Songhy jyldary elimizding qauipsizdigine, jerining tútastyghyna qater tóndiretin jәne tynysh otyrghan qaymana júrttyng arasyna iritki salatyn shetin mәseleler kóbeyip keledi. Sonyng biri últaralyq qaqtyghystar, janjaldar, teketirester. Arygha barmay-aq qoyalyq, biylghy jyly aqpanda bolghan Qordaydaghy qazaq dýngen qaqtyghysy jәne kýni keshe bolghan Úighyr audanyndaghy dýrbelen.

Songhysynda adam ólmesede, qan tógildi biraz adam pyshaqtaldy. Qazaqpen úighyr arasyna syna qaghyldy. Búl jaqsylyqtyng nyshany emes. Áriyne qúqyq qorghau oryndary zangha sәikes óz júmystaryn jasay jatar. Bizding aitqymyz kelgeni, osynday janjaldardyng týpki tamyryna ýnilu. Sebep nede?

Eng bastysy syrttan kelip (әngimege arqau bolyp otyrghan úighyr-dýngender Qytaydan qysym kórip Qazaqstangha 1877-1884 jyldary qonys audarghan) elimizdi meken etken ózge últ ókilderin bir shanyraqtyng astynda, bir baladay tәrbiyeleytin memlekettik iydeologiyanyng bolmauynda. Syrttan bosyp kelgen kelimsekterdi ishkizip-jegizip, baspana berip erkinsitip qoyghanymyz azday, mәdeny ortalyqtar, mektepter, teatrlar ashyp. tilin, mәdeniyetin t.b damytugha mýmkindik berip, tym tayrandauyna jol ashtyq.

Mәselen, әleumettik jeli betinde jýrgen, myna bir derekterge nazar audarsaqta jetkilikti: «Býginde Etnomәdeny birlestikterding ózining sany 800-den asady, onyng ishinde 28-i respublikalyq. 15 tilde gazet-jurnal, 8 tilde radiobaghdarlamalar 7 tilde telebaghdarlamalar shyghady. Bilim beru tolyqtay ózbek, tәjik, úighyr jәne ukrain tilderinde jýrgiziletin 88 mektep júmys isteydi. 108 mektepte 22 etnostyng tili jeke pәn retinde jýrgiziledi. Osymen qatar, balalardan basqa ýlkender de 30 etnos tilderin oqugha mýmkindik alghan 195 etno-bilim beru keshenderi, jeksenbilik jәne lingvistikalyq mektepter ashyldy. Qazaq jәne orys teatrlaryn qospaghanda elimizde taghy tórt últtyq – ózbek, úighyr, kәris jәne nemis teatrlary júmys isteydi».

Dәl múnday jaghday esh elde joq shyghar. Búl biylikting jalpaqshesheyligi, búl qazaqtyng tym qonaqjaylyghy. Jaraydy mәdeny oshaqtar ashylsyn, tilin damytsyn. Biraq qay elde otyrghanyn kez-kelgen diaspora sezinu kerek. Qaryn toydy eken dep qazaqtyng tilin mensinbeuge, memleketting zanyn elememeuge, memleket ishinen memleket qúrghysy keletin aram pighyldaryn iske asyrugha әreket etuge bola ma? Joq. Búghan eshkim jol bermeydi. Búl iyisi qazaqtyng jeri. Qanghyp kelgender shanyraqqa qarasyn!

Biz myna kórshi jatqan ózbekterden tәlim alghanymyz jón. Mәselen tәuelsizdik jyldary ol elde 100-den astam qazaq mektepteri jabyldy. Amalsyz qazaq balalary ózbek mektepterine bardy, ózbek tilinde yaghny memlekettik tilde bilim aldy. Osylaysha olar óz jerinde ómir sýrip jatqan qazaqty da, tәjikti de, úighyr men kәristi de ózderine «sinirip» ózbek jasaugha tyrysty. Solay boldy da. Qazir bir shanyraq astynda mamyrajay ómir sýrude.

Biz kerisinshe, óz jerimizdegi ózge últ ókilderine bas-bastaryna mektep, mәdeny oshaqtar ashyp berip, ózimizge tartudyng ornyna keri iyterudemiz. Múnday jaghdayda óz tilinde sóilegen, óz mektebine barghan, óz teatryn kórgen adam qazaq tilin kaytsin! Shanyraqty qalay syilasyn. Shyny kerek, qazir olardyng jaghdayyn jasaugha biz mindetteme alghanday bolyp qaldyq. Ýnemi búlay boluy tiyis emes. Demek aldaghy uaqytta elde tynyshtyq bolsyn, bәri qazaq tilinde sóilesin, shanyraqty syilasyn deytin bolsaq, bir tilde sóileytin halyq jasaugha tiyispiz.

Yaghny aralas jәne az últtargha arnalghan mektepterdi jauyp, tek qazaq tilinde bilim beruge mәjbýrleu kerek. Sonda ghana bir tilde sóileytin halyqtyng birligi kýsheymek. Al, olay bolmay osy betimizben jýre bersek, últaralyq kiykiljinder kóbeyip, týbi tútastyghymyzghada qauip tónui mýmkin. Sondyqtan ishki sayasaty bekemdeytin kez jetti.

Azamathan Ámirtaydyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz