almaytynyn әigili etti. Bolashaq mýddesi, adamzat taghdyry, beybit ómir jayy talqygha týsip, tarazy basyn tenseltip túrghan «tar jol, tayghaq keshu» shaghynda búryn bir-birin baq baylar baqtalas, ymyragha bas iymes qarsylas sanaghan derjavalar aspan asty, jer ýstin qara búlttay japqan týnek kýshke, ajal sepken tajalgha qarsy birikti, birlesti, tútasty. Osynyng arqasynda alpauyt basqynshy tize býkti. Álimsaqtan jauyzdyqpen arasy bitispegen izgilik jahandyq dengeyde ýstem týsti.

75 jyl búryn Jenisting shuaq shash­qan núrly shapaghaty barsha tirshilik iyesine shattyq syilady. Jahan júrt­shylyghy últy men nәsiline, tili men dinine qaramay, bir janday quandy. Qyrghyn men qantógisti ansaghan qanisher kýsh­terding qahary qaytqacyn, joq­tyq jútatqan jer-jahan qay­ta týledi, dýnie janardy, izgi­lik il­geri úmsyndy. Barsha el tariyh­ta esh­qashan bolmaghan BÚÚ se­kildi alyp birlestikting tuy as­tynda bas qosty. Jana tәuel­siz memle­ket­­terding dýniyege kelui­ne jol ashy­l­dy. Demek, II dýniye­jýzi­lik so­ghys­­taghy Jenis adamdy bólmey­tin bire­gey mereke. Búl – jal­qynyng qamyn jalpynyng múratyna jyqqan ortaq qúndylyq. Búl – barlyghymyz ardaq tútyp, asylgha balar múra.

Úly Jenisti әr el ózinshe taniy­dy, әr qyryn әspetteydi, tandagha­nyn, tal­gha­myna jaraghanyn tól tariy­hyna tan­balap qaldyrady. Ke­nes Odaghy búl ortaq Jenisti jeke­she­lendiruge tyrys­qany bel­gili. Saldarynan, kenes­tik oqu­lyq­tarda, әdebiyet pen ghylym­da fashizm­di kommunizm jengendey etip nasihattaldy. Jenisti KSRO halyq­taryn birtútas etip, «beton­day sementteuge» jan-jaqty pay­da­lan­ghan iydeologtar onyng býkil halyqara­lyq qoghamdastyqty toptas­tyra alar qúndy­lyghyn tәrk etti. Qanshama qúrban­dyqpen kelgen Jeniske «ózge elderding qosqan ýlesi aitugha túrmastay mardymsyz» degen soqyr senim, kelte týisik órken jaydy. Úly Jenisti som­daudaghy Batys elderining sý­beli ýlesi, qomaqty kómegi turaly auyz ashu – bas ketip, tirsek qiy­latyn tirlik bolatyn. Sóitip may­dan dalasynda jaumen tize qosa, birlese arpalysqan derjava­lar arasyndaghy biriktirushi yqpaldar aryny kýrt bәsensidi, jappay bәsekelestik jer-jahanda qayta órbidi. Germaniya, Koreya, jalpy dýnie jýzi ekige jaryldy. KSRO – qazaq jerinde, AQSh – Nevada shtatynda yadrolyq poligon qúryp, aqyrzaman qaruyn jetildiruge kiristi. Qanshama mem­leketting irgesin sókken, qaby­r­ghasyn qaqyratqan qatigez soghys bir­­likting joqtyghynan, ala­uyz­­dyq­tyng óris aluynan, hә­kim Abay aitqan adamzattyng bә­rin birdey bauyrym dep sýier úly gu­­ma­nizmning toqyrauynan tuyn­daghany ras. Ony adamdar taghy úmyt­ty. Álemdik der­­javalar baq­talas­tyqtyng qasang ús­tany­myn tistey qat­yp ústanbaghanda, ke­yingi zaman basqasha qalyptasatyn ba edi?!

