Halel Ghabbasovqa atu jazasyna kesu turaly ýkim shygharylarda Álihan Bókeyhanovtyng inisi Smahan Bókeyhanov:

«Núrghaly Qúljanúly nahaq: «Qyzyldargha «Alashordany» jamandaydy» - dep Halel Ghabbasúly, Ahmetjan Qozybagharúly, Biahmet Sәrsenúly atqyzyp tastady. «Núrghalidy atqyz!»,- dep Álekeng aitqan joq. Osynday oqighalar boldy ótken zamanda» ,- dep jazghan oqigha da qaperge alynuy yqtimal.

Semeydegi qúryltaydy qyzyl әskerding kýshimen taratpaq bolghan Núrghalidyng oqys minezi turaly H.Ghabbasov ózining jogharydaghy kórsetindisinde atap ótken.

Ýshinshi, mýmkin eng bastysy, tura osy kezde «Kene», «temir narkom» dep Jambyl maqtaghan Ejov NKVD-nyng tizginin qolgha ala bastaghan. Al Halel Ghabbasov «qazaq qyzmetkerlerining oblystyq tóraghasy bolyp jýrgen kezinde» oblystyq konferensiyada «qazaq qyzmetkerlerin kommunistik partiyagha qarsy ýgittep», S.Sәduaqasovtyng úiymdastyruymen Semeyding gubkomyn taratugha jәne Qazaqstangha qaratugha qauly qabyldaugha yqpal etken adamnyng biri bolatyn. Úrymtal sәtti paydalanyp, Ejovtyng «ejelgi kekti» qayyruy da yqtimal. Songhy joramal barynsha shyndyqqa jaqyn.

Áriyne, múnyng barlyghy ebepke sebep qana jaylar. Ony búdan әri biz de qazbalap jatpaymyz. Qazaq SSR Joghary sotynyn:

Halel Ghabbasovqa atu jazasyna kesu turaly ýkim shygharylarda Álihan Bókeyhanovtyng inisi Smahan Bókeyhanov:

«Núrghaly Qúljanúly nahaq: «Qyzyldargha «Alashordany» jamandaydy» - dep Halel Ghabbasúly, Ahmetjan Qozybagharúly, Biahmet Sәrsenúly atqyzyp tastady. «Núrghalidy atqyz!»,- dep Álekeng aitqan joq. Osynday oqighalar boldy ótken zamanda» ,- dep jazghan oqigha da qaperge alynuy yqtimal.

Semeydegi qúryltaydy qyzyl әskerding kýshimen taratpaq bolghan Núrghalidyng oqys minezi turaly H.Ghabbasov ózining jogharydaghy kórsetindisinde atap ótken.

Ýshinshi, mýmkin eng bastysy, tura osy kezde «Kene», «temir narkom» dep Jambyl maqtaghan Ejov NKVD-nyng tizginin qolgha ala bastaghan. Al Halel Ghabbasov «qazaq qyzmetkerlerining oblystyq tóraghasy bolyp jýrgen kezinde» oblystyq konferensiyada «qazaq qyzmetkerlerin kommunistik partiyagha qarsy ýgittep», S.Sәduaqasovtyng úiymdastyruymen Semeyding gubkomyn taratugha jәne Qazaqstangha qaratugha qauly qabyldaugha yqpal etken adamnyng biri bolatyn. Úrymtal sәtti paydalanyp, Ejovtyng «ejelgi kekti» qayyruy da yqtimal. Songhy joramal barynsha shyndyqqa jaqyn.

Áriyne, múnyng barlyghy ebepke sebep qana jaylar. Ony búdan әri biz de qazbalap jatpaymyz. Qazaq SSR Joghary sotynyn:

«Jýrgizilgen tergeu júmystarynyng ishinde qaruly kóterilisti dayyndaghandyqtaryn dәleldeytin birde-bir naqty derek  tabylmady», - degen anyqtamasyna bizding de alyp-qosar-pikirimiz joq.

Ýshinshi tarau:   «DALA QAShQYNY...»

(Dinmúhamed Ádilev)

1.

