Konferensiya qonaghy Meyirhan Aqdәulet oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap qatyp otyr.

Meyirhan myrza últtyq iydeya hәm ziyalylar turaly saualgha jauap bere kelip: «Búl ýshin әueli ziyaly qauymnyng ózining dengeyi ósui kerek. Óstim deushiler bolsa, eksperiyment jasap kóreyik: Mәselen, naghyz qazaq halqynyng qazirgi dengeyi (sayasi, sanalyq, kәsibi, mәdeni, t.t.) qay jerde - sony anyqtap alyp, últtyng (memleketting emes!) damuy ýshin esti, keshendi baghdarlama jasayyq, sony jýzege asyrayyq! Mine, iydeya! Ziyaly qayda?», degen ýlken súraqpen oiyn qayyrady.

"Abay-aqparat"

- Meyir agha, "Altyn Orda" gazetin Dәuren ekeuiniz nege tastap kettinizder? Sol gazetke janym ashidy. Qazir bar ma sol gazet? Ánebir Isatay Qúndyzbayúly deytin   qaydan payda boldy, әigili "Altyn Ordanyn" tarihynda? Ergen Doshaev degen kim?

- Fransuzdar múndayda «Se lya viy!» deydi. Mening senimim jýdedi, ýmitim arydy. Bireuge ókpelegennen emes, ózim media-magnat bolmaghan son. Kettim.

Konferensiya qonaghy Meyirhan Aqdәulet oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap qatyp otyr.

Meyirhan myrza últtyq iydeya hәm ziyalylar turaly saualgha jauap bere kelip: «Búl ýshin әueli ziyaly qauymnyng ózining dengeyi ósui kerek. Óstim deushiler bolsa, eksperiyment jasap kóreyik: Mәselen, naghyz qazaq halqynyng qazirgi dengeyi (sayasi, sanalyq, kәsibi, mәdeni, t.t.) qay jerde - sony anyqtap alyp, últtyng (memleketting emes!) damuy ýshin esti, keshendi baghdarlama jasayyq, sony jýzege asyrayyq! Mine, iydeya! Ziyaly qayda?», degen ýlken súraqpen oiyn qayyrady.

"Abay-aqparat"

- Meyir agha, "Altyn Orda" gazetin Dәuren ekeuiniz nege tastap kettinizder? Sol gazetke janym ashidy. Qazir bar ma sol gazet? Ánebir Isatay Qúndyzbayúly deytin   qaydan payda boldy, әigili "Altyn Ordanyn" tarihynda? Ergen Doshaev degen kim?

- Fransuzdar múndayda «Se lya viy!» deydi. Mening senimim jýdedi, ýmitim arydy. Bireuge ókpelegennen emes, ózim media-magnat bolmaghan son. Kettim.

Dәurenning óz sebebi bar shyghar. Biraq, ol da solay kýy keshken shyghar. «Altyn Orda» júrtta qaldy (Qazanghaptyng «Júrtta qalghan» degen shermende kýiin tyndanyz). Isataygha neghyl deysing - jaqsy jigit, bary sol, әri «AO» әkimning gazeti bolyp qaldy ghoy. Ergen Doshaev degen mening jerlesim, «AO»-nyng býkil ystyq-suyghyn kótergen sol. Qazir Mәjilisting apparatynda jetekshi. Ózinen bәrin súrap alugha bolady.

-Serikbol Qondybay turaly aitynyzshy?

-Búl - qazaq tarihyndaghy fenomen! Tútas bir ghylymiy-zertteu instituty  20 jyl ainalysqanda bitire almaytyn ghalamat enbek jasap ketti ol. Qazaqtyng sanasynda ruhaniy-mәdeny tónkeris jasarlyqtay enbekter qaldyrdy. Ol әlemdik dengeyde ghylymy ainalymgha týserliktey, qazir saltanat qúryp túrghan euroortalyqshyl ústanymnyng byt-shytyn shygharyp, shynayy, dau aitu qiyn iri ghylymy tújyrymdar jasap ketti. Ókinishtisi, bizding danyshpansymaq, shopan qazaqty ghana sendire alarlyq dәrmeni bar ghylymy (gumanitarlyq) orta Serikboldy baghalamaq týgili, onyng jazghanyna týsine almay otyr. Sol sebepti, ainalymgha týspey otyr. Degenmen, ony qadirleytin, týsinigi tereng adamdar, tipti, basshylar da (mәselen, Imanghali, Qyrymbekter) bar. Biraq, jalghan púttardy lekerlep qoldan jasap, halyqty soghan tabyndyrmaq bolyp әlek kýide otyrghan «danyshpan» BAQ ta, qazaqtyng atynan sóilegensiytin «últ abyzdary» men soghan «kandidattardyn» Serikboldy, onyng asyl qazynasyn eskermey otyruy úyat. Shamalary jetpeydi týsinuge, sodan song melshiyip otyra beredi. Serikboldy zertteu, últtyq sanagha ornyqtyru kerek. Shynymdy aitsam, ony tolyq baghalarlyq maqala, enbek jazu mening qolymnan kelmeydi. «Bәlenshemen maqtanu kerek!» dep jii aitatyn bizding qortyq gumanitariyler Serikboldy iygerui kerek. Qoldarynan kelse eger...

-Bauyrjan Babajanúly deytin myqty azamatty Aqtóbege ertip aparyp ediniz, ol jaqta Bauyrjan ýili-barandy bolyp jatyr eken. Bauyrjanday azamattar alysta jýre bermeui kerek, endi ony Astanagha bolmasa, Almatygha qaytarmaysyz ba?

- Aqtóbege adam kerek emes degendi kim aitty sizge?! Astana, Almatyda qaptap jýrgen myqtylar bireudi (bir eldi, últty, rudy, t.t.) úshpaqqa shygharsa kәne? Ekinshiden, men ony baylap ústap otyrghan joqpyn. Ýshinshiden, ony Astana, Almatygha aparyp gýmp etkizetin, qaryq qylatyn kisi bolsa, men quanar edim.

Shynyna kelsek, «Ayqyn», «Egemen Qazaqstan», t.b. BAQ-tardyng biyligin maghan berse, bәrining dengeyin kóterer edim. Ol onay: daryndy, bilimdi jigitter kóp, biraq, bir qazaqy «zandylyq» bar: bizde, oryssha aitsaq, «kak pravilo», óz meni joq, «lәbbәikany» jaqsy biletinder men qazaqbayskiy oiyngha kýlli kórsetkishteri say keletin «myqtylar» ghana kóteriledi.

-Mәke, Saghy Jiyenbaev, Júmatay Jaqypbaev, Asqar Sýleymenov turaly aitynyzshy. Olar jóninde siz siyaqty eshkim aita almaydy.
Dastan Maratúly

-Búl ýshin birneshe maqala jazu kerek. Jalghyz búlar emes, qazaqtyng qortyqtyqtan (ruhaniy-mәdeni, әriyne!) qútyluy ýshin qajet túlghalar turaly jýieli týrde aitudy qoyyp kettik. Júrt ta, biylik te «jarlydan bayyghannyn» nauqasynan aryla almay túr. Osy kóbik, jiyirkenishti kóbik basylghan kýni halyq ózining shyn qalaulylarymen jiyirek tabysatyn bolady. Siz aitqan ýsheui men ghana emes, kýlli qazaq ýshin qadirli túlghalar. Ásirese, Júma-aghang men Asekeng - eshkim qaytalay almaytyn qúbylystar. Júmaghang turaly «Jel ótindegi taghdyrda» maqalam bar edi. Jetkizip aita aldym demeymin, biraq, negizgi pikirim sonda. Men osy adamdardyng óz ómirimning mazmúnyna qatysy bolghany ýshin quanam. Týsine alghanyma, syilasqanyma maqtanamyn.

-Mәjilis deputattary tarap jatyr. Deputat bolyp, el isine aralasyp, eren enbek etkiniz kelmeydi me?
-Búl jayly aittym.

-Meni mazalap jýrgen bir súraq qoy: kóp әiel alugha qalay qaraysyz? "Naqsýierler" baghy janady ma eken? Qazaq qaytse kóbeyedi?

-Búl turaly da aitqanmyn.

-Meyirhan, mýshayralargha nege qatyspaysyn? Qatyssang mashina miner eding ghoy? Senen myqty aqyn joq, bәrin bórikpen úryp alasyn! Baladar aitqan song jazyp otyrmyn, Almatydaghy bir qyrt aghan.

-Ne bar onda maghan? Myqtylar qatysa bersin.

-Ólendegi órneginiz tym bólek. Publisist retinde de әigilisiz. Aqtóbening qazaqy aulynan shyghyp mol bilimge kenelgen jansyz. Osynshalyqty baylyqty qalay iygerip jýrsiz? Bәrin bayandap aitynyzshy: jastargha ýlgi bolsyn, jasamystar oilansyn.
-Kónilindi Alla kótersin. Men sonshalyqty myqtymyn dep oilamaymyn. Mende sauat joq - túsynda oqy almadym. Birdene bitiru ýshin qarapayym ghana nәrse sebep bolady: jan sergekteu, my az-múz isteytindeu jәne... dýniyeni, adamdy janyng auyryp sýng kerek. Songhysyna adamda tәuekel kemdeu: shyn sýnge adam qorqady - sýn degen auyru ghoy, al jan tәtti.

-Sizding orys tilin jaqsy biletininizdi, ol tilde jaqsy, sauatty sóiley alatynynyzdy bilemiz. Degenmen bir audangha audan belsendileri  búrynghy oblys әkimimen birge kelgende basqalar qazaqsha, oryssha aralastyra biraz sóiledi. Kezek Sizge kelgende endi qazaq tilining shyrayyn ashyp, mayyn tamyzyp, sheshendershe kósilip sóileydi dep kýtip otyrghan edim. Siz tek qana "úly tilde" sóilep bastap, sol tilde sózinizdi ayaqtadynyz. Qazaqtyng aqyny retinde osy qylyghynyz maghan tym ersileu kórindi.Basqalardan da búryn Sizge ana tilinde sóileu, ana tilin nasihattau qazaq aqyny, óz tilining janashyry retinde eng birinshi maqsatta túru kerek emes pe? Ol audan әriyne orys tildi audan bolatyn. Biraq ol jerde orys tilinde sóileu kerek degen talap qoyylghan joq. Halyq týsinbey oryssha súrap jatsa onda Sizdi týsinuge bolar edi. Aldaghy uaqytta osynday ersi qylyq jasamauynyzgha tilektespin. Janashyr ininiz.

-Ersi kórinse, ernindi tiste. Týsinbeytin orysqa mening qazaqsha sayraghanymnan ne qayyr? Sóilegen shygharmyn. Rasyna kelsek, men psevdopatriot emespin. Orys tilin tәuir bilemin. Sosyn aitqan shygharmyn. Al, menen esh kemshilik kórging kelmeytin niyetinnen ainalayyn. Ótinishindi eskerem.

-Meyirhan, sen myqtysyn, jaghympazadnudy da myqty iygergensin. Basqa qazaqtyng mýlәiimsigeni kórinip qalady, seniki әdemi. Bayqalmaydy. Sonday minezdi qaydan iyegrgensin, a? Ábish aghannyng qol sýigeni turaly da aita ketshi osy orayda.
B. Baqyan.

- «Árkim óz oiynan habar beredi». Orysta «Kajdyy po sebe sudiyt» degen bar. Mening barym - osy. Al Á.Kekilbaev qol sýigennen sorly bop qaldy dep oilamaymyn. Tolqyghandaghy sezimi shyghar. Al soghan bola ony aghash atqa mingizgisi keletinder solary ýshin ózderi úyalugha tiyis. Kóringen nәrseden pәle izdeu, «Abayshylasaq», «k...ne qaramay», dýniyening bәrine kir jaghu tayyz, parasaty kem pendening isi. Men perishte emespin, payghambardyng sony - Múhammed, menen iydeal dәmetpes búryn kisi «k...ne» qarau kerek.

-Meyrhan agha! Merey toyynyz ótkenin bilmey qalyppyz. Densaulyq birsin Sizge Alla taghala, basqasy bola jatar. Qúrmetpen, Mәskeudegi óziniz biletin ininiz.

-Rahmet, Alla razy bolsyn.

