Uassalam Ybyraev jat jer, jat ólkede jýrgen shaghynda Aqtóbening aruymen bas qosyp, shanyraq kóterdi. Taghy da zandy saual: sonau Sibir jerine kelin bop týsken — Aqtóbening qyzy kim? Ózge mekenge tiytimdey qyzdy ne aidap bardy?..

1941 jyly әkesi ÁnetKete Sәrsen Tenilbaev Úly Otan soghysyna attanghanda Núrjamal oiyn balasy bolatyn. Túlymshaghy jelbiregen kishkentay ghana botaqandaryn qimasa da, әkesi Otan qorghaugha attanudan bas tartyp qalghan joq.

Ákening joqtyghyn bildirmegen Úmsynay esimdi sheshening meyirim shuaghyna bólenip, bir ýiding eki qyz gýldey qúlpyryp ósip kele jatqan edi. Alayda ýsh jyl ótisimen qayyrymsyz ajal qarshaday qyzdardy shesheleri Úmsynaydan aiyryp, qaraly ýide Núrjamal men Beybit jetim qaldy. Býginde nemere, shóberelerining tәtti qylyqtaryna shýkirlik etip otyrghan Núrjamal әje basynan ótkenderin bylaysha әngimelep berdi.

— Qobda audanyna qarasty Qúmsay auyly manyndaghy Sabyndykóldi meken etkenbiz. Sol jerde Beybit ekeumiz jetimdikting ashy dәmin tatyp, ósip kele jattyq. Auyldyq kenes bizge kómek kórsetip túrdy. 1943 jyly Qobda audanynyng Áliya auylynda әkemning әkesimen birge tuysqan atam bar eken, sonyng Sarsha esimdi әieli bizdi ózi izdep kelip, óz qamqorlyghyna alghysy keletinin aitty. Alayda auyldyq kenesting mýsheleri bizdi sol shesheyimizge bergisi kelgen joq. Búrynnan auylda qyzmet atqaryp kelgen Rahima esimdi әielmen shesheyimiz jaqsy tanys eken, Rahima apa halyqty jinap, bizdi el-júrttyng aldynda sheshemizding qolyna tabys etti. Atamyz ben shesheyimizding bir úl, bir qyzy bar eken, solarmen birge bizdi qosyp, tórteumizdi bir ýiding balasynday baqty. Biraq arada bir jyl ótisimen sinlim auyryp qaza boldy. Sabyndykólde túrghanda bizdi baqqan bir jas kelinshek bolyp edi, sol sinlimning basynan úrghan bolatyn. Kýnder óte basyna jara payda bolyp, aqyry sinlimning ólimine әkelip soqty. Mening janyma osy jay qatty batty, — dep Núrjamal әje oigha shomyp ketti. Bala kýninen kózine úyalap qalghan múnynyng әserinen bolar, janary bir nýktege qadalyp, betindegi әjimderi de terendey týsti.

Atamyz Tenilbaydan Sәrsen, Hasen, Qúsayyn atty ýsh úl órbigen. Osy ýsh bozdaq ta Ekinshi dýniyejýzilik soghysyna attanyp, birde-biri tiri oralmaghan. Endi-mine әkemning aghasy Hasenning jary Sarsha ózining balalary Marjan, Saghynghaligha meni de qosyp alyp asyrap otyr. Uaqyt óte arasynda Núrjamal, Núrqandar bar, osy ýide segiz bala panalaytynbyz.

Sarsha әjeyding aqylyn alyp ósken Núrjamal jasy 13-14-ter shamasyna kelgende shesheyine qolghanat boldy. Siyr sauysady, búzau tartysady. Tipti, ýy sharuasyn da dóngeletip әketetin. Balighat jasyna jetken shaghynda boyjetkenning tenin tabuyna Sarsha sheshey ózi sebep boldy.

— Qaraghym, qyz balasyng ghoy, ózing jetim óstin. Biraq men seni óz qyzymnan kem kórmeymin. Seni baghatyn adam dep senip bir azamatqa bergeli otyrmyn, soghan adal jar bolasyn, — deydi Sarsha ózi ósirgen qyzy Núrjamalgha, — jylama, búl jaydy eshkimge aitushy bolma! — dedi jәne.