1927 jyly Qazaqstannyng astanasy Qyzylordadan Almatygha auysyp jatty. Memlekettik basqaru apparatynyng jartysy Syr boyynda, jartysy Alataudyng eteginde edi. Goloshekin әkimshilikting oryn auystyrghanyn eppen paydalanyp, jana qonysqa búrynghy «jaysyz» kadrlardan arylyp barudy kózdedi. Ol oiyn jýzege asyrdy da.

Ol ýshin býkil respublikany dýrliktiretindey jәne barlyq alashordashylardy bir iske kógendep, әshkereleytindey dabyraly «qylmys» qajet boldy. Á.Bókeyhanovtyn, E.Omarovtyn, H.Ghabbasovtyng ýstinen jýrgizilgen tergeu kýtken nәtiyjesin bermegennen keyin kýdigi kóp, qolgha ilinetin «qylymysynyng izi» elge әshkere, «ontayly nysana» kerek boldy. Osynday aumaly-tókpeli tústa ebepke sebep dәl kelip, Dinmúhamed (Dinshe) Ádilevke:

«Aghasy ekeui birigip asa auyr qylmystar jasady, milisiya bastyghyn óltirdi», - degen aiyp taghylyp, Betpaqdalanyng Sarysumen shektesetin túsyndaghy Dinmúhamed Ádilevting auylyna arnayy jasaq shygharyldy.

«Ahmet Baytúrsynovtyn...» tergeu isining alghashqy betinen bastalatyn Dinshe Ádilevting kórsetindileri «Alashordashylargha» qatysty barlyq tomdarda kezdesedi jәne mazmúndary óte úqsas, әr jazbasynda aldynghy mәlimetterine tolyqtyrular men týzetuler jasaghan. Jauaptary tym úzaq әri shúbalanqy. Jazu mәneri de retsiz, jatyq emes. Oqighalar shashyranqy, ilgeri-keyindi bayandaghan. Iske tartylghan 71 adamnyng әr qaysysynyng últshyldyq kózqarasy men úiymgha qatysy turaly bergen minezdemesining key tústaryndaghy jekelegen sózder men oy oralymdary bolmasa jiyrmadan astam kórsetindilerding barlyghy birin-biri qaytalaydy. Mysaly ol ózining barlyq kórsetindisin:

«Men osy arada qara basymdy aqtau ýshin emes, men ólimnen qoryqpaymyn, mәseleni ashyq aitu ýshin shaghyn sheginis jasay ketkim keledi», - degen sózben bastaydy da, ólim men ómir turaly shaghyn tolghanys jasap baryp negizgi súraqqa kóshedi.

Jalpy Dinmúhamed Ádilevting tergeu barysyndaghy jauaptary negizinde týrmedegi adamnyng psiholgiyalyq jantalasy men ashynuy, qasarysuy men minezining synuy, shyndyq pen syr jasyrudyng arasyndaghy kórinbeytin qyzyl syzyqtan qalay attaghany, bostandyqta qasiyetti kórinetin qúndylyqtardyng qapasta mәnin jongy, ústamdylyq pen tózimning shegi, arbau men arbalu týisigi, ómir men ólimning arasyndaghy ant mezgilindegi sana jantalasy, parasat pen paryqtyng jigining ajyratyluy, qysym men bopsagha shydauy siyaqty qúpiya qúbylystar turaly janjýiesine qatysty zertteu jýrgizuge bolady. Áriyne, jetisken taqyryp emes. Biraq ta ózin kýres jolyna dayyndaghan, oq pen ottyng arasynda ómir sýrip, ólim men ómirding shekarasynda jantalasqan jandardyng jan qúpiyasy da tylsym bir qúbylys. D.Ádilevting tergeudegi әr jolghy kórsetindilerinde sonday minez bar. Tek ýsh jyldyq qysym men qinaudan, ústamaly dertten әbden zyqysy shyqqan azap iyesining songhy tergeulerdegi jauabynan onyng shyndyq pen qiyaldyng ara jigin ajyratu qabileti túmandana bastaghany anyq angharylady. Jәne ol ózin aqtaytyn qanday da bir dәiekti keltirgenine qaramastan, ony tek qana atu jazasy kýtip túrghanyn  bilgen. Eng birinshi tergeu kórsetindisi men eng songhy ósiyetti kórsetindisine deyin búl kónil-kýy onyng qúlaq kýiine ainalyp, ýnemi sanasynda janghyryp otyrghan. Múndaghy basty demeui:

«Barlyq jaghday bayandalyp bolghannan song mening sottaushylarym maghan: belgili bir ortanyng arasynda ornyn tappay qanghyp jýrgen qaydaghy bir qylmysker nemese búzyq adam retinde qaramaydy dep týsinemin», - degen әlsiz ýmit bolatyn.

Alayda onyng bar ishki syryn qyryndysyna deyin qaldyrmay qyryp alghan son, tergeushiler oghan «maghynasy joyylghan, bereri tausylghan qaharman» retinde qarap, ózge aiypkerlermen birge Mәskeuge aidauylmen aparudyng qajetsizdigin aityp, ony Almatydaghy týrmede qaldyryp ketu turaly sheshim shygharghan. Biraq ol pikirmen mәskeulik tergeushiler kelispegen. Butyrkagha «shaqyrtyp alghan». Ol ózining «asa maghynaly әri qúpiyasy men hikayasy kóp ómir jolyn búdan әri bylay bayandaydy:

«Áriyne, mening qylmysym auyr. Bir kezde kommunisterding sapynda qolyma qaru alyp maydanda soghystym (Ol turaly keyin jeke aitamyn). Sodan keyin kontrrevolusiyalyq әrekettermen ainalystym. Menimen baylanysy bar adamdar jauapqa tartylatyny sózsiz. Endi, mine, týrmede otyrmyn. Egerde partiya men ýkimet, jauapty qyzmetkerler maghan ýmit artyp, keshirim jasasa, tiri qaldyrsa, onda menen keleshekte jana ómirge jaqsy lepes әkeletin jaqsy azamat shyghady dep ýmittenemin. Men ózimning oiymdy jazyp qaldyrugha mýmkindik bergendering ýshin de rizamyn. Óitkeni men bandit retinde emes, ruhany dengeyi joghary, sosialistik qogham qúrylysyna belsene aralasqan adamdardyng sanatynda jazagha tartylyp otyrmyn».

Alghashqy tergeulerde ózin-ózi ór ústaghan azamat keyin qinau men ústamaly dertting nәtiyjesinde jasyghan. Ýsh jyl boyy ýzdiksiz tergeu astynda bolghan Dinshe Ádilevting kórsetindisimen 71 adam tútqyndalyp, jauapqa tartyldy. Ol, mýmkin, keyin «óz atyn tarihta qaldyrudyng osy jolyn tandaghanyna» ókingen de shyghar. Biraq ol alghashqy kezende ózining sol kórsetindilerin «tarihy estelik, manyzdy qújat» retinde kórsetip:

«Osydan keyin atylyp ketsem de ókinbeymin. Ókinetin de eshtene joq. Ana jaq ta (alashordashylar - T.J.), myna jaq ta (bolishevikter - T.J.) betime týkirip otyrghanda nesine ókinemin. Eki jaq ta meni tabalaydy. Mening barar jer, basar tauym joq. Endi ólimnen qoryqpaymyn. Ólimnen qoryqqan adam múnday kórsetindi bermes edi. Men qolymda qaru túrghanda óz erkimmen berilgen adammyn. Eger meni  ólim jazasyna kesse, ólimdi qasqayyp túryp qarsy alamyn. Qanday azap kýtip túrsa da, maghan bәribir, men naghyz azamattar siyaqty qayyspay kóteremin», - dep baghalapty.

«Eki jaqqa da sýikimim ketti» degen sózinen sol kónil-kýi, ókinish  anyq angharylady.

