Entelep kelgen jaudyng entigin bes ay boyy qalanyng syrtynda, bir ay boyy qamaldyng ishinde basqan, mongholdarmen ólispey-berispeytin shayqastyng eng joghary jankeshtiligin kórsetken Otyrardyng biyleushisi Qayyr hannyng erligi zamanynda alysqa taraghan. Aghyny kýshti su tolqynynday tolyqsyp kelgen mongholdyng eng tandauly jasaqtaryn basqarghan Shaghatay men Ýgedey noyandarynyng qoly Syrdariya ózenining jaghasyndaghy úly Otyrar qalasynyng qaqpasynyng aldynda bes ay dәrmensizdik kórsetip, tolqyghan kýsh keyin ysyryldy. Namystyng kókjalyn auyzdyqtaghan mongholdar ýsti-ýstine tas jәne ot atqysh qarularyn qoldanyp, qamaldyng dualdaryn búzugha, qayyspas qazaq úlandarynyng jigerin qúm etuge úmtylghanymen, alty ay boyy jeniske jete almady. Múnday qarsylyqty olar búghan deyin esh jerde kezdestirmegen. Ras, Rashid ad-Dinning jazuynsha múnday qaysarlyqty búdan keyin olar Qayyr hannyng tuysy Qúmar tegin basqarghan ýrgenishtikter ghana kórsetti. Ýrgenish jeti ay boyy jaugha berilmey, olardy ýlken qyrghyngha úshyratty. Tek Týrken Hatunnyng qamaldan shyghyp ketui jәne qolbasshylar arasynda iritkining bolu sebebinen qanlylar qorghaghan búl qala da jermen jeksen boldy. Mongholdar Otyrarda qaytpas, qaysar úlandardy, soghystyng ózderi bilmeytin әdisterin kórip, amalsyzdan tanday qaqty.

Entelep kelgen jaudyng entigin bes ay boyy qalanyng syrtynda, bir ay boyy qamaldyng ishinde basqan, mongholdarmen ólispey-berispeytin shayqastyng eng joghary jankeshtiligin kórsetken Otyrardyng biyleushisi Qayyr hannyng erligi zamanynda alysqa taraghan. Aghyny kýshti su tolqynynday tolyqsyp kelgen mongholdyng eng tandauly jasaqtaryn basqarghan Shaghatay men Ýgedey noyandarynyng qoly Syrdariya ózenining jaghasyndaghy úly Otyrar qalasynyng qaqpasynyng aldynda bes ay dәrmensizdik kórsetip, tolqyghan kýsh keyin ysyryldy. Namystyng kókjalyn auyzdyqtaghan mongholdar ýsti-ýstine tas jәne ot atqysh qarularyn qoldanyp, qamaldyng dualdaryn búzugha, qayyspas qazaq úlandarynyng jigerin qúm etuge úmtylghanymen, alty ay boyy jeniske jete almady. Múnday qarsylyqty olar búghan deyin esh jerde kezdestirmegen. Ras, Rashid ad-Dinning jazuynsha múnday qaysarlyqty búdan keyin olar Qayyr hannyng tuysy Qúmar tegin basqarghan ýrgenishtikter ghana kórsetti. Ýrgenish jeti ay boyy jaugha berilmey, olardy ýlken qyrghyngha úshyratty. Tek Týrken Hatunnyng qamaldan shyghyp ketui jәne qolbasshylar arasynda iritkining bolu sebebinen qanlylar qorghaghan búl qala da jermen jeksen boldy. Mongholdar Otyrarda qaytpas, qaysar úlandardy, soghystyng ózderi bilmeytin әdisterin kórip, amalsyzdan tanday qaqty.

Tarihta «Otyrar oirany» degen atpen belgili bolyp qalghan búl shayqastyng basty batyry Qayyr han bolatyn. Sol jyldarda, odan keyin de Otyrar oiranynyng basty qaharmany da, sebepkeri de Qayyr han dep aityldy. Búl kózqaras býgingi kýnge deyin ózgergen joq. Shyn mәninde qazaq jerinde ótken osy qantógisti shayqastyng basty qaharmandary qazaq halqynyng negizin qalaghan taypalardyng biregeyi - qanly úlandarynyng erligin sol kezde Batys, Qytay, Monghol tómendetkisi kelse, odan keyin tarihymyzdy túmshalau ýshin orys imperiyasy Otyrarda bolghan úly erlikti aitpau, aitqyzbau ýshin jalghan tarih jasaugha úmtylghany anyq.

