« Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeytsemnen basqa oidyng joqtyghynan...»

Abay,ýshinshi sóz

Abaydy oqyghan song , dúrys sóz sóilemeseng - saghan syn. Abaydy synaymyn dep әure bolma, odansha dúrys, tura sózge úmtyl, Abaygha jýgin. Áriyne, aqynnyng ózi aitqan « әueli ayat, hadis sózding basy ekeni », jýginetinimizding de әuelgisi osy ekeui ekeni dausyz.

Biz Abay ghúmyr keshken « alysqan, júlysqan, aitysqan, tartysqan, әureshilikti kóre - kóre kelgen » qoghamnan, dәuirden qanshalyqty alystadyq? Dәuirden alystaghanymyz haq. Biraq qoghamnan, « birine - biri qaskýnem bolatúghyn, talasqysh bolatúghyn, jalqau bolatúghyn » әreketterden alystay aldyq pa? Joq, sol bayaghy «jalqaudan qayratsyz, odan qorqaq, maqtanshaq, aqylsyz, arsyz, jalqaudan da súramsaq, toyymsyz, eshkimge dostyghy joq » haldemiz be? Bireuler búlay jylana beruding qajeti shamaly der, bәlki. Jýginip otyrghan kisimiz: « kókirek tolghan qayghy kisining ózine de biyletpeydi, boydy shymyrlatyp, buyndy qúrtyp, ya kózden jas bolyp aghady, ya tilden sóz bolyp aghady » demedi me?! Kókiregimizdi Qarataudan auyr qayghy basyp túrmasa da, shermende kýy keship, shyn janashyr bolyp, kózimizden jas aghyzyp almasaq ta, shyday almay tilding tiyegin aghytatyn halge týstik.

« Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeytsemnen basqa oidyng joqtyghynan...»

Abay,ýshinshi sóz

Abaydy oqyghan song , dúrys sóz sóilemeseng - saghan syn. Abaydy synaymyn dep әure bolma, odansha dúrys, tura sózge úmtyl, Abaygha jýgin. Áriyne, aqynnyng ózi aitqan « әueli ayat, hadis sózding basy ekeni », jýginetinimizding de әuelgisi osy ekeui ekeni dausyz.

Biz Abay ghúmyr keshken « alysqan, júlysqan, aitysqan, tartysqan, әureshilikti kóre - kóre kelgen » qoghamnan, dәuirden qanshalyqty alystadyq? Dәuirden alystaghanymyz haq. Biraq qoghamnan, « birine - biri qaskýnem bolatúghyn, talasqysh bolatúghyn, jalqau bolatúghyn » әreketterden alystay aldyq pa? Joq, sol bayaghy «jalqaudan qayratsyz, odan qorqaq, maqtanshaq, aqylsyz, arsyz, jalqaudan da súramsaq, toyymsyz, eshkimge dostyghy joq » haldemiz be? Bireuler búlay jylana beruding qajeti shamaly der, bәlki. Jýginip otyrghan kisimiz: « kókirek tolghan qayghy kisining ózine de biyletpeydi, boydy shymyrlatyp, buyndy qúrtyp, ya kózden jas bolyp aghady, ya tilden sóz bolyp aghady » demedi me?! Kókiregimizdi Qarataudan auyr qayghy basyp túrmasa da, shermende kýy keship, shyn janashyr bolyp, kózimizden jas aghyzyp almasaq ta, shyday almay tilding tiyegin aghytatyn halge týstik.

Jaratqan syigha tartqan, babalarymyzdyng qany men analarymyzdyng jasy әr týiir topyraghyna singen keng de kelisti ólkemizding aru shahary - Almaty. Solay dep aitamyz, jazamyz. « Aruymyzdyng » tynysy qalay eken? « Atakent » degen ýlken kórme ortalyghynyng janynan әdettegidey ótip bara jatsam, ayaldamanyng janynan ýsh jigit toqtady. Ýilerine jetetin aqsha talap etedi. Qashayyn dep túrsyng ba dep qoqan - loqy kórsetpek. Aty óshkir sudan biraz siltegen eken. Auyldyng balalary. Olargha ýidegi kisileri ýmit artyp, qalagha jiberse, búlaryng el tonaumen ainalyspaq. Úyat -ay, a? Adaldyqty aitamyz, ata - ana aldyndaghy mindetti aitpaghanda,  Alla aldyndaghy kýnәni de esten shygharghan ekenbiz. Músylmandyghymyz qayda sondaghy?

