Oiy – teren, jigeri – eren
Jazushy Kenes Yusup turaly әngime bola qalsa, júrtshylyq eng aldymen onyng audarmashylyq ónerin auyzgha alady. Kolumbiya jazushysy, Nobeli syilyghynyng laureaty Gabrieli Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanyn tәrjimalaudaghy sheberligine, aitar oiy teren, astary qalyn, kýrdeli tuyndyny qazaq tilinde jatyq sóilete bilgen jazushynyng jankeshti tirligine sýisinedi. Onyng ýstine latynameriykandyq qalam iyesining әu basta ispan tilinde jaryq kórgen romanynyng orys tilindegi núsqadan audarylghanyn eskersek, avtor oiyn, oqigha iyirimderin qazaq oqyrmandarynyng kókeyine jetkizuding qanshalyqty qiynday týsetini ózinen-ózi týsinikti.
Zamannyng ózekti mәselelerin kórkem tuyndygha arqau etken, tili de, tini de auyr búl tuyndy qazaq tilinde jaryq kórmes búryn on million dana taralymmen әlemning 32 tilinde sóilep ýlgergen-di. Dýniyejýzi tarapynan qyzyghushylyq tughyzghan әigili shygharma 1985 jyly ana tilimizde jeti myng danamen jaryq kóre salysymen-aq lezde tarap, әdebiyet sýier qauymgha qapelimde taptyra qoymaytyn tapshy kitaptyng birine ainaldy.
Jazushy Kenes Yusup turaly әngime bola qalsa, júrtshylyq eng aldymen onyng audarmashylyq ónerin auyzgha alady. Kolumbiya jazushysy, Nobeli syilyghynyng laureaty Gabrieli Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanyn tәrjimalaudaghy sheberligine, aitar oiy teren, astary qalyn, kýrdeli tuyndyny qazaq tilinde jatyq sóilete bilgen jazushynyng jankeshti tirligine sýisinedi. Onyng ýstine latynameriykandyq qalam iyesining әu basta ispan tilinde jaryq kórgen romanynyng orys tilindegi núsqadan audarylghanyn eskersek, avtor oiyn, oqigha iyirimderin qazaq oqyrmandarynyng kókeyine jetkizuding qanshalyqty qiynday týsetini ózinen-ózi týsinikti.
Zamannyng ózekti mәselelerin kórkem tuyndygha arqau etken, tili de, tini de auyr búl tuyndy qazaq tilinde jaryq kórmes búryn on million dana taralymmen әlemning 32 tilinde sóilep ýlgergen-di. Dýniyejýzi tarapynan qyzyghushylyq tughyzghan әigili shygharma 1985 jyly ana tilimizde jeti myng danamen jaryq kóre salysymen-aq lezde tarap, әdebiyet sýier qauymgha qapelimde taptyra qoymaytyn tapshy kitaptyng birine ainaldy.
Romannyng qazaq tilindegi núsqasymen tanysyp shyqqan ziyaly qauym K.isuptyng qazaqtyng qara sózin qapysyz mengerip qana qoymay, әlem halqy moyyndaghan jauhar tuyndyny oqyrmangha ana tilinde jetkizude tilimizding әleuetin meylinshe sarqa paydalana bilgen kórkem audarmanyng sarabdal mamany ekenin sol tústa-aq moyyndaghan edi. Kórkem audarma salasynda búryn-sondy shygharmashylyghymen kózge týse qoymaghan jazushynyng birden әlemdik әdebiyetting jalynan ústap, asaudy juasytqan әbjil atbegidey minez tanytuy ózgeler ýshin kýtpegen jaghday-dy.
Áriyne, búl ózgeler ýshin. Al K.iysup ýshin búl jyldar boyghy izdenisting jemisi bolatyn. Aqyryn jýrip, anyq basqan ilkimdi qadamdardyng iz qaldyrghan belgisi edi. Búghan jazushynyng ómirdi kórkem týisine biletin ózine tәn qabiletin qosynyz. Sonda onyng óz sózimen aitqanda, «Jýz jyldyq jalghyzdyq» tuyndysyn qolyna alghandardyng ishinde samarqau qalghan adam bolmaghan romandy qazaqtyng tól tuyndysy dәrejesine jeteghabyl dýnie jasauynyng syry ashylghanday bolady.
Bizding oiymyzsha, jazushynyng kórkem audarmadaghy minsiz sheberligin andau ýshin ózimiz әngimelep otyrghan «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanynyng qazaq tilindegi núsqasyn ol audarylghan orys tilindegi núsqamen salystyra taldau shart emes. Ol - synshylardyng mindeti. Al romannyng qazaq tilindegi núsqasyna qyzyghushylyq tanytqan oqyrman onymen tanysa bastaghan alghashqy sәtten-aq shúrayly tilmen bayandalghan oqighanyng sonyna ere jónelgenin ózi de bayqamay qalady.
Sózimiz dәleldi bolu ýshin shaghyn ghana mysal keltireyik: «Jyl sayyn nauryz tua, selenning shetine jalanash-jalpy syghan tobyry kelip shatyryn tigedi de, syrnaylata-kerneylete jýrip, Makondo júrtyn oqymystylardyng songhy kezde oilap tapqan janalyqtarymen tanystyratyn. Syghandardyng alghashqyda әkelgeni - magniyt. Eti qaytqan salaly sausaqtary buyn-buyndarynan qús topshylanyp býgile bastaghan, ózin Melikiades dep tanystyrghan qalyng qaugha saqaldy, mesqaryn syghan Makedoniya alhimikteri ashqan әlemning segizinshi ghajayyby osy dep, magnitting qasiyetterine jinalghan júrtty tan-tamasha etti. Eki qolyna temirding qos kesegin ústaghan ol lashyq-lashyqtyng arasyn qualay ótui múng eken, zәre-qúty qashqan júrt shylapshyn, tegen, tisteuik, tabaq bitkenning jatqan oryndarynan sart-súrt kóterilip, tot basqan shege-búrandalardyng qaghylghan jerlerin qaqyratyp shygharday qansyghan taqtaylardy saqyr-súqyr etkizgenin kórip, qayran qaldy. Áldeqashan iz-tozsyz joghaldygha sanalghan zattar da búdan búryn talay izdegende taptyrmaghan tústan shyghyp, Melikiadesting siqyrly temirlerining sonynan úbyryp-shúbyryp ere jóneledi. «Zattyng da jany bar», - dep shyryldaq dauyspen syghan jar salyp jýr. - Tek olardy oyata bilu kerek».
Kórip otyrghanymyzday, oqighany suretke týsirgendey dәl beynelegen qazaqtyng shúrayly tili aldymyzdan shyqty. Tilge jan bitirgen, ony jogharydaghyday qimyl-qozghalysqa salyp, oqushyny eliktirip әketken K.isuptyng búl audarmasyn әgәrәky sheteldik ataular bolmasa, qazaqtyng tól tuyndysy dep oilap qaluyng әbden mýmkin. Audarmashynyng da, týptep kelgende, dittegeni osy bolsa kerek. Ári jazushy óz maqsatyna oidaghyday qol jetkize de bilgen.
Óz basym jazushylardy eki topqa bólip qarastyramyn. Olardyng biri - kóp jazady. Kóp jazsa da dóp jazady. Yaghni, kóp jazamyn dep, mәn-maghynadan airylmaydy, oqushysyn joghaltpaydy, oqyrman ony taghy ne jazdy eken dep izdep jýredi. Ekinshisi - az jazady, az jazsa da saz jazady. Yaghni, bәlenbay jyl búryn jazylghan shygharmasy úmytylmay, oqyrmannyng kókeyinde túrady.