Jasyratyny joq, songhy jyldary Ekinshi dýniyejýzilik soghysty – qazaq­tyng azattyq jolyndaghy aiqasy dep moyyndamaytyn jәne ondaghy Jenisting qúndylyghyna kýmәn keltiretin pikirler jii bas kóteredi. Búl qynjylarlyq jayt. Óitkeni qazaqtyng týleui de, biz­ding tәuelsizdigimiz de, últtyq qún­dylyqtarymyz da Úly Jenispen bite qaynasyp jatyr. Búl Jenis armany azargha ainalyp, qiyaly qysyr qala jazdaghan qazaq hal­qynyng ezilgen ru­hyn kóterdi, úi­qy­daghy últ sanasyn ser­piltti. Tota­litarlyq qysym qúr­sauynyng júmsaruy arqasynda qogham­dyq qu tirlikting kókjiyeginen últtyq jәdigerler tóbe kórsetip, ortamyzgha qayta orala bastady. «Batyrlar jyry» jәne basqa da últtyq jadtan óshe jaz­daghan halyq auyz әdebiyetining jәdi­gerleri zerttelip, qayta basyldy, qazaq ruhany qaynarlarynan qanyp ishuge mýmkindik aldy.

II dýniyejýzilik soghys sansyz qazaq batyryn jahangha jarqy­ra­ta әigiledi: B.Momyshúly, R.Qosh­­qarbaev, T.Biygeldinov, T.Toq­tarov, M.Ghab­dulliyn, N.Áb­dirov, Q.Qaysenov, Q.Aman­jolov, B.Búl­qyshev, S.Núrma­ghambetov, Á.Shә­ripov, B.Beysekbaev, S.Bay­­ma­gham­betov, Q.Spataev, Á.Mol­daghúlova, M.Mәmetova, H.Dospanova...

398 dúshpannyng kózin joyghan mergen T.Ábdikov, 287 fashisti jer jastan­dyrghan snayper Y.Sý­ley­menov, ataqty Amangeldi Imanovtyng úly, jantәsilim eter aldynda 13 jauyn jaypaghan R.Amangeldiyev, qar­sylastyng birde bir tankin il­geri jibermey, granatasymen songh­y tankting astyna sýngigen Kenes Odaghynyng Batyry Á.Dos­múham­betov, qazaqtan shyq­qan eng jas Kenes Odaghynyng Batyry, 18 jastaghy J.Eleusov... Tize býkse, jýrekjútqan batyr­lyq ýlgi­leri jeterlik. Quantar­lyghy, qahar­man­darymyzdyng kóbi maydan dalasynda qalghan joq, elge oralyp óskeleng úrpaqqa úlaghat berdi, erjýrek jas­tardy baulydy. Qazaqtyng erlik dәs­týri osylay jalghasyn tapty. Je­nimpaz agha buynnyng qahar­man isterine qanyqqan, aryndy aibarynan shabyttanghan jas úrpaq 1986 jyldyng yzgharly jel­toq­sanynda alan­gha shyqty, ten­dik pen eldikti aqy­ryp talap etti, totalitarizmning qabyr­gh­asyn qa­qyratty. Yrdu-dyrduy týge­sil­mes tirlikting jeteginde jýrip, jenis­ting osy qyryn eleusiz qaldyryp, ol ja­yynda kóp sóz qozghay bermeymiz.

Tarihshy ghalymdar baylamyn­sha, jahandyq maydandaghy Jenis bir­neshe kezennen qúralghan. Búl rette Kenes kezeninde Mәskeu, Sta­liyn­grad, Leniyn­grad ýshin shay­qas­­tardyng jenis jo­lyn­daghy ýl­ken betbúrys bolghanyna ekpin týsi­­riletin de, odaqtastardyng jetis­tikteri elenbeytin. Sol әlemdik soghystaghy antigitlerlik koalisiya elderi alghan asulardyng aitulysy – Normandiya jaghalauyna әsker týsiruding strategiyalyq ope­rasiyasy. Tarihta Normand ne­mese Overlord operasiya­sy de­gen atpen qalghan osy shayqas 1944 jyl­dyng 6 mausymynyng tang aza­­nynda bastalyp, 25 tamy­zy­nda ayaq­taldy. Negizinen, Úly­briy­taniya, Kanad­a, AQSh әsker­lerinen túratyn, sony­men qatar Austra­liya, Beligiya, Chehiya, Gol­landiya, Fransiya, Grekiya, Jana Zelan­diya, Norvegiya, Rodeziya (qazir Ziym­babve), Polisha әskery maman­­da­ry men jauyngerleri de jú­myl­dyryl­ghan Normandiya shay­qasy «әlem tariy­hyndaghy eng iri de­sant­tyq operasiya» bolyp esepte­ledi: 3 mln-day qalyng qol Ang­liyadan Fransiyagha qaray La-Mansh búghazyn kesip ótip, úrys saldy.