« Árbir mal izdegen malym kóp bolsa, ózimdiki de, balalarym da maldy bolsa deydi » eken. Tapsyn. Abaydyng ózi: « enbek etseng erinbey, toyady qarnyng tilenbey » degen. Biraq Abay « bireudi alda » degen joq qoy. Timiryazev kóshesining manyndaghy « Tomat » degen sauda ortalyghynda birneshe saghat satushy bolyp kórdim. Qoymasyna kirsem, merzimi ótip ketken balalar susynynyng uaqytyn óshirip, qayta satugha jiberip jatyr. Ózderi kýlip, sony aityp túr. Búl - halyqty aldau ghoy. Taghy dy adaldyq qayda deymiz be? Saqtau merzimi ótip ketken taghamdy paydalanghan song qanday jaghdayattardyng bolatyny aitpasaq ta týsinikti emes pe?!

«... Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyssa kerek edi. Joq, biz olay qylmadyq...» degen hakim Abaydy ómirding búralang joldarymen jýrip kele jatqan súnghyla ýlkenderimiz týsiner. « Kókirekte sәule joq, kónilde senim joq » basqalary qaydan úqsyn. Úqpaq týgil Abay aityp otyrghan jannyng baylyghyn, ruhany azyghyn shaytany qylyqtargha aiyrbastap ketti. « Osy men ózim - qazaqpyn. Qazaqty jek kórem be, jaqsy kórem be ? » degen súraqqa men de jauap izdep baqsam. « Altyn Orda » bazarynda saudamen ainalysyp jýrgen bir otbasynyng keregesi sógildi. Ajyrasqannan keyin qayta qosylghan әielin emshektegi qyzylshaqa sәbiyimen kýieui tastap ketken. Baspanalary da bir bólmeli jaldamaly pәter bolghan eken. Ýide balagha, týzde saudagha qararyn bilmey qalghan qara kózimizding kóz-jasy kól. Onyng ýstine ayazda jýrip, omyrauyna suyq tiygizip alsa kerek. Emdeuge da qarjy kerek. Búl da bir qayghy. Álgining sondaghy tapqany qyryqqa kelgen qyrghyz qatyn. Ana men sәbiyding obaly kimge? Qazaqtyghymyz qayda sondaghy? « Osy aqyldy kim ýiretedi, nasihatty kim tyndaydy. » «Myrzalardy qadirleyin desen, osy kýnde anyq myrza elde joq, mal bergish myrza itten kóp. Bireu bir paydama keltirem dep myrza bolyp jýr... » dep, Abay jiyrma ekinshi qara sózinde tolghanady. Men býgingilerding ziyalylaryn myrza desem jarasar ma eken? Bay bolmas da, kónilderi myrza bolsa she?

Radiogha bara qalsam, kire beriste qart ana otyr eken. Qolynda dorba, Áldekimdi kýtip otyrghan synayly. Júpyny ghana kiyingen keyuana esik jaqqa jaltaq - jaltaq qarap qoyady. Bir uaqytta ar jaqtan dýrildep aqynymyz shyqty. Anamyzdyng júmysy - qyzy úzatylyp jatyr, qúdalaryna arnap bir - eki shumaq óleng kerek eken. Aghamyz: « qansha? » dedi. Anamyz: « Bilmeymin.  Qansha? » dedi. Ózi taghy soghan bola jerding týbinen kep túr. Qúdalardan úyat bolmasyn degendegisi ghoy. Bú da saltymyzdan. Aqyry aqynymyz anaghan - mynaghan bir siltep, izim - ghayyp joq boldy. Qart kisi biraz otyrdy. Bir kezde sol jerdegi student bala: « Apa, men shygharyp bereyin » dep jatty. « ...sonyng tileuin tilemeseng bolmaydy. Sonan basqasyn taba almadym. »

« Kópting ebin tauyp, jónge salatyn » kýn jetti. Bәrimiz kemshiliktemiz. Birimizdi - birimiz týzemesek, « eshkim kep shamymyzdy jandyrmaydy. » Qúlshylyq  qyl, knbek et dep densaulyq bergen Alladan úyat. Tәrbie bergen әke - shesheden úyat. Úyatty izdesek imanda eken. « Payghambarymyz sala Allahu әleyhy uә sәlәmning hadis - shariyfinde aitypty kimning úyaty joq bolsa, sonyng imany joq dep. Bizding qazaqtyng ózinde maqal da bar: « úyat kimde bolsa, iman sonda » degen. Endeshe, qúdaydan tileytinimiz iman bolghay.

Baghashar Túrsynbayúly

QazÚU - dyng studenti

«Abay-aqparat»