Ol kezenning ibaly qyzdary sheshe sózin jerge tastamaghany belgili. Sonymen jýrek jútqan qyz ózining jarynyng qanday adam ekenin de bilmesten, sheshe sózine qarsylyq kórsetpedi. Bir jay ghana belgili — ol boyjetkendi alyp ketuge kelgen adam ózining bolashaq qaynaghasy bolatyn.

Atqa jegilgen arbada tórt adam otyr. Biri — qaynaghasy Baqyt, ekinshisi — onyng jeti jasar balasy, ýshinshisi — úzatylyp bara jatqan boyjetken jәne onyng janynda asyrap baqqan sheshesining Marjan degen qyzy bar.

Ótken kýnderin kóz aldynan oilana ótkizip otyrghan Núrjamal әje әngimesin sabaqtap ketti.

— Sonymen týni boyy jýrip, Qobda audanyna qarasty Kirov sovhozyndaghy bir ýige kelip týstik. Ýide býkshendegen kempir men qaynaghamnyng qyzy bar eken. Sol ýide eki ay boyy jýrdim. Janaghy ózim kózimmen kórmegen, tanys bolmaghan jigitti kýtip jýrmin. Biraq, nege ol ýide jýrgenimdi ózim de jete týsine bermeymin. Ózimning dene bitimim tolyq bolatyn. Bir kýni bir әiel maghan: «Jýkti bolghan song alatyn adam taba almay, osynda kelip otyrsyng ba?» degen súraq qoydy. Mine, osydan keyin men qatty oilandym. Shynymen de nege kelgenimdi jiti aiyra almadym, biraq әlgi sózge qatty namystandym.

Birde qyzdarmen birge sugha týsuge bardyq. Qobda ózenine shomylyp, qyzdar mәz bolyp jýr. Al men óz ýiime qashyp ketudi ghana oiladym. Sol oimen kóilegimning etegin týrip aldym da, ózennen jýzip, arghy jaghagha óttim. Birinshi saydy artta qaldyryp, ekinshi saygha jetip, qalyng qoghanyng arasyna tyghylyp qalghan bolatynmyn. Qyr sonymnan qalmay, jan-jaqtan jabyla izdep jýrgen top qyzdar meni tauyp aldy da, әlgi ýige qaytadan alyp keldi.

Mәn-jaydyng bәri keyin belgili boldy. Uassalam Sibirden Qobda audanyna qarasty Kirov auylyndaghy qaynaghamnyng ýiine aqsha jiberui tiyis eken. Eki ay boyy qaynagham sol aqshanyng jetuin kýtken eken ghoy. Sonymen, shilde, tamyz ailaryn sol ýide ótkizdim. Qyrkýiekting basynda qaynagham Baqyt aqshany aldy da, meni Sibirge alyp ketti.

Alghash ret sol kezde qaynaghammen birge poyyzgha mindim. Tamburda dalagha qyzyqtap qarap túrmyn. Ýilerding bәri jýrip ketip bara jatqan siyaqty. Jerge qarasam, jer de qozghalatyn siyaqty. Qayda bara jatqanymdy da bilmey, әiteuir artta qalyp bara jatqan shaghyn auyldargha, keng jazyq dalagha oilana kóz salyp kelemin. On kýndey jýrgen shygharmyz, әiteuir úzaq jýrip, Kanskiy beketine toqtadyq ta әri qaray taghy da mashinagha otyryp jýrip kettik.

Qaynagham ekeuimiz Uassalammen Sibir jerinde kezdestik. Shalym menen jiyrma jas ýlken eken. Qayynagham elge qaytar kezde men de elge ketemin dep jylaghanym bar. Balalyq qoy, jylaghanmen qayda barayyn, 1952 jyly Sibirde Uassalammen bas qosyp, sonda qalyp qoydym. 1953 jyly túnghysh balamyz ómirge keldi. Al eki jyldan song ekinshi balaly boldym.

Ókinishke qaray, Asylhanymyz sheshekten qaytys bolyp, jat ólkede qaldy. Al elge kelgesin Jayylhan, Jenisgýl, Temirhan, Zaruhan jәne Kenjegýl esimdi perzentterimiz dýniyege keldi.