-Eleusin Saghyndyqov pen Arhiymed Muhambetov arasynda ne airymashylyq bar? Ekeuine әkim retinde jәne adam retindeqanday bagha beresiz ? Óitkeni siz solardy jii kóresiz, qarapayym halyqqa qaraghanda,ShAMShYRAQ JShS-ynyz oblys әkimdigi tarapynan qarjalandyrady ghoy,yaghny siz biylikting qyr syryn jaqsy biluiniz kerek.

-Búl jayly aittym ghoy.

-Meyirhan bir kezderi tәp-tәuir tәuelsiz sózi bar publisist, azamattyq ústanymy bar aqyn edi. Qazir biylikting jandayshaptarynyng birine, jaramsaqtarynyng biregeyine ainaldy. Osy byltyr oblys әkimdigining bir jiynynda tәuelsiz gazetterdi túnshyqtyru turaly aitqan sózi býtkil internetke tarap ketti. Meyirhan, osynday kýige qalay tap boldyn? 
-Sauaty az-kem bar kisi ýshin aqparat: men «tәuelsiz» «Diapozon» men «Evrikanyn» nemen ainalysyp kelgenin betine aittym: olar «Aqtóbe» gazetin taratugha biylik aralaspasyn degen, al men olardyng qoyasyn resmy otyrysta aqtaryp tastadym, sony aita kelip, «senderdi satyp alyp, senderding ayar «shynshyldyqtaryn» azdyryp bara jatqan myna sorly halyqty deni dúrys, seks pen zorlyqty, ayarlyqty astarlap nasihattamaytyn «Aqtóbe» gazetine, deni dúrys gazetterge, qajet bolsa, zorlap jazdyru kerek!» degenmin. Sol (sizge únaytyndar) paqyrlar «búl halyqty «etot narod» dep qorlady» dep baybalam salghan. Sening aityp otyrghanyng sol shyghar. Biraq, seni túnshyqtyrugha bolady qolyma týsseng (ayarlyqty emdeudin  osynday tәsili bar), gazet túnshyqtyru degen maghan kelinkiremeydi.

Qarsy saual: evrey Jovtiske eliktep jýrgen bireu emespisin?

-Qazaqta qaytqan adamnyng artynan auyr sóz aitpaydy. Mening auyr sóz aitqym kep otyrghan joq, biraq, ashy sóz auyrlau da boluy mýmkin. Osy qazaq baspasózin sorlatqan marqúm Altynbek Sәrsenbayúly edi ghoy. Orystildi baspasózge, Resey basylymdarynyng elimizde erkin tarauyna da sol kisi baryn salyp tyrashtanyp baqty. Álde men qatelesemin be? Sarapshy retinde pikir bildirinizshi.

-Imany joldasy bolsyn onyn. Ol emes shyghar. Bizding resmy sayasat shyghar? Búl - ýlken әngimening taqyryby. Qozghamalyq. Ángimening basynda aittym - bizding biylikting kembaghaldyq kompleksi - mening anam aitpaqshy, «rәzvedkining jaman orysyna (geolog)» jany qalmay jalbandaytyn  qazaqy biyliktin  bolmysy әli de solay bop túr ghoy. Aytqanmyn: qazaqtyng әli qazaqqa ghana jetedi, qazaq ózine ózi ghana mәtibi. Altynbekten ikona jasaudyng da, ony dattaudyng da qajeti joq. Azamat edi. Odan da qútyldyq qoy. Biz. Qazaqtar. Bәrimiz...

-34-shi qonaq, sen Dәurenning byt-shytyn shygharmastan búryn aty-jónindi kórsetip jaz. Naghyz qorqaq sening ózinsin! Qorqaq bolmasang aty-jónindi, úyaly telefonyndy, elposhtandy bәrin kórset, sosyn sóileseyik senimen. Al, Meyirhannyng pikri ózindik pikir. Mekeng dúrys aitqan, tәuelsiz basylymdardyng bәri orystildi basylymdar, ol basylymdardyng qojayyndary qazaqqa qolyn shygharyp qana otyr. Qazaqty qanghybas dep jazyp jatyr. Qorlap jatyr. Osy orayda Meyirhan aghamyzgha súraq: KTK arnasyndaghy Artur Platonov deytin jigit turaly, onyng qyzmetinen ketekeni turaly ne aitasyz? Qazaqtyng qyruar qarjysyna shyghyp jatqan «Vremya», «Karavan», «Novoe pokoleniye» gazetteri turaly ne deysiz? Osy atalghan basylymdar býgingi qazaq qoghamy ýshin ne istep jatyr?

