(Qara Ospannyng temir noqtadan bosap shyghuy) 

Áueli Qara Ospan degen kim degenge keleyik. Sebebi kóp adamdar Ospan batyrdy Qara Ospan dep jýr. Ór Altayda ýsh ospan bolghan. Olar – tóre Ospan, qara Ospan, batyr Ospan. Qara Ospan deui, tóre emes, qaradan shyqqan Ospan degenge qaratylghan.

Ospan Beysenbiúly (1825-1916) әkesi Beysenbi Altay betindegi Dónenbayúly tórt biyding biri ghana emes, aituly kýishi bolghan. 1872 jyly әkesi qaytys bolghan son, Ospan ornyna otyryp 44 jyl el biylegen.

Qara Ospan haqynda tarihshy Asqar Tatanayúly bylay deydi: «Ospan Beysenbiúly, Mәmy Júrtbayúly, Baybaq Topanúly, Ómirtay Nashynúly qatarly Altaydyng bilikti biyleri Qasymhandy elde qaldyryp, ózderi Shy ambynyng aldyna barady. Búl tórteuining ishinde alghan betinen qaytpaytyn myqtysy, erjýrek, batyry Ospan eken. Bala kýninen әkesi Beysenbining әdil biyligin kórip ósken Ospan halyqshyl eken. Zor deneli, ýlken ótkir kózdi, alghan betinen qaytpaytyn jýrekti bolghandyqtan júrt ony «batyr» dep te atapty. «Qara Ospan dep ataluyna kelsek, Zakariya tórening әkesi Ospanmen qatar óskendikten qaradan shyghyp han bolghan degen sózden «Qara Ospan» atanyp ketken kórinedi. Kóp jasap, biylik basynda úzaq otyrghandyqtan jәne halqy ýshin otqa kýiip, sugha týsip әdil biylik jýrgizgendikten biyler ony «agha» dep atapty». (A.Tatanayúly «Tarihy derek, keleli kenes» Shynjang halyq baspasy, Ýrimji, 1987 jyl. 127-128 better).

1882 jyly (key derekte 1888 jyly) Man-Ching ókimetining әmiri boyynsha, Tarbaghataydyng Kep ambysy Shәueshek qalashyghynyng syrtyn qorshap Jambyl (qorghan) saldyru ýshin Altay qazaqtarynan 500 jigit jәne kóptegen mal berudi búiyrady.

Búghan qarsy shyqqan Qara Ospan: «Altay eli Ejenmen kelisip sary noqtanyng salyghyn beretin bolghanda, tek mal arqyly salyq tapsyratyn bolyp kelisken, adamnan alman alamyz degen sóz eshqashan aitylmaghan. Mal bersek beremiz, adamnan alman bere almaymyz!» dep qasarysady.

Altaydaghy elbasshylaryna bas bolyp, búghan kónbegen Ospan Beysenbiúly Shәueshekte týrmege qamalyp, basyna temir noqta salynyp, kóshe aralatylyp masqaralanady. Ýsh jyl Shy ambynyng qamauynda otyrady. Sonda da aitqanynan qaytpaydy.

Onyng qamaqta otyrghanda arttaygh el-júrtyna jazghan óleni de auyzdan-auyzgha taraydy. Onda mynaday joldar bar:

Jegeni Kep ambynyng qauyn-qarbyz,

Súralghan Sherik ýshin Oshyng jalghyz.

Zamanym әlde qalay bolady dep,

Elime aq qaghazben aitqan aryz.

 

Qys ótti Kep ambymsen talasuda,

Hat jazdym kókek-mamyr arasynda.

Dos-jaran, qúdandaly, tuys-tughan,

Sәlemim el qazaqtyng balasyna!...

Hat el ishine jetkesin, halyq dýmpui men aryz-shaghymy arqyly Ospan qamaqtan bosap shyghady. Sonda da adam alymyn bermey, mal salyghyn beretin bolady.

Elin, jerin qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay úsauda Ospannyng búdan basqa da erliig kóp.

1904 jyly Altay biyleushisi Chy Chynsay alman-salyqty kóbeytpekshi bolghanda, Ospan oghan da qarsy shyghyp, salyqty kýshinen qaldyrtady. Ospan 1916 jyly qaytys bolyp onyng múragerleri Týrkistan Qasenúly (1916-1919), Kәken Qasenúly (1919-1940), Dutyp Kәkenúly (1940-1947), Ashyran Kәkenúly (1947-1949) tәiji bolyp biylik jalghady.

Qara Ospan Altay betinde anyzgha ainalghan adam. Ony joghary baghalaushylar jelkesinen qúimyshaghyna deyin týsip túratyn qúlynnyng jalynday jaly bar eken desedi.

Shәueshek jambylynynyng salynuy men Qara ospangha qatysty el ishine taraghan әngime óte kóp. Sonday anyzdyng biri bylay dep shertiledi:

Tarbaghataydyng jambylyn salghanda Tarbaghatay gubernatory hat jazyp, kereyden kómek súrapty. Kerey biyleri Mәmy men Qara Ospan aqyldasyp, Tarbaghataydan bólinip shyghudy oilap, Qara Ospan: «kereyden jәrdem  bergizbeymin» dep, Mәmy «jәrdemdeseyik» dep, sonymen kerey ekige bólinip, «әli birlikke kele almay jatyrmyz» dep habar berip, júmysty әdeyi keyingige soza beripti. Osydan baryp Altay kereyleri men Tarbaghatay úlyqtary arasyndaghy dýldarazdyq úlghaya týsipti. Sonda by әri sheshen Jәke:

– Mәmy ketse kereyden aqyl ketedi, Ospan ketse Kereyden aibar ketedi, – dep bagha bergen eken desedi.

«Kereyden Mәmy ketse  aqyl ketedi, Qara Ospan ketse aibar ketedi» degen sóz Altay elining mәteline ainalghan.

Bir jolghy bir jiynda bireu Byqysh sheshennen:

– Kereyding tórt bii maldy qalay alady? – dep súrapty desedi. Sonda Byqysh:

Mәmy aighaylamay, qúraylap alady;

Ómirtay úrysha quyp, qasqyrsha jyryp alady;

Qara Ospan aqyryp jiberip apshyndy quyryp, artynan kuәi-kuәilap alady.

Jaqyp jonyndy basyp, kýlindi shashyp alady, – degen eken deydi.

Endi bir anyzdar boyynsha jogharydaghy «Jәke aitypty» deytin sózdi Byqyshqa teliytinder de bar. Onda bylay delinedi:

Kereyding tórt bii turaly Byqysh:

Ospan ketse kereyden aidyn ketedi,

Mәmy ketse aqyl ketedi.

Jaqyp bir jaghy úrlyghymen, bir jaghy zorlyghymen alady.

Ómirtay basynda bylqyldatady, ayaghynda artyndy tyrqyldatady, – deydi eken desedi. Múndaghy «mal alu» degeni sol kezdegi biylerding halyqtan alatyn alman-salyghyn menzeydi.

Qara Ospan «Shәueshek jambylyna adam alman bermeymin» dep temir noqta kiygizdirilip, ýiine qaytyp kelgennen keyin el adamdary týgel amandasa barady. Qazybek Laq by bastatqan bir top adam otyrghanda, olardyng ýstine taghy da birneshe adam keledi. Sonda ang terisining ýstinde qús jastyqta shalqalap jatqan Qara Ospan: «Oy, Laqay, myna kelgendering kim?» – deydi basyn kótermesten.  Basyn kótermegeni, bir jaghynan, temir noqta kiydirilgenine qorlanuy bolsa, endi bir jaghynan, kereyding betke ústar adamdaryna «meni qútqaryp almadyndar» deytin ishki ókpe-nazy bolsa kerek.