Qayyr hannyng qolbasshylyghymen bolghan qazaq jerining úlandarynyng úly erligin túmshalau ýshin Otyrar qalasynyng әkimi Shynghys hannyng bes jýzge juyq saudagerin óltirui soghys otyn tútandyrdy degendi aitady. Osyny algha tartyp, Qayyr hannyng ghana emes, qazaq jerin qorghaghan úlandarymyzdyng erligin joqqa shygharghysy keledi. Otyrar qalasyna shabuyl jasaghan, 1219 jylgha deyin monghol noyandary Qytaydy jәne Qiyr Shyghys pen Altay ólkesin mekendeytin az últtardy basyp-janshyp jerine, eline iyelik jasaghannan keyin ol batysqa qaray alandap, sol kezde Evropanyng elderine shapqynshylyq jasauda aldynda kese kólbendey túrghan Horezm memleketin basyp alu armany edi. Búl turaly Shynghys handy zerttep jýrgen Mongholiya tarihshysy Erenjen Hara-Davan «Chingis han kak polkovodes y ego naslediye» degen enbeginde Horezmshahy Muhammedting búiryghymen Otyrargha kelgen 450 saudagerdi óltirui shyn mәninde Shynghys hannyng Batysqa shabuylyn tezdetti degendi aitady.

Kóptegen ghalymdar men tarihshylardyn, jazushylardyng aituynsha Shynghys han batysqa shabuylyn ol oqigha bolsa da, bolmasa da toqtatpaytyny anyq edi. Ol aldymen 450 saudagerdi óltirgen Qayyr handy Horezm shahynyng ústap beruin talap etti. Ol qanlylardyng kósemderining birin Múhammed shahtyng kómegimen óltirui arqyly, birinshiden, Horezm memleketining negizin qalaytyn ózge qanlylardyn, atap aitqanda sol kezde elde ýlken biylikke ie bolyp otyrghan qanlylardyng basshysy Ámin Mәlikke qyr kórsetu bolsa, ekinshiden memleket basshylarynyng arasyna irtki salu bolatyn. Jalpy Shynghys han búl әdisti barlyq shayqastarynda paydalanghan. Sol kezde: «Shynghys hannyng bireuding ýmbetin jazalaugha tyrysqany da halyqaralyq qúqyqqa tompaq keletin oghash qylyq edi», - degen Ábish Kekilbaev - «ony búnday qylyqqa iytermelep túrghan, shynyna kelsek, Qayyr han emes, Shynghys hannyng ózi edi. Ózimen dәrejeles padishagha «úlym» dep hat jazghan sol edi. Ol әli jaulap almay túryp «baghynyshtymysyn?» dep basynghandyq edi. Búl qay derbes memleket ýshin de zansyz soghys ashqangha para-par ozbyrlyq sanalatyn». Álem aldynda ózining qanypezerligin jasyru ýshin K.Marks aitqanday «Dikiy geniy» neshe týrli әdis-aylany paydalanghany sózsiz. Soghysugha sebep tabu ýshin Shynghys han óz saudegerlerin ózi qyryp tastauy da әbden mýmkin. Búl oidy «Adamzattyng Aytmatovy» atanghan Shynghys Aytmatov jәne orys ghalymy M. Ivaniyn, taghy basqalar quattasa, zertteushi Múrtaza Búlútay Týrkiyada jaryq kórgen «Islam ensiklopediyasynda» belgisiz avtor Qayyr han turaly jazghanda saudagerlerdi onyng óltirmegenin algha tartady. Búl pikirdi arab sayahatshysy Ibn Batuta da rastaydy deydi. Ayta berse múnday kereghar pikirler óte kóp. Qaysy dúrys, qaysysy búrys ony býginde dóp basyp aitu qiyn. Alayda aldyna qoyghan maqsatyna jetu ýshin qolbasshylar talay aila-sharghylargha barghany anyq. «Beybit saudagerlerdi Qayyr han óltirdi» degen pikirlerdi elding sanasyna sinirude dәl sol kezde kóp jerdi torlaghan Shynghys hannyng jansyzdarynyng enbegining nәtiyjesi emes dep kim aita alady. Al ainalasyn soghys órtine orap jatqan elding saudagerlerining arasynda «jansyz joq edi» degenge senuge bola ma?!