-Múnyng jauabyn jogharydan tabasyz. Al analar, bayaghyda aitqanmyn, ózge elding (bәlkim, elderdin?) «yqpal etu agentteri» kýiinen esh ózgergen joq. Ózimizge renjimesek, kimge renjiymiz?

-Qazaqta Tәuelsiz Qazaqstan qalyptaghan elita bar ma? Óner ortasynda, oghan kimderdi jatqyzasyz? Qonaev dәuiri men Nazarbaev dәurenine bagha bere ketseniz. Songhysynyng da  dәuiri  ayaqtalyp qalghan syqyldy.

Ayman

-Joq. Endi qalyptasady. Áriyne, soghan mýmkindik jasaugha, kedergi keltirmeuge biylikting mәdeniyeti men sayasy sauaty jetse - qanatyn qyryqpasa. Eki dәu turaly maqala  jazu kerek qoy, oghan zauqym joq.

-Oljas Sýleymenov, Áuezhan Qodarlardyng ózge ortagha baryp qazaqty túqyrtuyn qalay týsindiresiz?

Qazaqtildi ziyaly qauym nege qauqarsyz?
O bastan qauqarly ma?
Almatydan Aqtóbege tartuynyzgha tek qana eldegi ekonomikalyq ahual sebep boldy ma?
Aqtóbede sizding Júmatay qúsap óz qaghanatynyzdy qúru mýmkindigidiniz bar edi, nege tymtyryssyz?

Samal, Berik. Astana

-Olar - óz Altyn Ordasynan ketip qalghandar. Tarih qaytalanyp túr: orys kinәzderi kinәzdik qúru ýshin Altyn Orda hanynyng etigin sýiip, atyn jemdeuge tiyis bolghan zamandar túsynda dala elitasy orys qalalaryna keldi. Boyarlarynyz - solar. Olar Dalalyq bolmysty úmytty. Aqyry, «Altyn Orda» qúlady. Ózge mәdeniyetting ayasyndaghy adam sening qazaghyndy týsinbeydi, әri solay ómir sýru, sóz sóileu olar ýshin óte jayly.

P.S. Men ekeuin de qadirleymin, ekeuimen de dospyn. Biraq, «horosha Masha, da toliko ne nasha!». Oljekeng Aqtóbege kelgende mening bir kezderi solay (ózi turaly) jazghanymdy kýlip eske aldy. Al men «nepravda chto liy?» dedim. Kýldi de qoydy. Olar naturalizasiyadan tolyq ótken adamdar - se lya vi! Ókpelemeu kerek olargha - taghdyry solay olardyn. Bolashaqta kýlli qazaq solay bolyp ketpesin dep tileniz.

Qazaqy ziyaly qauym basynan-aq qauqarsyz edi - Kenes ýkimeti ony semiz malay qyp ústady. Búl ynghayly: Kenes ýkimeti qanday jaqsy - últtyq әdebiyet bar, óner bar... t.t. deu ýshin. Biz - otar el edik. Álgige kónbegender ómir sýre almady. Amalsyzdan mityngha kóshken, ayaghyndaghy kiseni denesine kirigip ketken, biraq, últtyng qolda bary bolghan topqa qanday ókpe jýredi.

- Aqtóbege aqymaqtyq alyp keldi - so zamanda kisi romantika quyp osynda kele me? Keldim. Kelgenime quanam - az-múz sharua tyndyrdym.

- Júmaghang zamanynda romantika bar edi, qogham basqa edi. Men?.. Mening qolymnan ol kelmeydi. Al ýnsiz qalu da - poeziya. Ózinmen ózing sóilesip jýre beresin, jer betinde jýrgen qúdaydyng qúmyrsqalarynyng tirligin qyzyqtaysyn. «Men de qúmyrsqamyn!» deysin. Myna júrt seni týsine almaydy. Sebebi, uaqyty joq.

-Sarapshylar Aqtóbede songhy 9 jylda eki ret revolusiya bolghanyn, sóitip, oblys әkimi eki ret auystyrylghanyn, onyng eldik dengeyge kóterilui yqtimal ekenin aitady. Birinshisi Ermek Imantaev kezinde, songhysy Eleusin Saghyndyqovtyng basyndaghy "Shúbarshi" oqighasy. Oghan kimning qatysy bar, ne zandylyq? Siz sayasattaghy yqpaldy adamdardyng birisiz ghoy.