Kenes әskerleri qatyspaghan­dyq­­tan osy úly joryq KSRO-daghy tarih oqu­lyqtarynan oryn ala almady. Biraq tәuelsiz Qazaq­stan­nyng jetkinshekteri ortaq Jenis­ting ústynyn nyghaytqan osy úly oqighany bile jýrgeni ab­zal. El­­ba­synyng «Úly tarih kemel k­ele­shekke jeteleydi» dep ait­­qany bar. Overlord operasiyasy­nan song odaqtastar Parijdi azat etip, fransuz-german shekarasyna bet aldy. 1944 jyldyng kýzin­de olar Germaniyanyng batys shek­ara­­syna ayaq basty. Vermaht Ba­tys Europadaghy barlyq derlik bekinis­terinen aiyryldy. Artynsha 1944 jylghy jeltoqsan – 1945 jylghy qantar ailarynda jýrgen Arden operasiyasy, odan keyingi Elizas-Lotaringiya, Kolimar jәne Maas-Reyn operasiyalary da nemis diviziyalaryn kýiretti.

Taghy bir kezen: 1945 jyldyng 25 sәuirinde Kenes Odaghy men Amerika soldat­tarynyng tarihy kezdesui boldy, olar Eliba ózeni arqyly óte­tin kópirde alghash ret qol alys­ty. Osy jýz­desu gitlershiler je­ni­­lisining jar­shysyna ainaldy. «Eliba ruhy – elderimizding qay­shy­lyqtardy keri ysyryp, ortaq maq­sattar ýshin senimge den qoyyp, yntymaqtasa alatynynyng jarqyn ýlgisi boldy», – delingen AQSh pen Resey preziydentterining 2020 jyl­ghy 25 sәuirdegi birlesken mәlim­demesinde.

Adam ataulygha qasiret әkelgen gitlershilerding jahandy jaulap alu josparyna nýkte qoyghan tarihy oqigha – Berlin operasiyasy ekeni sóz­siz. Úly dalanyng qaysar úlany Raqym­jan Qosh­qarbaev 19 jastaghy serigi Griy­goriy Bulatovpen birge oq pen bomba nóserlete jaughan kósheler men alandy jýrip ótip, 30 sәuir kýni keshki 18 sa­ghat 30 minutta Reyhstagtyng qasbet-fron­tonyna Jenisting qyzyl tuyn ildi. Búl fashizmning Jer ghalamsharynda ýstemdik etuine esh mýmkindigi qal­maghanynyng simvolyna ainalyp, bar­lyq odaqtastyng jauyngerlerin ruh­tandyrdy. Bir ghajaby, osynau tarihy oqighany dýnie jýzi­ne birinshi bolyp Amerika habar­laghan: The New York Times jetek­shi basylymy 1945 jylghy 30 sәuir kýni qattalyp, 1 mamyrda tara­­ghan sanynda «Reyhstagta Kenes tuy jelbirep túr!» degen sen­sa­siyalyq jana­lyqty jariya etti. Maqala: «Keshe Kenes әsker­leri Berlindi basyp alyp, Reyhs­tagqa óz qyzyl tuyn tikti» degen sóilemmen týiindeledi. 1 mamyrda, yaghny Ýshinshi reyhtyng búl «úyasy» tazartylghannan keyin ghiy­marat­tyng әr túsynda 20 shaqty tu payda boldy. Biraq túnghyshtyng aty túnghysh. Áytse de Kenes Odaghynyng basshylyghy qaharmandardy mara­pattaugha asyqpady. Tek 2 mamyr­da Reyhstag tóbesine tu kóteru saltanatyn ótkizu ýshin әs­kery bólimderding ókilderi Kan­tariya men Egorov tandap alynady. Kenes Odaghynyng Batyry ataghy da solargha berildi. Al naghyz batyrlardyng erligi elenbey qaldy.

Juyrda 2020 jyldyng mamyr aiy basynda Resey Qorghanys ministrligi Berlinge shabuyldyng songhy kýnderine jәne Reyhstag­ty alugha qatysty biraz qújattyng qúpiya­lylyghyn joyyp, jariyalady. Sifrlandyrylghan tarihy qújat­tar vedomstvonyng resmy saytyn­da ornalastyryldy. Olardyng arasynda Stalinge baghyttal­ghan marshal Konevting Berlinning berilgeni jәne marshal Jukovtyng Reyhstagtyng Kenes әskerleri qo­ly­na kóshkeni turaly bayandamalary bar. Biraq onda qazaqtyng has batyry R.Qoshqarbaev jayyn­da bir auyz sóz joq. Shynynda, onyng Bulatovpen birge Reyhstagqa eng alghash bolyp tu tikkenin bәri de bilgen: Stalin de, Bas shtab ta, may­dandaghy sardarlar da. Se­bebi, R.Qoshqarbaev ózine jýkt­el­­gen tapsyrmany mýltiksiz oryn­­da­ghany anyqtala salysymen, pol­kov­nik E.Sarkisov erlik jasa­­ghan­­dardyng aty-jónin, onyng qay diy­viy­ziyadan, polktan, rotadan, tip­ti qan­day vzvodtan ekenin mar­­shal G.Jukovqa tәptishtey mәlim­deydi. Marshal Jukov ile-shala Sta­linmen baylanysqa shy­ghady. Aqyry nemen tynghany mәlim.