JAT ÓLKEDEGI DOSTASU

Sibir jerinde jalghyz qazaqtar ghana emes, týrli últ ókilderi ómir sýrip jatty. Sol jerdegi Sibirding qalyng ormanynan tang atysymen aghash kesip, ony Eniysey ózeni arqyly ózge elderge jóneltedi. Búl kezde olar birneshe kýn boyyna, tipti, bir aiday jýretin. Bizding túrghan jerimizden jeti shaqyrym qashyqtyqta belgili aqyn Ótebay Túrmanjanovtyng otbasy túrdy. Olar da Eniysey ózenining boyyna jer audarylghan eken. Balaly-shaghaly, óte qarapayym adamdar, al Ótebay ózi aqyn, ózi óte meyirimdi, balajan adam edi. Ótebay Túrmanjanovtyng KazPIY-ding birinshi professory bolghanyn, 1934-1935 jyldary Jambyl oblysynyng Sarysu audany Bayqadam auylynda aidauda bolghanyn, ghúlama ghalymnyng jay ghana orta mektepte ol jerde qazaq tili men әdebiyetinen sabaq bergenin, II dýniyejýzilik soghys jyldary ýnemi NKVD-ning asa múqiyat qadaghalauynda bolghanyn, sóitip eluinshi jyldary Uassalam siyaqty Sibirge — Krasnoyar ólkesine, Buzan poselkisine, Eniysey jaghasyna aidalghanyn biz ol kezdó bilgen de joqpyz, ózderinen estip otyrmyn. Jalpy, aidauda bolghandar sózsheng emes-ti.

Biletinim – әieli Maynúr onyng artynan izdep kelip, merzimi bitkenshe birge bolghany. Qyzdary Laura, Dolores, Leyla jәne úly Erlan da әke-sheshesimen Sibirde boldy. Osylaysha, olar da mening Ádilhanymday Sibir balalary bolady ghoy. Olarmen jaqsy aralasyp túrdyq. Bizden búryn qújatyn alyp, aqtalghan song Ótebaydyng otbasy Almatygha qaytty.

Núrjamal apaydyng әngimesine qosarymyz, olarmen taghdyrlas, dәmdes bolghan Ótebay aqyn kóp jyl ótip, aidaudan oralghan song ÚQK-nyng arhiyvinde saqtalghan 1955 jylghy mamyr aiynyng 26 júldyzynda QazSSR-nyng KGB bastyghy V.Gubinge jazghan ótinishinde jan týrshigerlik azaptarmen NKVD:

«… Meni 1933 jyly aqyn Sәken Seyfullin keri tónkeristi úiymgha tartqan. Osyghan baylanysty ómirimdi saqtap, aman qalu ýshin kinәmdi adal niyetpen moynyma alamyn…» — degendi zorlap jazdyrghanyn aityp ketken edi.

Keyin Ótebay aqyn aqtalyp, býkil ataq-dәrejesi qaytarylyp, әdiletine jetti, enbekterin bastyrugha qoly jetti.

Ár jeksenbi sayyn jer audarylghandar bas qosyp túratyn edik. Búl qazaq Sibirde de qazaq. Oiyl audany Saraljynynyng tumasy Mahanov Qúlsymaq búl elge bizben birge kelgen. Ol bala kezinen din jolyna týsip, molda bolghan adam. Ólen jazudan da kenje qalmaghan, onyng bir jyr dәpteri úrpaqtarynda saqtalghan eken. Sonan bir ýzindi keltire ketkenning artyqshylyghy joq:

…On jasymda týrekshe
Kitabyn tegis jýrgizdim
Ýiretip namaz sabaghyn
Jengelerge bilgizdim
Molda bala atanyp
Kóterip kónilin kýlgizdim.

Sibirde on jyl otyrghan Qúlsymaq Mahanov úraqtarymyn

Ákem maghan din jayly basylghan myna kitapty satyp alyp berdi:

Imam shart
Namaz qojasy. 1896 j. 16/HI – qazanda
Qúdaydyng 1001 esimi. 1896 j. HI – qazanda
Dúgha smaghazym. 1909 j.