-Revolusiyadan saqtasyn, bolghan joq ol. Tóndirip, aqtóbeshe aitsaq, qapyldyryp sóileuding qajeti joq. Sarapshylargha qatysty pikir: «Ár molda bilgenin oqidy». Ermek te, Elekeng de әrtýrli sebeptermen ketti ghoy dep oilaymyn. Ermek sәl «býldirip» aldy, al Elekeng (Saghyndyqov) turaly aittym - ol óte qadirli adam, Aqtóbeden asqaq abyroymen ketti. Qúday bergen qadirdi pende tartyp almaydy, El-aghang Alla abyroy bergen, iri túlghalyq dengeyge kóterilgen azamat.

Shúbarshiyge baylanysty aittym.

P.S. Mening sayasatqa esh yqpalym joq - meni eshkim tyndamaydy (oqymaydy), «formalidy emes aqsaqaliytettin» qúramynda joqpyn. Songhysy - qyjyrtu dep qana úghynyz.

-Meyirhan, aman-esen barmysyn?
Osy sen jeltoqsan oqighasy kezinde Brejnev alanyna qalay tap boldyn? Qyzyqtap bardyng ba, joq әlde qarsylyghyndy bildirip arnayy bardyng ba?
Tayaq jep, synyp-qirap, týrmeden song bәlniske de jata almay, pәlenbay ay ýiinde, tósekte jatty dep bilip otyrdyq.
Sosyn partiyadan, qyzmetten quylyp dalada qaldyn. Sol kezdegi bastyghyng F.Ongharsynova seni qorghap, әdildik izdey aldy ma?
Sosyn nan tabu ýshin bir mekemede kýzetshi bolyp, birazdasyn sol jerge zavhoz boldyn.
Sol jyldardaghy ómiring men qazirgi ómiring Jer men Kókti, quanysh pen qasiretti salystyrghanday emes pe?
Saghan ómirinning qay kezeni ystyq?
Barlyqqa, mamyrajay tirlikke ne jetsin. Bar bol, baquatty bol! Aqynjandy júbayyng Ayjúmanmen kórer qyzyqtaryng mol bolsyn!
Seni, poeziyandy qúrmetteushi Myrzajantegi

-Ol turaly birneshe ret aitqanmyn (gazetterde, teledidarda, kitapta), qaytalaghym kelmeydi. Janym auyrghasyn bardym. «Qazaqtyng ruhy tiri eken ghoy!» dep kózime jas aldym (Júmabay Shashtayúly kuә). Qalghany erlik emes - tayaq jedim, eki qabyrgham syndy, eki kýnnen song partiya ustavyna qayshy týrde birden partiyadan shyghardy. Apama ókpe joq - sol kisini qinamayyn dep júmystan kettim. «Arayda» zavhozdyqqa әzer aldy, t.t. Ol qazir kimge kerek?

Shynayy nala óshpeydi: men ol qorlyqty kózim júmylghansha úmytpaymyn. Jeke basymnyng júmyssyz qalghanym, t.t. emes: men tútas últtyng sorlylyghyn, dәrmensizdigin, últ qadirlilerining beysharalyghyn, qoy ghúrly túyaq serpe almaytyn mýshkil halin kórdim. Kórmeuim kerek edi.

- Auylda qoy baghyp, traktor aidap jýrgen kezim: qulyq-súmdyq ta, esep-qisap ta joq, qazaqy, biraq, dәrmensizdeu bauyrmaldyq pen qimastyq bar edi, adal orta bar edi.

Rahmet. Men qazir «bardyn» qataryna jatatyn boluym kerek: tórt úl, ýsh kelin, ýsh qyz, eki kýieu bala, on bes shaqty nemerem bar. Búghan sanauly dostarymdy qosynyz. Shýkir Allagha!