Qazaq batyrynyng erjýrek isin nemisterding ózi moyyndady. 1967 jyly Germaniyadan Qazaqstangha resmy delegasiya kelip, Raqymjan Qoshqarbaevty izdeydi. Ol kezde batyr Almatynyng shetki audan­dary­nyng birinde qarapayym jú­mys istep jýredi. Búl jaghdaygha tang qalghan sheteldik meymandar Qosh­qarbaev fashister soghysyn toqtatqan túlghanyng biri retinde moyyn­dalghanyn, tipti Ger­maniya­nyng kóptegen kәsipornynda oghan arnalghan búrysh ashylghanyn habarlaydy. Múny estigen bizding bas­shylar dereu Raqymjangha qúr­met-qoshemet kórsetip, janadan sa­lynghan sәuletti, saltanatty stra­tegiyalyq nysan – zәulim «Almaty» qonaq ýiining diyrektory laua­­zymyn úsynady.

Osy manyzdy derekti este qal­dyru maq­satynda men Aughan soghysy ardager­lerining atynan «Úly Jenisting 70 jyl­dyghyna oray «Almaty» qonaq ýiinde Raqym­jan Qoshqarbaevtyng memo­rial­dyq taqtasyn ornatu» turaly bastama kóterip, hat jazdym. Óitkeni danqty qazaq batyry 1967 jyldan bastap, 20 jyldan astam uaqyt boyy sonda diyrektor qyzmetin atqardy. Aqyry Qazaqstan Ardagerleri qauym­das­tyghynyng jәne Úly Otan soghysy ar­dagerleri kenesining yq­pal etui­men 2015 jyldyng mamy­rynda ny­san­nyng qasbetinde R.Qosh­qar­baev­qa arnalghan memorialdy taqta saltanatty týrde ashyldy. Biz múny «shetelden kelgen qonaqtar qazaqtyng qas batyryn tanysyn!» degen niyetpen de jasadyq.

Aqyrghy kezen: 1945 jyldyng 2 qyr­kýiegi – sol kezde bolghan 73 mem­leketting 62-si nemese Jer túrghyndarynyng 80%-y qatysqan II dýniyejýzilik soghys­tyng aqyrghy akkordyna ainaldy. Aziya, Europa, Afrika kontiynentterin jәne barlyq múhitty qamtyghan úrys qimyl­dary tolyq dogharyldy. Býkil әlem dәl osy kýndi atap ótedi. Sebebi 1945-ting mamyrynda gitlerlik Germaniya tal­qan­dalghanymen, jer-jahannyng әr búry­shynda soghys qonyr kýzge deyin jalghas­qany belgili.

Qazaqstan eski kenestik iydeo­logiya salqynymen osy datany sol boyy eleusiz qaldyryp keledi.