Sonda Laq:

– E, sizge amangha kelip otyrghan myna bes Shaqabaydyng adamdary ghoy, –  deydi. Qara Ospan:

– E, onda kiming bar eken? – deydi taghy.

Laq:

– E, onda kiming bar eken deysing ghoy,

Sonau órde Búlghyn men Mayqantasta

Kólbay menen Tary bar.

Onan beri qúldasan,

Qaratýnke Dýrede

Baypaq penen Sary bar.

Odan beri qúldasan,

Buryltoghay, Biteuirgede

Ýristem men Mәmy bar.

Odan beri qúldasan,

Esaghasy qazybekti qospasan

Bes Shaqabay – bәri bar.

Bas jaghyng Juanterek,

Ayaq jaghyng Aqtýbek.

Qúnan shabys jerdegi,

Az ghana Jәdiginmen,

Oghan sýienip shirengeninmen,

Janaghy Byqang aitqan naqyl emes pe?

Aydynnyng túraghy aqyl emes pe?

Sening kýsh-quatyng kerey emes pe?

Oghan sýienu merey emes pe?

Osy kýsh-quattan aidynyp,

Aydar qoyghan qytay emes pe?

Asyp ketseng basynda qytaydyng aidary bar shyghar.

Aydar qoyghyzghan kereyding aibary bar shyghar.

Kósilgen ayaghyndy tartyp, aidarly basyndy kóter.

Myna abaq kerey el-júrtynmen amandas! – degen eken. Sonda Qara Ospan:

– Kerey, sen ýshin basymdy bәy tiktim emes pe?  Aydynynnan, aibynynnan, aibarynnan ainaldym, kerey! – dep basyn kótergen eken desedi.

Qara Ospangha jasalyp jatqan aman-sәlemning endigi bir kezeginde oghan  amandasugha botaqara Tólebay aqyn barady. Amandyqtan keyingi әngimening bir әrediginde Qara Ospan Tólebaygha:

– Tóke, mynau Tarbaghataydan әkelgen qynym edi, – dep qynyn kórsetip maqtansa kerek. Sonda Tóken:

Qynynnyng syrty qyzyl, ishi appaq,

Jondy eken qanday sheber múny baptap.

Qara qazan, sary bala tileuinde,

Kelding be aman-esen qúday saqtap?! – degen eken.

El ishinde búdan basqa da anyz-әngime óte kóp. Sonyng bәrinen Ospan Beysenbiúlynyng jaulassa jaulyqqa shydaytyn, sóilese sózben baltalasatyn, әzil-qaljyndy da әlinshe baghalay biletin dala úlynyng ojar, er minezdi, darqan bolmysy kórinip otyrady.

Qara Ospan haqynda A.Tatanayúlynyng «Tarihy derek, keleli kenes» kitabynda, M.Razdanúlynyng «Altaydyng aq iyqtary» romanynda, Buyrshyn audanynyng auyz әdebiyeti toptamalary men tarihy materialdar jinaghynda, Jәdik ruynyng shejirelik kitaptarynda kóptegen derekter qamtylghan.

Ospangha qatysty endigi bir hikaya onyng qyzy Darighanyng Qobda betine Sýgirbay auylyna úzatyluy haqynda bolady.

Darighanyng kórisi

1910 jyldary Altaydaghy Qara Ospannyng ýlken qyzy Darighany Sýgirbaydyng ýiine úzatqandaghy bolghan oqigha. Qara Ospan qartayghanda minip jýreyin dep elu qoygha bir qara jorgha at satyp alypty. Búl habardy Qobdadaghy Sýgirbay estipti. Sol kezde Qara Ospan men Sýgirbay qúda eken. Sýgirbay kelin týsiretin bolghanda qara jorgha atty súrapty. Biraq auyl-aymaq bolyp «Oshyng minip jýrgen bir atty qaytedi? Ókpe qylmas» dep, sol ýshin qyzgha on bes jorgha mingizip, on bas týie artqyzyp beripti. Altaydan úzatqan qyz Qobdagha asyp, «Jylandy» degen jerge barghanda bireu: «kelin kele jatyr» dep, Sýgirbaydan sýiinshi súrap barypty. Sýgirbay sonda on bes adam aldynan shygharypty:

– Qara jorghany mingizbegen bolsa, Ospannyng qatynyn sol jerden auylgha keltirmey qaytaryndar, – depti.

Búiryq boyynsha barghandar qúdalardyng aqyl-esin alyp, sózben qaghyp, jorghalardy jamandap, týielerin jaqtyrmay, «bir týiening kózi soqyr eken» dep ilmelegende Darigha qyz:

– Áy, maldyng soqyry túrmaq adamnyng soqyrynda maldanyp otyrsyndar ghoy, – dep Sýgirbaydy menzepti. Sýgirbay bir kózine aq toqtap qalghan kisi eken.

Sonymen Ospannyng bәibishesin sol jerden ýiine qaytarypty.

Sonda Darighanyng jol ortadan Altaygha qaytqan sheshesimen kóriskeni:

Shatyr tiktim qazyqty-ay,

Áye apam bergen azyqty-ay.

Aldan sherik tosatyn,

Boldynyz neden jazyqty-ay.

On toghyz týie artqanym,

Jibekten arqan tartqanym.

Alystan sharshap Áye apam,

Jol ýstinen qaytqanyn!

Taypaltyp mindim súr jorgha,

Mibeydi bolsa kim jorgha.

Jón bilmeske kez bolghan,

Amalym bar ma qu sorgha?!

Shapan bir kiydim aishyqtay,

Byltyrghy qúlyn tayshyqty-ay.

Jylandygha kelgende.

Sýgirbay degen jau shyqty-ay!

Kishkene úrshyq qorghasyn,

Qorghasyn altyn bolmasyn.

Apamdy joldan qaytartqan,

Sýgirbay soqyr onbasyn!

Kelgen jerim Qobda edi,

Mingenim on bes jorgha edi.

Osynday qorlyq kóretin,

Áye apam neden sorly edi.

Jelbirep noqa jelegim,

Kóshken elden kelemin.

Adamsynghan al keude,

Osy ma bar ónerin.

Jasauyl, jaraq saylattyn,

Sauyt, semser baylattyn.

El-júrtyna daq qoyar,

Qatyngha qylghan qayratyn.

Kóktemes shalghyn qamyssyz,

Aytylmas kóris dabyssyz.

Jalghyz taygha ar satqan

Sýgirbay netken namyssyz.

Shapan bir kiydim jaghalap,

Jorgha bir mindim taghalap.

Bir tay ýshin bergendi,

On bes jorgha baghalap.

Kónbesten әke, sózine,

Qarsylyq qyldy-au ózine.

Jemenger eken Sýgirbay,

Topyraq kirsin kózine!

Berushi-eng әke, batandy,

Keshire kór qatamdy.

Qaytardyq joldan amal joq,

Sharshap kelgen apamdy.

Ákemning aty Ospandy-ay,

Bәigege jýirik qosqandy-ay.

Ne jazghany bar edi,

Aldynan sherik tosqanday?

Aghamnyng aty Battaldy-ay,

Tolyqsyp topqa attandy-ay.

Sudan qarsy shyqqany-ay,

Ataly jauyn tapqanday.

Qobdanyng boyy keruen,

Altayda qúrdym seruen.

At ailanghys kereyden,

Qanday jerge berip en?

Emegeyti jaylauyn,

Jaghalap bie baylauyn.

Aldynan sherik tartqyzyp,

Artynan dauyn saylauyn.

Jylandy – Kýiten jer eken,

Sanyrau baqat el eken.

Kelispegen is istep,

Kereyge nesin der eken?

Ákemning edim balasy,

Kózining aq pen qarasy.

Alys boldy amal ne,

Eki auyldyng arasy.

At jaraydy kermeden,

Er jaqsysy elmenen.

El biylegen adamnan

Esirik múnday kórmegem.

Sýgirbay kәri qaqpasym,

Qúdayym senen saqtasyn.

Syilamadyng bolmasa,

Áyemning jasyn, aq shashyn.

Aytqanyndy, Áye, búrmayyn.

Ádepsizdik qylmayyn.

Astamnan qorlyq kórgende

Ayanyp ta túrmayyn.

Qanastay shalqar kólim-ay,

Jaghalay jatqan elim-ay.

Kórmegen qorlyq kórsetti-au,

Sýgirbaydyng sherigi-ay!

Áyem, endi aman bol,

Amandyq bersin úzaq jol.

Aty bar әkem alashqa,

Doyyrgha múnday bolmas qor.

Jýk arttym týie kilemdey,

Ósedi jylqy kýrendey.

Oylap pa eding Áye-apam,

Osynday bolyp jýrem dep?

Áye-apam eding ayauly,

Asyqpay jýrgen bayauly.

Qadirdi bilmes teksizden

Kóniling ketti-au qayauly!

Kórermin qansha keseldi,

Jibermespin esemdi.

Ayyrylar jerim bolsa osy,

Aman bol Áyem, qosh endi!

Kelesi jyl uaghynda aghasy Battal artynan amandasa kelipti. Darighanyng sondaghy kórisi:

Aman ba, agha, aman ba?

Kóp oilap kónilim alanda.

Shaghayyn kórgen qorlyqty.

Kelgen song aghay amangha.

Alystan agha keldiniz,

Aman ba týgel eliniz.

Qarayyp alda otyr ghoy.

At baylar bolghan belginiz.

Asqar beldey agha ekem,

Bauyrgha agha baq eken.

Byltyrghy kórgen qorlyqty

Ózine agha zar etem.

Áye apam edi-au, ayaulym,

Shyqpaydy shany jayaudyn.

Úmytylar kýni bolar ma,

Jýrekke týsken qayaudyn?

Aytayyn múnymdy aghagha,

At sýiener taghagha.

Aldymnan sherik oirandap,

Kelgendey boldy dalagha.

Áye apam qaytty qasymnan,

Kórmegen isim jasymnan.

Qayyrdy kelip kóp sherik,

«Perdenke», «peren» asynghan.

Osynday josyn kórip pe en,

Súmpayy jerge berip pe en.

Kempir-keshek, balagha,

Qúraldy shyqty sherikpen.

Topty sherik at qoydy,

Qúiylyp betten lap qoydy.

Kelgen kóshke kýsh qylyp,

Kónilge qayau sap qoydy.

Áye apam mingen súr jorgha,

Shyqqan eken súm jolgha.

Sherikpen zorlap qaytardy.

Amalym bar ma qu sorgha?!

Alystan agha kelding be?

Ayandamay jelding be?

At ailanghys kereyden

Osynday jerge berding be?

Asyldyng eding synyghy

Ardaqty jannyng úryghy.

Sýgirbaydyng elirgen,

Netken jaman qylyghy.

Aghany bauyr saghyndy,

Aytayyn agha shaghymdy.

Jol ýstinen qaytaryp,

Áye apam sonsha naghyldy?

Aydadyng jylqy adyrdan,

Agha ekem eding qadirden.

Ótkenge isti oilasam,

Sógiledi-au qabyrgham.

Shaghayyn, agha, múnymdy,

Demeniz qalay múnymdy.

Qorghap qalghan kóp malyn,

Sýgirbay netken jyryndy.

Esikting aldy jarma edi,

Aynalar jerim tar ma edi.

Bererine osynyn

Áye apam mening zar ma edi?!

Ótken is boldy armanda,

Tausylmas arman jalghanda.

Qanday kýide boldyndar,

Áye apam qaytyp barghanda?