Kenes aghamyz ekinshi toptaghy jazushy. Onyng jazushylyghyn bylay qoyghanda, osydan shiyrek ghasyr búryn jaryq kórgen «Jýz jyldyq jalghyzdyq» atty audarma kitabynyng birneshe ret qayta basylyp shyqqanyn aita ketken oryndy. Jaqsy audarylghan kitapqa degen oqyrman yqylasyn osydan-aq bayqay beriniz.
K.nsuptyng az jazsa da saz jazatyn minezi audarmagha ghana emes, jalpy shygharmashylyghyna tәn desem, artyq aitpaymyn. Onyng әr jyldary baspasózde jariyalanghan tuyndylaryn eseptemegende, kitap bolyp jaryq kórgen shygharmalarynyng sany anau aitqanday kóp emes («Aqiqat sapar», «Qarashadaghy kóktem», «Ohapka polevyh svetov», «Jelqayyq»).
Alayda ol shygharmalardyng әrqaysysy ózderining shynayylyghymen, kórkemdigimen daralanady. Ángimeler, hikayattar bolyp keletin búl dýniyelerdi taldap, tarazylaudy maqsat tútpaymyz. Aytpaghymyz - olarmen tanysqannan keyin jazushynyng «Jýz jyldyq jalghyzdyq» tәrizdi klassikalyq tuyndyny qazaq tilinde sóiletuge ýlken dayyndyqpen kelgenin angharamyz.
Kenes aghamyzdyng songhy jyldary qolgha alghan jәne bir iygilikti sharasy -әdebiyet sýier qauymnyn, jalpy qazaq oqyrmanynyng óz qazanynda ghana qaynauymen shektelmey, san aluan halyqtar әdebiyetinen habardar bolyp otyruyn kózdep, jurnal shyghara bastauy. Sol arqyly aghamyz tughan halqynyng tәuelsiz elge tәn biyik óreden kórinuine azdy-kópti ýles qosudy maqsat tútqanday. Osy baghyttaghy júmysty ol songhy 5-6 jyldyng kóleminde myqtap qolgha alyp, býgingi kýni túraqty oqyrmandaryn tapqan, qalyndyghy bir eli, mazmúny sýbeli «Álem әdebiyeti» jurnalynyng eki aida bir ret jaryq kóruine qol jetkizdi.
Kórnekti tәrjimeshining kórkem audarmanyng azapty júmysymen ainalysyp qana qoymay, qazaq oqyrmanyn әlem әdebiyetimen birjola qauyshtyru niyetining sәtimen jýzege asqanyna biz de quanyshtymyz, әriyne.
«Bizding negizgi maqsatymyz - әlemning klassikalyq әdebiyetin qazaq tilinde sóiletu, - dep oy bólisedi K. Yusup myrza. - Búl rette ózimizdi ýlken janalyq ashtyq dep eseptemeymiz. Kórkem audarma óneri salasynda elimizde belgili bir qalyptasqan tәjiriybe búrynnan bar. Kezinde әlemdik klassikanyng nebir shoqtyqty dýniyeleri qazaq tilinde jaryq kórgen. Halqymyzdyng betke ústar talay ziyalylary búl iygilikti iske ýlesterin qosqan. Ótken ghasyrdyng jetpisinshi-sekseninshi jyldary Qazaqstan baspalary «Dostyq kitaphanasy» seriyasymen búrynghy Kenes Odaghynyn, sonday-aq alys shetelding kóptegen aituly qalamgerlerining shygharmalaryn basyp shygharghan. Toqsanynshy jyldary toqyrap qalghan osy isti qayta jandandyrudy qolgha alyp otyrmyz.