O basta dinge qarsy kýresken «Qyzyl terrorgha» qúryghyna ol tym erte 1919 jyly iligip, 5 jyl týrmede otyrghan. Elge oralyp týrli sharuashylyqtar atqarady. Tipti basqarma bolyp ta júmys istegen. Degenmen, qyzyl zobalan qúryghyna 1949 jyldyng aqpanynda qayta týsip Sibirge aidalghan. Ózi aitqanday:

Jer audardy ónsheng búzyq óshigip
Biri bastap biri qostap esirip.
Eki ay jattym týrmesinde Temirdin
Qanday jaghdayda bolsadaghy keshigip.

Sibirde onyng zayyby Marjan, balalary Ramazan, Baqtyghalilar birge bolghan. Sol jaqta Aghiba jәne Ajarqyz atty perzentteri dýniyege keledi.

Kete ruynyng Ánetinen bolghasyn Uәssalammen etene dos bolyp ketti. Olardyng dostyghy tipti elge oralghasyn da jalghasyp, bir-birine ýnemi qonaq bolyp ketetin. Aghibany onyng qyzy Elimira Núrjamal apaydyng otbasyna arnayy baryp mening anam edi dep bet sipap shyghypty. Dәl ertenine Núrjamal apa baqilyq bolghan eken.

Al әngimemizge qayta oralsaq, Sibirde birde osynday bir jiynda Idiris, Álmúqan esimdi kisiler boldy. Jas-kishimizge qaramay, jat jerde syilasyp túrghan adamdarmen jii bas qosatynbyz. Birde osynday jiynda әlgi jasy ýlken aghalar:

— Aghayyndar, jerimiz, isher suymyz, tipti, qanymyz da ózgerip barady. Qashan bizding basymyzgha әdildik ornaydy eken? Ómirge janadan sәby kelgeli otyr, sol sәby aman-esen er jetip, eldi әdil basqaratyn han bolsyn. Esi Ádilhan qoysaq, qalay bolady? — dedi. Sonymen, túnghysh balamyzdyng esimi Ádilhan boldy.

Jasy toqsangha kelgen últy týrik bir azamat ózi túrghan ýiin bizge bosatyp berdi.

— Balam, men saghan bata bergeli keldim. Qabyl alsan, — dedi maghan bir kýni әlgi aghay ýige kelip.

— Qabyl alamyn, ata, aita beriniz, —dep iltipat bildirdim.

— Mening nemerem, shóberem, tipti solardan órbigen shópshegim men nemenem de bar. Mende bәri bar. Tek, jasym toqsangha kelgende, tórimnen kórim jaqyn túrghanda ózim dalada qanghyp jýrmin. Balam, men seni jýkti dep estigen son, shapanymdy japqaly keldim. Sәbiying men sekildi jasy úzaq bolsyn, nemenesin kórsin, ghúmyrly bolsyn! Búl shyn niyetim, — dep rizashylyghyn bildirip, batasyn berdi. Sonan keyin ol atagha bostandyq berdi de, eline jiberildi.

ELGE SAGhYNYSh

Merzimderin ótep, birqatar azamattar elge qayta bastaghan shaqta Núrjamal әjeyding de tughan jerge degen saghynyshy ýdey týsetin. Biraq Sibir jerine túraqtap, ýirenisip qalghan otaghasy sol jerden ketkisi joqtyn. Alayda elin saghynghan ana týni boyyna kóz jasyna erik beretin. Aqyry, jazyqsyz jandar aqtalyp, qújattaryn qolgha alyp, tughan elge jetti.

Býginde jetpisting altauyna kelip qalghan Núrjamal әje ótken kýnderin kýrsinispen eske ala otyryp, balalarynyng baqytty boluyn, el tәuelsizdigining bayandy boluyn Tәnirden tilep otyrady.

BEYNET TÝBI ZEYNET

Jaratqanymyz mansayyna jazghan jetimdiktin, jalghyzdyqtyn, ashtyq pen jalanashtyqtyng ne bir qiyndyqtaryn basynan ótkizip, sonau itjekenning dәmin tatqan Núrjamal әje men sol Sibirde dýniyege kelgen túnghyshy Ádilhan búl kýnde sol adam tózgisiz taghdyr tәlkegin jenip, elge qúrmetti azamat bolyp otyr.