Ardagerlerge 9 mamyrda qúr­met-kóshemet kórsetumen shektelmey, 2 qyrkýiekte de úlyqtau sharalaryn qolgha alghan jón. Onyng ýstine sonyng negizi de qalanyp otyr. Jahandyq pandemiya saldarynan 9 mamyrgha josparlanghan Jenisting saltanatty sharalary ótpey qal­dy. Koronaviruspen kýres­te adam­zat jeniske jetse, osy saltanat­ty rәsim­derdi biyl­­ghy 2 qyrkýiekte úiym­das­tyru­gha bolady. Demek, Úly Jenis­ti mere­­­ke­leu tarihynyng jana beti ashy­­­lady. Birinshiden, búl fa­­shiys­­­­tik Ger­maniyagha ghana emes, iym­­pe­­ria­­listik Japoniyagha qarsy may­­­­dangha qatysqan qazaqstan­dyq­tar­­­dyng erligin eskeruge jol ashyp, әdildikti qalpyna keltirer edi. Ekin­shiden, kóp baghdarly saya­sat ús­tanatyn Qazaqstan halqy jenis­ke jetu jolynda AQSh, Úly­­britaniya jәne basqa da odaq­tas­tar kórsetken zor kómekten ha­bar­dar bolghany dúrys. 1941 jyl­dan bastap lend-liz ayasynda je­t­kizilgen zamanauy úshaqtar, ozyq әskery tehnika, azyq-týlik pen dәri-dәrmek jeniske jetuge aitar­lyqtay yqpal etti. Mәselen, 1941 jylghy qazanda Odaqtyng «jýregi» – Mәskeudi qorghaugha búi­ryq alghan 3 maydan әskerine jalpy sany 568 úshaq beriledi, onyng 389-ynan basqasy aqauly jәne búzylghan bolyp shyghady. Dәl osy kezde, 1941 jyl­dyng qazan-jeltoqsanynda Ang­liyadan KSRO-gha 669 úshaq, 487 tank kelgen. Al AQSh múhit arqyly 1942 jyldyng 30 mausymyna deyin 545 úshaq pen 783 tank jetkizdi. Búdan bólek, tek «Alsiyb» (Alyaska-Sibir) baghyty boyynsha 7925 úshaq әue jolymen jiberildi. Úly­britaniya 1941–1945 jyldary KSRO-gha milliard funtqa bagha­lan­­ghan 4 mln tonna әskery jýk, tamaq jәne dәri-dәrmekti te­gin berdi. Amerika kómegi 9,4 ml­rd dollardan asty, onyng 41,15%-y – әskery tehnika, qaru-ja­raq. Býginde Resey zertteushileri de Kenes zamanynda mәn-manyzy qasa­­qana tómendetilgen odaqtastar kóme­gin qayta zerdelep, shyndyqty ashuda.

Damyghan elder sapyna úmtyl­ghan elimiz TMD kólemimen shektel­mey, dýnie jýzindegi dostarymen ortaq jenis-jetistikterining tarihyn da tanuy qajet. Múnyng bәrin tanym kenistigindegi aqtandaqtyng ornyn toltyru ýshin aityp otyr­myz. Keshegi tarihtyng syn keze­ninde әlemdik qoghamdastyq ortaq jaugha qarsy júdyryqtay júmyla bildi. Endeshe bolashaq qauip-qaterler aldynda da barshamyz bas biriktire alarymyz sózsiz.

Ortaq Jenisti úlyqtau arqyly biz jenimpaz ata-babamyz­dan miy­rasqa qalghan izgi qúndy­lyq­tar­dyng keleshekte jalghasuyna jol ashamyz. Aldaghy bel astynda bey­tanys úrpaq túr. Oghan Úly Jenis­ting adamzatty arazdastyrmay aghayyndastyratyn, talastyr­may tabystyratyn úly qúndy­ly­ghyn tabystap ýlgeruimiz kerek. Batyrlardyng erlik jolyn, ónegeli ómirin jas úrpaq sanasyna berik úyalatugha, soghan baulugha tiyispiz.

Tәuelsiz elimizde tәuelsiz sana qalyp­­tastyrudamyz. Azat el ese­binde búl iste de bóg­dege bo­dan bolmay, sonday-aq serik­tes­teri­mizben syilastyghy­myz­dy da saqtay otyryp, Jenisti merekeleuding últtyq rәmiz-nyshandaryn týze beruimiz qajet. Qogham osyny talap etip otyr. Qazaq eli ýshin Jenisting bir simvoly «Georgiyevskaya lenta» nemese «Ajalsyz polk» sherui emes. Bizding óz jolaghy­myz, óz jolymyz bar. Memlekettegi әr meyramnyng mazmúny qazaqy úghymgha say boluy tiyis. Búl – Qúran baghyshtap, әruaqtardy eske alar kýn. Osy iste azamattyq qoghammen sanasa, zamanmen jarasa bilgenimiz manyzdy. Búl irgeli eldermen terezemiz teng boluy ýshin kerek.

Janqiyarlyq erlik, azamattyq órlik, tynymsyz enbek, adaldyq­tan nәr alghan otanshyldyq ózara ýi­­lesim tauyp, qúryshtay tútas­qan­­­da ghalamat kýsh-quaty bar úly­­lyq tudyrady. Ol úlylyq – Jenis. Jenis kýni qútty bolsyn, aghayyn!

Baqytbek Smaghúl,

Qazaqstan Ardagerleri qauymdastyghynyng tóraghasy.

Derekkózi: Egemen.kz

Abai.kz