Biz D.Ádilevting tek 1928-jyldyng songhy kýnderi men 1929-jyldyng alghashqy ailarynda bergen kórsetindilerin ghana negizge aldyq. Al 1930-1931 jyldardaghy aighaqtarynyng ishinen 1930-jyly tamyz ben qyrkýiek ailarynda tútqyndalghan Múhamedjan Tynyshbaevtyng «qylmystyq toby» turaly kórsetindilerin asa múqiyatty týrde qarap shyghyp, shyndyqqa janasymy bar-au degen tústary ghana iriktelip paydalanyldy. Óitkeni Qazaq SSR joghary sotynyng 1988 jylghy sәuir aiyndaghy ýkiminde aitylghanynday D.Ádilevting búl kezdegi kórsetindileri «óte úshqary, sóilemderding ózi ózara baylanyspaydy, pikir qayshylyghy kóp, ózin-ózi astyrtyn úiymnyng kósemi retinde kórsetken ynghayda jazylghan». Zady týrmede jatqan búl jyldary Dinmúhamedting jýike ústamasy   asqynyp ketse kerek. Tipti astyrtyn úiymnyng syzbasyn da jasaghan. Astyrtyn úiym júmysyna barynsha qanyq, patsha jandarmereyasynyng túsynda «synaqtan» ótken alash qayratkerleri onday anghaldyqqa barmaghany anyq.

Sondyqtan da, qaytalap aitamyz, kórsetindilerdi sol qalpynda paydalaudyng esh mýmkindigi bolmady. Biz D.Ádilevting týrmedegi kórsetindilerining bәrin jinaqtap, olardy ózara salystyra otyryp bir ynghaygha, bir izge týsirip bayandap beruge úmtyldyq. Onsyz aiyptalushynyng qay sózi shyn, qay sózi jalghan, qay oqighagha naqty kimder qatysqanyn ajyratu mýmkin emes. Sonymen qatar әr kórsetindide әr týrli minezdeme berilgen, birde sol oqighagha tikeley qatysty dese, birde esh qatysy joq dep kórsetken jәne jalpy tergeu isine qatysy joq adamdardyng attaryn nazardan tys qaldyrdyq. Óitkeni olardyng «ne aiypker, ne aiypker emes» ekenine saralau barysynda tolyq kóz jetpedi. Búl onsyz da shyrghalangha toly isti odan әri shyrma shatu etip jiberui mýmkin degen kýdik keltirdi. Alashordashylargha qarsy tergeu isindegi basty aiyptalushy, basty kórsetushi, «basty kuәnin» biri bolghandyqtan da onyng jazghandaryn tútastay mazmúndap beruge mәjbýr bolghanymyzdy eskerte ketemiz. Biz búl tarauda tek qana Dinshe Ádilevtin  ómirbayanyn ózgelerden arshyp alamyz da, onyng tútqyndaluyna tikeley qatysy bar, óz basynan keshirgen qily-qily oqighalardy istegi kórsetindiler boyynsha bayandap shyghamyz. D.Ádilevting "minezdemesi" boyynsha kezek- kezek tútqyndalghan adamdar turaly mәlimetti әr taraudyng ayaghynda keltirip otyramyz. Sonda "týrme tarihy" men "týrme talqysy" bir jelige týsetin siyaqty kórindi. Sonday-aq keybir qysqa qayyrylghan, tergeushi men jauap berushining ózderine ghana mәlim jaylardyng astaryn qosymsha týsinikteme arqyly jetkizuge tyrystyq.

Sonymen, 1928 jyly 17 jeltoqsan kýni Dinmúhamed (Múqysh ta, Dinshe de osy adam - T.J.) tútqyngha alyndy (Memlekettik qauipsizdik komiytetining arhiyvi, I tom, 1 bet):

«Mәngilik saqtalsyn. "Qylmysty is" №... Ádilev D., Dulatov.M., Birimjanov Gh., Bolghanbaev H., Biytileuov D., Baydullaev.A., Espolov M., Jәlenov K. t.b. aiypqa tartylghan №...   is.

Protokol

1928 jyl, 17 jeltoqsan.