Ýiinde әkem bar ma edi,

Oylady-au shirkin әr neni,

Han artynan júdyryq.

Kempirge keldi-au dәrmeni.

Atanyp Qobda arghy bet,

Kórsetkendey syi-qúrmet.

Qasymda sonda bolsanyz,

Bolar ed ne keremet.

Saghyndym, agha, kórgenshe,

Artymnan izdep kelgenshe.

Kónilimnen qaytip ketedi,

Osynday qorlyq ólgenshe.

Qúndyzdy bórik basymda,

Tolyqsyp kelgen jasymda.

Sýgirbaygha tenemen

Túqymym týgel asylda.

Jylandy degen jer eken,

Jaghalay qonghan el eken.

Bir taygha sonsha doldanyp,

Ákeme nesin der eken.

Úshyrdyng qyran sonarda,

Aylanyp qolgha qonar ma?

Osy kórgen qorlyghym,

Tiride úmyt bolar ma?

Áueden úshar búldyryq,

Qoghadan shyghar uyldyryq.

Zorlyqpen joldan qaytardy,

Áyemning saghyn syndyryp.

Shapan bir kiydim týimelep,

Pәueske shektim kýimelep.

Áye apamnyng aldynan,

Qúzghynday shyqty ýimelep.

At ústadym kermelep,

Dombyra sherttim pernelep.

Osyndaygha kez boldyq,

Jylandy degen jerge kep.

Kilemdi jasau jaynattym,

Samauyr, shәugim qaynattym.

Izdep baryp aldymen,

Auylyna at oinattym.

Ashumen bolghan shayqasym,

Aqylyn ózing aitasyn.

Kórmey-aq onyng kespirin,

Óz ýiimnen qaytasyn!

Ashpanyz onyng esigin,

Tiygizip beker kesirin.

Ayaghyna bas úrma

Ardaqty tughan esilim!

Jylqy ishinde qúlyn-tay,

Aqylgha bolar bilim say.

Arystannyng qasynda,

Jata almaysyng kóniling jay.

Týlki almaytyn qyran bar,

Qúiryghy sholaq qúlan bar.

Jay jarasyp jatarlyq,

Qay kelisken qúdang bar?

Áueden úshar kez qúiryq,

Kezekti jerde sóz jýirik.

Egilmey agha, atqa min,

Osylay bolghan bir búiryq!

Darighagha baylanysty qytay jәne mongholiya jaghynda әr týrli derekter saqtalghan. Eki el jaghynda jariyalanghan kóristing keybir joldary da úqsamaydy. Aytalyq, Shynjang jaghynda kezikpeytin:

Buyrshyn degen toghayym,

Álimbek degen noghayym.

Álimbekten aiyrylyp,

Shyqpaghan jannyng onayyn.

Janqaltam tolghan órigim,

Álimbek mening serigim.

Álimbekten aiyrylyp,

Shybynday jannyng berigin.

Kishkene úrshyq – qorghasyn,

Álimbek mening joldasym.

Apamdy joldan qaytarghan,

Sýkirbay soqyr onbasyn (Úlyqpan Qamanúly, «Aqylyna kórki say Darigha qyzdyng kórisi» «Abay-aqparat»), – degen joldar bar. Shynjang jaghymen salystyrghanda, qazaq qyzy men kelinine tәn emes búl núsqa qasaqana búrmalanghan boluy mýmkin degen de oy tuady.

«Tektiden tekti tuady» maqalasynda Merzethanúly Ghylym: «búl jyrdy Darigha emes, sol kezde el ishindegi qushykesh, jaghalbay Ábdirahman degen kisi shygharghan dep te aitady. Qalay bolghanda da búl jyr el arasyna keng taralyp aitylyp, býgingi kýnge jetken» deydi. (Merzethanúly Ghylym «Tektiden tekti tuady»).

M.Ghylym maqalasynda Ábdikerim (Átikey) Mardanúlyna toqtalady. Onyng jalaly bolyp Úlanbator týrmesine týskenin, sheshesi Darigha Átikeydi izdep baryp «anda-sanda bolsa da kózben kórip, shay-tamaq tasyp túram» dep Nalayhan atalghan qazaq auylyna baryp túryp, sonda qaytys bolghanyn jazady. Altayyng aq bas shyndarynyng bauyrynda tughan Darigha anyzy sóitip Qobdadan Úlanbatorgha jalghasyp, topyraq sol jerden búiyrghan eken. Úrpaqtary qaytys bolghan jerine keyinnen eskertkish taqta ornatypty.

Mardan men Darighadan – Ábdikerim (Átikey), Azamat, Alash, Dýken atty tórt úl tughan.

Azamatúly Kәmen qazir Kókshetauda túrady. Ol kisi: «Ájem Darigha Ospan qyzy 1962 jyly, mening bes jastaghy kezimde Nalayhanda 70 jasynda bizding ýide ómirden ótti. Ákelerimiz óz qolynan jerledi. Ájemdi kóre qalghandardan men ghana qaldym» deydi.

Átikeyding (Ábdikerimnin) alghashqy әielinen – Gongor, keyingi әielinen Kommunizm, Marksizm, Sosializm jiyny tórt úly bolypty. Kommunizm Kókshetauda, Marksizim Astana irgesindegi Sarobada, Sosializm Bayan-Ólgeyde túrady eken.

Shynjang jaghynda jaryq kórgen «Darighanyng kórisi» – Altay aimaqtyq birliksap bólimining qyzmetkeri Múrathan Kelesúlynyng el auzynan jazyp alghany boyynsha, 1986 jyly QHR ShÚAR-da shyqqan «Múra» jurnalynyng 1-sanynda jariyalanghan. Keyinnen, yaghni, 1991 jyly Qytay eli boyynsha auyz әdebiyeti toptamalaryn jinau barysynda, búl núsqa «Altay qalasynyng halyq ólen-jyrlary» toptamasyna da berildi. Osy núsqa 2008 jyly Almatyda mening qúrastyruymmen jaryq kórgen «Tolghauy toqsan qyzyl til» (J.Shәkenúly qúrastyrghan «Tolghauy toqsan qyzyl til» – sheshendik sózder. Almaty: Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, 2008 jyl. 79-bet) kitabyna kirgen.

M.Razdanúlynyng «Altaydyng aq iyqtary» romanynda da Darigha qyz oqighasy egjey-tegjeyli bayandalghan. Shynjandyq jazushy Qabdesh Janәbilúly Darigha ómirin arqau etip, «Tekti kelin» atty derekti әngime, «Darigha» atty kitap jazghan. Atalghan әdebiyetterding bәrinde «Darighanyng kórisi» Shynjandyq ýlgi boyynsha jariyalanyp otyrghan.

Paydalanylghan әdebiyetter:

A.Tatanayúly «Tarihy derek, keleli kenes» Shynjang halyq baspasy, Ýrimji, 1987 jyl. 127-bet.

Shәkenúly Jәdi. «Qytaydaghy qazaqtar». Almaty: Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, 2007 jyl.

 «Múra» jurnaly 1986 jyl. 1-san. QHR ShÚAR Ýrimji.

«Altay qalasynyng halyq ólen-jyrlary» toptamasy. 1991 jyl. Altay qalasy. 184 bet.

J.Shәkenúly qúrastyrghan «Tolghauy toqsan qyzyl til» – sheshendik sózder. Almaty:Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, 2008 jyl. 79-bet.

Úlyqpan Qamanúly, «Aqylyna kórki say Darigha qyzdyng kórisi» «Abay-aqparat».

Merzethanúly Ghylym «Tektiden tekti tuady» 29 Qazan 2019  

Kәmen Azamatúlynyng auyzsha aitqan derekteri.

Jәdy Shәkenúly

Jazushy, Akademiyk.

Abai.kz