Zertteulerge zer salsaq, qazirgi uaqytta órkeniyetti elderding 40 payyzgha juyghy audarmany aqparat aludyng negizgi kózi sanaydy eken. Ásirese, derbes damu jolyna bertinde týsken elderding oghan degen yqylasy zor deuge bolady. Bylaysha aitqanda, audarma óneri memleketterding bir-birimen sayasi, mәdeny jәne ekonomiykalyq baylanystar ornatuyna dәneker bolumen qatar, olardyng әlemdik ruhany kenistikke kiriguine, órkeniyet qúndylyqtaryn iygeruge, ózderining tól әdebiyeti men mәdeniyetin, ónerin órkendetuge septigin tiygizetini sózsiz. Búl orayda Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti - Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng bastamasymen qúrylyp, jemisti júmys istep kele jatqan «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng ayasynda biraz iygi sharalardyng iske asqanyn atap kórsetken jón.
Áriyne, qazaq oqyrmanyn әlemdik әdebiyetpen tól tilinde qauyshtyratyn jurnal shygharu onaygha týsken joq. Shyntuaytyna kelgende búl uaqytty, qarjyny, kýsh-jigerdi talap etetin ýlken júmys. Sonyng bәrin jalghyz ózim enserdim dep keude soqqanym asylyq emes pe? Týrli úiymdastyru sharalary túsynda kómek qolyn sozghandar boldy. Sóz retine qaray, solardyng arasynan «Foliant» baspasynyng diyrektory, óner janashyry Núrlan Isabekovting enbegi erekshe ekenin aitugha tiyispin. Toqeteri, osynyng bәri keler úrpaqtyng qamy ghoy. Múratymyz - әlemdik әdebiyet arqyly ana tilinen zamangha layyq susyndaghan jas buyndy tәrbiyeleuge óz ýlesimizdi qosu».
Aghamyz osylay dep tolghanady. Jәne onyng tughan tiline baylanysty tolghanysy bir búl ghana emes ekenin de bilemiz. Qayda qyzmet atqarmasyn, nendey júmys istemesin Kenekenning qoghamdaghy negizgi sharuasynan, shygharmashylyghynan bólek qauzaytyny - til mәselesi. Qyzmet demekshi, K.ysup ózining shygharmashylyq jolyn jurnalistikadan bastady. Shyghys Qazaqstan oblystyq «Kommunizm tuy» (qazirgi «Didar») gazetinde әdeby qyzmetker, bólim mengerushisi, «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde әdeby qyzmetker, bólim mengerushisi, jauapty hatshy, «Qazaqstan kommuniysi» (qazirgi «Aqiqat») jurnalynda bólim mengerushisi, «Júldyz» jurnalynda bólim mengerushisi bolyp júmys istedi. Memlekettik basqaru organdarynda jauapty qyzmetter atqardy, Qazaqstan kompartiyasy Ortalyq komiytetining núsqaushysy, Preziydent Ákimshiliginde sektor mengerushisi boldy.
Mine, osynday san salaly, qyruar sharualar atqara jýrip, Kenekeng qazaq tiline qatysty ózekti mәselelerdi nazardan tys qaldyrghan emes. Ásirese, elimiz egemen el atanghan 90-shy jyldardan bergi kezende memlekettik tildin, yaghny qazaq tilining respublika ómirinen layyqty oryn aluy jolynda hal-qaderinshe enbek etip keledi. Sózimiz jalang bolmau ýshin faktilerge jýgineyik. Mysaly, K.ysuptyng terminologiya, qazaq tilinde is jýrgizu mәselelerine arnalyp jazylghan «Qújat tili» atty kitaby 2001 jyly Pavlodar oblystyq «Altyn til» baghdarlamasynyng ayasynda jaryq kórip, ile-shala «Jalyn» baspasy úiymdastyrghan jabyq bәigening ekinshi jýldesin aldy. Sonday-aq «Qazaqstan» jәne «Atamúra» baspalarynan «Anyqtama sózdigi», «Eki tilde is jýrgizu» sózdigi kitaptary shyqty. Múnyng syrtynda «Egemen Qazaqstan» gazetine «Sóz aldyndaghy jauapkershilik», «Tolghauy toqsan qyzyl til» degen taqyryppen toptama materialdar jariyalady.