Men, tómende qol qoyghan PP OGPU-ding Qazaqstan boyynsha ókili Shumilov dәl osy kýni, OkrURO- nyng agenti Mústambaev pen Poroyanovtyng qatysuymen, jeke bastaryn rastaytyn №8 kuәligining negizinde myna jaydy bayandap dәiekteme jasadym:

Býgin jolgha shyghardyng aldynda mening pәrmenimmen Ádilev Múqyshty ústau maqsatymen Baydildaev Aghabekting auyly qorshaugha alyndy, óz erikterimen berilui turaly eskertuge Ádilev pen Baydildaev qúlaq aspady, sondyqtan da tús-túsynan oq boratyp, eskertu jasadyq. Sodan keyin baryp, Ádilev bizge berildi de, № 18812 "Karabiyn" men onyng 24 dana oghyn jәne 2 tapanshanyng oghyn bizge tapsyrdy da óz erkimen berildi. Ádilevti tintken kezde shyqqan dýrbisi tartyp alyndy, Baydildaevtan eshtene de shyqqan joq. Sonday-aq Ádilevting 2 biyesi men jeke basyn rastaytyn kuәligi alyndy.

Protokol bizge oqyldy - (qoly qoyylghan)".

Qaghazdyng kelesi betine Dinshe Ádilev ózining arnayy jasaqqa nege qaruly qarsylyq kórsetkenine:

"Shumilov joldas pen basqa da ókimet ókilderi jibergen adamdar maghan erikti týrde berilu turaly eskertu jasaghan joq. Men kiyinip bolyp, esimdi jiyp ýlgergenshe tús-tústan oq borata jóneldi. Qarsylasudyng paydasy joq ekenin bilip men óz erkimmen berildim.Sodan keyin baryp olardyng jibergen adamdary Baydildaev Aghabekke 10 minuttyq eskertu merzimi turaly aitqanyn bildim, al Baydildaev ol turaly maghan aitudy úmytyp ketipti. 10 minuttyq merzim bitken song ghana oq atylghan eken.

17/HII - 28 jyl" - "D. Ádilev", - dep týsinikteme berip, qaryndashpen qol qoyypty.

Búdan keyin baryp qaruly qarsylyq kezinde D.Ádilevting qasynda bolghan ekinshi adamdy "ústau turaly protokol" keltirilgen. Onda:

"Men, PP OGPU-ding Qazaqstan boyynsha ókili Shumilov, 1928 jyldyng 17 jeltoqsany kýni azamat Ádilev Múqashty ústaghan kezde onymen qosa Syrdariya guberniyalyq izdeu basqarmasynyng agenti, tergeu men sottan qashyp jýrgen Baydildaev Aghabekti Syrdariya aimaqtyq qylmystylardy izdestiru bólimi qyzmetkerlerining ótinishi boyynsha: bostandyqta jýrse tergeu isining barysyna kesirin tiygizer - degen oimen jәne shyndyqtyng ashylmay qaluy mýmkindigin eskerip, sonday-aq sottan qashyp keter degen kýdikpen Qylmysty Ister Erejesining 100 babyna basshylyqqa ala otyryp:

Shayan audanynyng №21 auylynyng azamaty Baydildaev Aghabekti qashan oghan aiyp taghylghansha tútqyndau turaly sheshim qabyldadym. Baydildaevtin  ózining kórsetui boyynsha odan: 12 oghy bar №84454 "Nagan", 22 oghy men  1 gilizasy bar №450 "Brauning" alyndy.

PP OGPU-ding QSSR boyynsha ókili Shumilov", - dep kórsetilgen.

Dala jaghdayynda qalam men siyanyng dayyn túrmaghany anyq. Sondyqtan da  tútqyndau sanksiyasy qaryndashpen jazylghan. Endi osy sanksiyagha baylanysty mynaday zandy súraqtar tuyndaydy. Eger D. Ádilev shynymen qylmysty bolsa, der kezinde nege ústalmaghan jәne ol qylmysy aiyptau sanksiyasynda nege kórsetilmegen. D.Ádilevtyng 1921-1922 jylghy Sarysudaghy oqighagha qatysy  búrynnan anyq bolsa, onda tergeu isi nege „Alashorda" turaly emes, sol oqigha turasyndaghy súraqtan bastalmaydy?

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"