Ne kerek, Otyrardyng kóp qaqpalaryn torulap, ishke ene almaghan monghol otarshylary satqynnyng kómegimen bes aidan keyin ishke endi. Sol kezde de Qayyr han jaudyng kóp qolyna az kýshpen qarsy túryp, bir ay boyy jan ayamay shayqasty. Otyrargha deyin talay qalalardy jermen jeksen etip, halqyn qoyday bauyzdaghan monghol shapqynshylarynyng qatygezdigin estip-bilgen Qayyr han sarbazdaryn mәngi óshpes erlikke bastay bildi. Ol sonymen birge Horezm shahtan kómek keledi dep sendi.

V.G.Yannyng «Chingiz han. Propavshiy karavan» kitabynda shahtyng Otyrargha kómek retinde jibergen 20 myng әskeri Shynghys hannyng jansyzdarynyng iritki salu júmysynyng saldarynan, jau jaghyna ótip ketkenin aitady. Kómekting keletinine senimin ýzbegen Qayyr han ózi bas bolyp, Otyrardyng әrbir múnarasyn alynbas qamalgha ainaldyrdy. Búl jóninde qazaqtyng jәne әlemning belgili jazushylary shygharmalaryn da, týsirilgen filimder de jan-jaqty surettelgen. Qalanyng kósheleri men ýileri ólikke toldy. Otyrargha syrtta keletin su qúbyrlary jabyldy. Azyq tausyldy. Adamdar ashtan qyryla bastady. Soghystyng songhy sәtine deyin Qayyr hannyng Múhammed shahtan kómek keletinine senetin taghy bir jaghdayy bar edi. Múhammed shahtyng sheshesi Týrken Hatun Qayyr hannyng tughan әpkesi bolatyn. Ózin әlem padishasymyn dep sanaghan Týrken apasynyng da qaramaghynda sarbazdary bar ekenin Qayyr han jaqsy biletin. Onyng ýstine Horezm shahtyng túrghyndary da negizgi sarbazdary da ózining bauyrlary qanly jәne qypshaq taypalarynan jasaqtalghan bolatyn.

Keybir ghalymdar Qayyr hannyng úly erligin aitudyng ornyna onyng tegin termelep, elding nazaryn ózge jaqqa audaryp jiberudi әdetke ainaldyrghan. Ortaghasyrlyq tarihshylardyng jazyp qaldyrghan jazbalarynda Qayyr hannyng tegi qanly ekeni aitylghan. Mәselen, ataqty ghalym, Memlekettik syilyqtyng laureaty Mekemtas Myrzahmetúly men shyghystanushy ghalymdar Islam Jemeney, Asqar Ábduәliyev «Kóne Taraz» kitabynda bylay deydi: «HII ghasyrda hatqa týsken Qoja Ahmet Iassauidyng nemere tuysy Qoylaqy audarghan shejire kitaby «Nasab-namada» Qayyr han ata tegin qanly edi dep atap ótedi. Osy derek tarihy shyndyqqa dóp keledi. Óitkeni, b.z.b. III ghasyrdan b.z. VII ghasyryna deyin Syr boyyn tútas jaylaghan qanly derjavasy bolatyn-dy. Sol qanlylardan shyqqan tekti úrpaqtyng biri Qayyr han boluynyng da jóni bar». Sonymen birge, osy ghalymdar jәne ózgeler HIII ghasyrda Otyrar jәne onyng ainalasyn qypshaqtar mekendemegenin algha tartady.
V.V.Bartolidtyng aituynsha ortaghasyrlyq avtorlardyng biri Djuveyny Horezm shah Múhammedting anasy qanly taypasynan ekenin aitady. Tәjik halqynyng úly tarihyn jazghan akademik B. Gh. Ghafurov «Tәjikter» atty ghylymy enbeginde Týrken Hatundy qanlydan shyqqan qypshaq kósemderining qyzy dep jazghan. Sol kezde qanlylar men qypshaqtardyng tútastyghy damy bastaghan bolatyn. Sondyqtan da Mahmút Qashqary «Divanu lughat iyt-týrik» enbeginde «qypshaq taypasynyng jaqsy-jaysang úlyqtary qanlylar edi» dep jazuynyng da sebebi osy bolsa kerek. Búl pikirdi Horezm memleketi turaly ýlken ghylymy enbek jazghan orys ghalymy S.P. Tolstov ta quattaydy.

