Álginde respublikalyq aqparat qúraldarynda, әlem júrtshylyghy qaraytyn ghalamtor betinde elimizding Pavlodar oblysynda jergilikti túrghyndar men polisiyasy bar, qaru-jaraq asynghan әskery kiyimdegileri bar ala-qúla toptyng arasynda oryn alghan janjal turaly aqparat pen kórinis keninen taratylyp, oghan qatysty tiyisti qúzyretti memlekettik organdar tekseru jýrgize bastaghany belgili boluda.

Jalpy, songhy kezderi qazaqstandyq qoghamda múnday qyzmetik tekserulerding jiyilegeni sonsha, bizding otandyq televiydeniyeni bayaghydan beri basyp alghan kәris pen týriktin, tolyp jatqan taghy basqasynyng kóp seriyaly telehikayalary kórermensiz әdirem qalulary әbden yqtimal. Óitkeni keshegi, qoldarynda qaru túrmaq tayaghy da joq onshaqty qarapayym túrghyndargha qúddy Dubosekova razezine shabuyl jasaghan fashistik qúramalargha qarsy sovet әskerine komanda beretin politruk Klochkov tәrizdi avtomattardan oq jaudyrugha dayyndalugha orys tilinde «gotovisya k boy» dep búiryq berip jýrgen bútyndaghy trikosymen kók mәiki kiygen «qolbasshy», ol azday jappay karantin kezinde monshalatyp jýrgen jartylay jalanash nemese birin-biri tiyn tebenge bola taghdyryn qútqarmaq әreketindegi, әitpese әnúran aityp bara jatqan, bolmasa shylym shegip, syra iship emes, deneshynyqtyru jattyghuyn jasap jýrgen jap-jas qyz balalardy sýirey jóneletin polisiya ókilderi (әiel adamdy әuretti jerlerinen bóten erkekterding ústauy da bólek taqyryp) basty keyipkerlerine ainalghan jana bir «telehikayalardyn» tanymaldylyghy kýn sayyn artyp barady.

Desek te, dәl qazirgidey kýrdeli kezendegi auyr synaqtan onsyz da jýikesi júqaryp otyrghan qalyng júrtqa mynaday kónilsiz, dóreki de túrpayy, jabayy kórinister emes, biylik oryndarynyng dәrigerler men tәrtip saqshylaryna deyingi halyqqa qyzmet kórsetushi mekeme ókilderining az da bolsa jyly sózi, qoldap qorghau nyshandary auaday qajet bolyp túrghany әrkimge ayan. Búl turasynda memleket basshylyghy tarapynan da «pandemiya kezinde býkil qoghamymyzdyng syngha týsip, kóptegen azamattar qiyn sәtte elge enbek etuding ozyq ýlgisin ta­nyt­qany, parasatty patriotizm ýlgisin kórsetkeni mәlimdelip, eng aldymen, qoghamnyng bereke-birligi bekem boluy kerektigi, sol ýshin de Últtyq qoghamdyq senim kenesi qúrylghany» jariyalanghanyn aitar edik.

Ókinishke oray, kez-kelgen memleketting eng manyzdy salalarynyng biri, túrghyndarmen tikeley qarym-qatynas jasaytyn qúrylym retinde qúqyq qorghau, polisiya organdary ókilderining jogharydaghyday josyqsyz әreketteri әleumetting qúrmetin emes, ókpe-renishin, al keybir jaghdaylarda protesttik kónil-kýiin tughyzyp otyrghandyghy ashyq aityluda. Múnyng ózi «ha­lyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújy­rymdamasyna mýlde qayshy keletindigi týsinikti. Olay bolsa, el basshylyghy tarapynan jariyalanghan  memlekettik qyzmet salasyndaghy batyl jana reformalar barysynda, eng aldymen atalghan saladaghy auqymdy qayta qúrulardyng qajettiligin býgingi kóz ashyq, kókiregi oyau qogham ómiri qapysyz kórsetude.

Múhtar Kәribay

Abai.kz