Ádilhan joghary oqu orynyn tәmamdap, óz mamandyghy boyynsha enbek jolyn bastasa da qalauyn kәsipkerlikten tapty. Onyng kәsipkerlik tabysy auyl sharuashylyghymen ainalysyp, keyinnen biznespen shyndap shúghyldanghan óz bilimi, tynymsyz enbegining nәtiyjesinde jetken ómirdegi túghyry.

Búl kýnderi Ádilhan ózge eki kәsipkerlermen birge «Hanshayym» meyramhanasynyng iyesi, enseli sauda ýiin salyp, oghan nemeresi Zarinanyng esimin berdi. Al sauyqtyru keshenin ekinshi nemeresi Maulenning esimimen atalady.

Ádilhan 2013 jyly asqazan obyry auruyna shaldyqty, ota jasalyp asqazan men talaqty aldyrtyp tastaugha tura keldi. Osynday auyr nauqastyng kelesi emi 5 nemese 6 ret himioterapiya qabyldau. Jyghylghangha júdyryq degendey men bir himioterapiya alyp bitire bergende Pasaevtaghy auruhananyng kardiologiya bólimine týstim. Men jýrek iyshemiyasynyng auyr týrine tap bolghan ekenmin. Endi hal mýshkildene bastady. Osy kezde әielim Nesibeli kelip, «shetelge Germaniya nemese Qytaygha barsang ne bolady?» dedi. Degenmen, ol tandauyn Izrailige toqtatty. Men de qarsy bolmadym. Sóitip, 2 aida qújattarymyzdy dayyndap, 2013 jyldyng qazan aiynda Izrailige jol tarttyq. Ol el bizdi óte jyly qabyldady, múndaghy medisinalyq qyzmet kórsetu әlemdik dengeydegi apparatura bizding eldegiden kóp, sapaly jәne nәtiyjeli eken. Tekseristen ótu nәtiyjesinde olar damyp kele jatqan obyr nauqasynyng ýsh oshaghyn anyqtady. Men ol elde jeti himiya jәne radiasiyalyq em qabyldauyma tura keldi. Kýni-týni Nesibeli janymda bolyp, ol da mening nauqasymmen kýresti. Izrailidegi erekshelik –
olarda júma men senbi demalys bolyp sanalady. Búl demalys kýnderi ne dәri-dәrmek, ne em qabyldamaysyn. Organizm tynayyp qalady eken. Enbek jetisi jeksenbi kýninen bastalady, osy ózgerister mening aurudan tez emdeluime kóp septigin tiygizdi. Jeti sayyn qannyng analiyzin tekserip, dәriger qadaghalap túrady eken. Osylaysha jeti apta emdelip, býkil organdardy teksergende mening jazylyp ketkenim aiqyndaldy. Artynan 2014 jyly 2 ret baryp, tekseruden ótkende de men obyr auruynan aiyghyp kettim.

Ómirde «Sibirlik densaulyq» degen úghym bar. Osy auyr nauqastan aiyghyp ketkenim әueli Allanyng әmiri bolsa, Sibirde tuuym da sebep shyghar, — deydi Ádilhan.

Anasy Núrjamal bolsa nemere jәne shóbere sýigen әje, olargha batasyn arnap kenje qyzy Kenjegýlmen birge túrdy.

Núrjamal apa japyraghyn jayghan bәiterektey nemereleri Quanysh, Gýlmira, Anargýl, Regina, Núrgýl, Túrsyngýl, Timur, Ádilet, Elimira jәne Damir siyaqty nemerelerining jәne on shóberesining qyzyqtaryna toya almay ketti.

Qyzy Kenjegýl men kýieu balasy Erlannyng otbasynda óz qalauymen songhy jyldaryn ótkizdi. Anany auyrghan sәtterinde demeu bolyp, em-domgha kómektesip, al aqyrghy sәt kelgende, arulap, aqjauyp songhy sapargha jóneltu sauabyna ie boldy Erlan men Kenjegýl.

… Ne degenmen Núrjamal apa el basyna tughan Nәubet kesapatyn ýnemi esten shygharghan emes, onyng jastyq shaghy sonau Sibirde, Eniysey jaghalauynda qalghanday kórinetin …

Balniyaz Ajniyazov

Abai.kz