Mәsele onyng qay taypadan shyqqanynda emes. Akademik Ábduәli Qaydar aghamyz «Búl derekti keltirip otyruymyzdyng taghy bir sebebi - keybir tarihshylarymyzdyng «Qayyr hannyng tegi qanly edi», - dep aitugha auyzy barmay, «onyng tegi qypshaq boluy mýmkin», «ol týrki taypalarynyng birinen shyqqan», - dep, san saqqa jýgirtip, tarihy shyndyqty búrmalap aitudan jaltara berui. Qazaq tarihy ýshin dәl osy derekting qajeti bolmauy da mýmkin, biraq qanday tarih jazylmasyn, onyng shyndyqtan alshaqtap, búrmalanyp aityluy onyng ózine núqsan keltiredi», - degen pikirimen kelispeske bolmaydy. Kim bolsa da, Qayyr han qazaq halqyn qalyptastyrushy iri taypanyng úly ekeni ras. Onyng erligin ekining biri qaytalay almaghan. Sol kezde zertteushiler Qayyr hannyng iyeligindegi el birligining óte joghary bolghanyn aitady. Sondyqtan da keybir ghalymdar sol zamanda qanly men qypshaq egiz úghym ekendigin algha tartudyng astarynda osy birlikting myqty bolghanyn kórsetse kerek. Al qytaylyq ghalymdar múnday pikirmen tipti de kelispeydi. Olar qanly men qypshaq bir shanyraqtyng astynda bolmaghan degendi aitady. Tarih sahnasyna qanlylargha qaraghanda qypshaqtar kesh shyqqanyn algha tartady.
Jalpy qytaylyq ghalymdardyn, tarihshylarynyng derekterinde qazaq halqynyng negizi bolyp tabylatyn taypalardyng biri qanlynyng sol zamanda alghan ornyn tómendetu anyq bayqalady.

Shyn mәninde Shynghys hannyng shapqynshylyghyna deyin úlan-ghayyr jerdi alyp jatqan birneshe memleketterde qanlylardyng yqpaly joghary boldy. Sondyqtan da Shynghys han olardyng bedelin tómendetip, ózin alghashqy kýnnen qoldaghan qazaq halqynyng qúramyndaghy ózge taypany biyikke kóteruge úmtylys jasady. Tarihshy Talas Omarbekov osylay deydi.Tipti, Otyrardy jaulap alghannan keyin onyng әkimi Qayyr hangha Horezmdi jengennen keyin, Týrken Hatundy býkil halyqtyng aldynda masqaralap, olardyng beyshara kýiin elge kórsetti. Qayyr handy ittermen birge zyndanda ústasa, Týrken Hatungha ózi jegen tamaqtyng qaldyghyn tastady. Búl turaly taghy da Ábish Kekilbaevtyng «Talayghy Taraz» kitabynda aitylghan oilargha jýgineyik. «Shynghys han ony aiybyna layyq jazalaghan joq. Ózining oghan degen yzasyna sәikes jazalady. Týrken Hatunnyng sayasy әreketterine, adamgershiligine ong bagha beru, әriyne, qiyn. Alayda onyng atyn syrtynan satyp ótirik ýndeu tastalghany, sóitip, ony óz halqyna qarabet qylyp kórsetetin qiyanat jasalghany, qazirgi zaman tilimen aitqanda, Shynghys hannyng ýlken «djentelimendigi» emes edi. Búl - naghyz sayasy kózboyaushylyq edi. Sonday-aq, Shynghys hannyng patshayym Týrken Hatungha kórsetken teperishterin de úlylyqtyng kórinisterine emes, jay ghana pendeshilikke jatqyzghan jón. Búl arada Eskendir Zúlqarnayyn eske týsedi. Onyng Dariy patshanyng otbasy men hanymyna kórsetken adamgershiligi oigha oralady. Al Shynghys han she?.. Qaraqorymgha qaytyp keteyin dep jatqanda ol Horezm shahtyng әielderi men Týrken Hatundy júrttyng aldyna zorlap shygharyp, opat bolghan Horezmge joqtau óleng aitqyzady. Tútqynda jýrgen patshayymdy jelkeletip aldyna alyp kelgizip, dastarqandaghy óz jegeninen qalghandy «je» dep kýshteydi. Búl da úly padishadan góri, jay әnsheyin, júmyr bastylargha tәn pendeshilik edi. El biylegen hanymdy tútqyn eken dep, qanghyryp jýrgen qayyrshyday jalba-júlba kiyindirip qoiyy da - pendeshilikten basqa eshtene emes edi.