Atalghan enbekterinde avtor til taqyryby auqymynyng kendigin, sonyng ishinde eng kókeykestisi memlekettik mәrtebesi bar tildi el ómirining týp- qazyghy - qújattardyng tili dengeyine kóteru mәselesi ekenin aita kelip, tilimizde ainalysqa enuge әbden layyqty, biraq týrli sebeptermen kýndelikti tirshiligimizge kirige almay jýrgen sózder tónireginde aishyqty oilaryn ortagha salady. Jәne óz pikirin «Qazaq tilining týsindirme sózdiginde» keltirilgen mysaldarmen әdiptey otyryp dәleldeydi.
Osy arada jazushynyng oryndy uәjderine qaramastan, qazaq tilining qorynda ejelden bar kóptegen sózderding ainalysqa týspey, qoldanysqa enbey jýruining sebebin ózimizden izdegenimiz jón degimiz keledi. Ártýrli syltau aitamyz. Dәlel keltirip túrsa da moyyndamaymyz. Sebebi - bireu. Tilimiz jýzdegen jyldar boyy otbasy, oshaq qasy kýy keshti. Jýzdegen, tipti myndaghan sózder ainalystan shyghyp qaldy. Onyng ýstine kense tilin jasap otyrghandar kýni býginge deyin orys tildi mamandar. Is qaghazdary qazaq tilinde jýrgizilip jatyr degendi dәleldeu ýshin qaghaz hattalyp, tiguli túrsa bolghany. Al Kenekeng sóz jýzinde emes, qújat jýzinde, kitap jýzinde dәleldep otyrghan sózder egemendik túsynda ainalysqa enbegende qay kezde enedi.
Ayta bersek, kórnekti audarmashy, talghampaz jazushy, tanymal jurnalist, belgili til janashyry, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, san qyrly talant iyesi, bilimdar azamat Kenes Silәmhanúly Yusup turaly әngime әste týgesilmek emes. Ásirese, onyng kýndelikti tirshiliktegi aqjarqyn, syrshyl minezi júrtshylyqty ózine tartyp, onymen kezdese qalghan adam amandyq-saulyqtan keyin Kenekenning әdemi әzil-qaljyndary men әngimelerin qimay, úzaq ainalsoqtap qalatyny bar. Jazushy óz shygharmalarynda keyipkerlerin qanday adal, qayyrymdy beynede kórsetuge úmtylsa, ómirde ózi de dәl sonday ainalasyndaghylargha qayyrymdy, sergek jan. Kezdeskende kýlimsirey qaraghan jýzinen jan әlemining kirshiksizdigi anyq bayqalyp túratyn aghamyzgha arnaghan bir óleninde dosy әri jerlesi, belgili aqyn, marqúm Toqtarbek Qyzyqbaev bylay degen eken:
...Nәr bergen, shuaq bergen,
shabyt bergen,
Darynyng qadamynmen әdiptelgen.
Ónerding qúdireti ghoy ekeumizdi,
Jetelep Almatygha alyp kelgen.
Sol shyghar kógergeni kósegemnin,
Biyiktep kóz aldymda óse berdin.
Alatau býgin saghan taghzym etip,
Gýlderi iyiledi kóshelerdin.
Kóniling әnge qúshtar, janyng jyrgha,
Bar qansha lapyldaghan jalyn múnda?!
Kórmeding tirshilikte úsaqtalyp,
Adamdyq danghylynan tabyldyng da.
Bayqalar arman asqaq, ýmit dara,
Syilysyng alysqa da, juyqqa da.
Sabyrly minezinnen auytqymay,
Túrghanyng qanday jaqsy kýlip qana...
Bala kezden birge ósken syralghy, ýzengiles dostyng jýrek týkpirinen shyqqan jyr joldary Kenekenning býgingi kelbetin dәl sipattauymen qúndy.
Orynbek JOLDYBAY, filologiya ghylymdarynyng kandidaty.