Shynghys hannyng pendeshiligi men jauyzdyghyn aityp jetkizu qiyn. Ol ózge elderdi jaulap aluda eki kezende eki týrli әdis qoldandy. Tarihshy V.V.Trepavlovtyng aituynsha 1207 - 1218 jyldary týrki halyqtarymen odaqtasu sayasatyn jýrgizdi. Osy kezde ol Almalyqtyng hany qanly Ozar men onyng balasy Sunaq tegimen qúda-qúdandaly boldy. Búl sayasatty onyng úrpaqtary keyin de jýrgizdi. Mәselen, Joshy ýlken qyzyn Bolghan biykeni qanlygha berip, dostasty. Múhammed Qaydar Dulaty ózining úly ústazy sanaghan qazaqtyng túnghysh tarihshysy, qanlynyng úly Jamal Qarshyday oqymystyny Almalyqtyng biyleushisi bauyryna tartyp, ózgeshe shen-shekpen berdi. Býkil imperiyada eshqanday kedergisiz jýrip-túruyna rúqsat berdi. Al 1218 - 1223 jyldar aralyghynda týrki halqyn jaulap alyp, qyryp jiberu sayasatyn ústandy. Sol kezde Ortalyq Aziya men Altayda eng yqpaldy, bedeldi qanlylarmen de eki týrli sayasat jýrgizdi. Birinshi jogharyda aitqanday olarmen qúda bolsa, keyin olardy ayausyz joy sayasatyn ústandy. Otyrardy, Ýrgenshti, Hodjentti, Samarqandy, Búqarany jaulap alghannan keyin ózine qatty qarsylyq kórsetken mongholdardy jenuge bolatyndyghyn aiday әlemge dәleldegen, ózining ata jauy merkitterdi arasyna sinirgen qanly sarbazdary men әmirshilerin halyqtyng aldynda qoysha bauyzdaudy әdetine ainaldyrdy. Mysaly, úly tarihshy Rashid ad-Dinning jazyp qaldyrghan derekteri boyynsha Shynghys han Samarqandy jaulap alghannan keyin 30 myng qanly әskerimen 20 әmirimen qosa bauyzdady. Osy tarihshynyng enbeginde Shynghys hannyng talay qanqúily isteri aitylghan. Al tarihshy, ghalym Talas Omarbekov jaqynda Qazyghúrtta ótken ghylymy konferensiyada mongholdar tikeley Shynghys hannyng búiryghymen ózderine órshelene qarsylyq kórsetken qanlynyng qyz-kelinshegin tyrday jalanash etip sheshindirip, bir-birimen shayqastyryp, odan song bauyzdaghanyn aitty. Ol kisining qanday derek kózine sýienip aitqanyn anyqtay almadyq, biraq tarihshy bekerden-beker múnday derekti aitpasy anyq. Jaulap alghan jerinde qyz-kelinshekterdi zorlau mongholdardyng әdetine ainalghan. Oghan mysal óte kóp. Búl derekti tarihshy Z.M.Buniyatov ta rastaydy. Ol әielderdi qyzyl quyrdaq etip turap tastaghanyn aitady. Shynghys hannyng jauyzdyghy turaly derek kóp. Ol ózderimen atalas merkitterdi týgel joyyp jibergenin úmytugha bola ma? Sol siyaqty Sibirding ormandarynda jýrgen talay últty jer betinen joyyp jibergeni de belgili. Ayta bersek jýrek shoshyrlyq múnday mysaldar óte kóp. Onyng soghysy tek tonaushylyqty maqsat etkenin talay ghalymdar men tarihshylar ashyna jazghan. Shynghys han soghys qana úly biylikke jetkizedi dep oilaghan, sony maqsat etken. Soghan qaramastan ony «úly» dep aityp, aqtap alyp, atyn asqaqtatqymyz keledi.

Bir adamdy óltirgen adamdy qylmysker deymiz. Al myndaghan adamdardy qyryp, joyghan Shynghys han «jasampaz, halyq úly» bola ala ma? Olay bolsa, orystardy jәne onyng iyeligindegi ózge de halyqtardy qyryp-joyghan Gitlerdi kommunizmge qarsy shyqqanyn algha tartyp, aqtap alu onay emes pe?! Sonda ony da úly jasampaz sayasatshylardyng qataryna qosqanymyz dúrys bola ma?! Adamnyng qanyn shashyp, ózining sheksiz biyligin ornatqandy «úly túlgha» dep asqaqtatyp, tughan jerin, elin, Otanyn erlikpen qorghaghandy «beyshara» dep alasartqanymyz qalay? Jalpy osy mәseleler jóninde pәtuagha keletin kez keldi. Shynghys hannyng shapqynshylyghy turaly biz qanday ústanym ústauymyz kerek? Jerimizdi qangha bóktirgen, qanqúily isin joqqa shygharyp, «ol qazaq edi» dep maqtanuymyz kerek pe? Múny da ghalymdar men sayasatkerler anyqtap beretin uaqyt jetti. Býgingi úrpaqqa ne deuimiz kerek? Bizge, qazaqqa kim jaqyn, Shynghys han ba, әlde Qayyr han ba? Qaysysyn batyr úlanymyz deymiz? Biraq bir nәrsening anyq ekenin eshqashanda esten shygharmau kerek: otarshyldyng ezgisinde, tabanynda, qúldyghynda bolmau ýshin, Otanyn qorghap, jan berip, jan alghan adamnyng erligi mәngilik!

Bizding býgingi maqsatymyz Qayyr handay óshpes erlik iyesin mәngi úrpaqqa ónege etu. Onyng atyn tarihta er túlgha retinde mәngi halyqtyng jadynda qaldyru. Halqymyzdyng úly batyrlarynyng biri ekenin tanu. Tarihshylar qalay de Qayyr handay batyrgha ýlken eskertkish ornatyp, onyng erligin býgingi úrpaqqa ónege etu asa manyzdy. Qalalarymyzdyng kóshelerine onyng atyn beru de kýn tәrtibinde túrghan mәsele. Zamanyna qaray «eki kemening qúiryghyn ústaghandardy» qúrmettep, eldi mekennin, kóshening atyn bergende Qayyr handay túlghanyng úmyt bola beretindigi nemese erligin tәlkekke týsui týsiniksiz. Qazir keybir jerlerde jaman әdet payda boldy. Býkil qazaqqa ortaq batyr men kósemdi sol rudyng úrpaqtary ghana dәripteudi jeke menshigine ainaldyryp alghanday әreketter jasauda. Úrpaqtary joq batyrynyzdyng da, úly túlghalardyng da aty óshe berse, qazaqtyng tarihy tútas bolatyndyghyna senim joghalady.Tarihty bir adam nemese birneshe adam jasamaydy. Tarihty býkil halyq jasaydy. Al sol halyqty úly isterge bastaghan úlandaryna is-әreketine qaray qúrmet kórsetiledi. Qazaq jerin, elin qorghauda janyn ayamaghan, erlik bizding qanymyzgha singen qasiyet ekenin әlemge tanytqan Qayyr handy bir rudyn, taypanyng úly dep qaraugha bolmaydy. Qajet deseniz, býrkilerding qayyspas, qaysar, erjýrek er, eli ýshin janyn beruge dayyn úl kóp ekenin sol kezde batysqa da, shyghysqa da tanytty emes pe?! Sondyqtan da onyng erligin úrpaqqa ýlgi etu eldigimizge syn. Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini Qayyr han qazaq halqy qanday qúrmet kórsetse de layyq.

Maqúlbek RYSDÁULET,
Jambyl oblysy Memlekettik múraghatynyng diyrektory,
Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi

http://www.baq.kz/kaz/news/cat/7/6794/?PHPSESSID=23e30405087a50f2d1d6be0f9384cdf0