-Mәkenning qazaq halqynyng aldynda ary taza ekenin bilemiz. Aytaryn aita aldy. Ádebiyetke de adal. Talay oitýrtki bolar mәtelderin retine qaray sózimizdi túzdyqtap keltirip jýremiz. Alpys jasta janasha serpinmen pikirler alanyna shyghuyna, әrdayym dәuir sózin sóileuine tilektespiz. Mәke, aman bolynyz!Bizdey tileules aqyn inileriniz kóp qoy. Kezinde shygharmashylyghymyz turaly shynayy pikir bildirdiniz. Qazir kimderdi oqyp jýrsiz? Songhy oqyghan kitaptarynyz qanday jәne kimderdi oqugha kenes berer ediniz?

-Alla razy bolsyn! Men, biraq, ózimdi keremet kisi dep, birdene tyndyrdym-au dep oilamaymyn. Kerisinshe, myna jalghannan qolymnan anyq keletin sharualardy tyndyra almay ótip baramyn-au dep oilaymyn - ózimdi aldaghym kelmeydi. Rahmet.

-Assalaumaghalaykým Meyir agha! Provinsiyada myqty gazet shygharugha bolatynyn "Altyn Orda" arqyly dәleldep ediniz. Odan ne sebepti ketkendiginizdi de shamalaymyn. Qazir tәuelsiz gazet shygharu turaly úsynys jasalsa ne ister ediniz?
Múrat, Qyzylorda.

-Onday úsynys bizding qoghamda mýmkin emes: aqshasy moldar «sayasy futbol» oinap, mýddesine bola gazet (jurnal, TV. t.t.) shygharuy mýmkin, oghan barmaymyn - osy kezge deyin istemegenimdi istep, qay aqshaly - aqylsyzgha («aqymaqtyng aqyly - qulyq», al qulyq aqyl emes!) itarshy, «tu kóterushi» bolam, bola almaymyn. Ózimde aqsha joq. Bolghan kýnde de, «әr nәrseni óz esimimen ataugha» kirissem, mening onday erkeligimdi myna qauym kótere almaydy.

-Búryn Núrtóremen qyrghiqabaqtau boldynyz. Jýsipbekpen de sóziniz jaraspay qalyp jýrdi. Qazir osy azamattarmen araqatynasynyz qalay?

-Jo-oq, mening olarmen shatysqan eshtenem joq, pikirim qighash keldi, solardyng kemshiligin kórgim kelmegennen ashy-ashy sózder aittym. Bilgenge mynau: adam adamgha jaqsy kórgendikten de renjiydi - jamandyghyn kórgisi kelmeydi. Qazir renjimeymin,  jigitterding bary - sol. Biraq, qazaqqa әulie bolyp kórinu ýshin sol da jaraydy. Sol sebepti, olar - Alashtyng qadirlileri ghoy. Týk keketip otyrgham joq, aman-esen jýre bersin ekeui.

-Meyirhan agha, ótken mereytoyynyzben qúttyqtaymyn!  Mereytoyynyz turaly  baspasózde  nege keng jazylmady? dep súrapty bireuler. Sol jazylmaghany dúrys pa deymin. Odan da qazir jasap jýrgen sharualarynyz turaly bilgimiz keledi. Sizding tereng oily, mәiekti oilarynyzsyz BAQ kenistigi oisyrap túr.

-Múnyng jauabyn berdim.

-Mәke! 1) Býgingi últ ziyalylaryn biriktiretin iydeya, múrat qanday? 2) Kenestik Jazushylar Odaghynyng formasy men mazmúny saqtalyp qalghangha qalay qaraysyz? 3) Aymaqtardaghy qalamgerlerdi toptastyratyn, biriktiretin qanday ruhany kýsh bar? 4) Jergilikti últy az oblystardaghy demografiyalyq mәseleni qalay sheshemiz? 5) Biz nege dinnen adasqan balalarymyzdy óltirip aldyq? Aldyn alugha bolmas pa edi? 6) Biyliktegi  azamattargha sózin ótkizetin  ziyalymyz bar ma?
Bektúr

- 1) «IYdeya bar eken!» dep birige qoyatyn ziyalyndy kóre almay túrmyn. Bolsa, iydeya kóp. Biraq, ziyaly qayda? Búl ýshin әueli ziyaly qauymnyng ózining dengeyi ósui kerek. Óstim deushiler bolsa, eksperiyment jasap kóreyik: Mәselen, naghyz qazaq halqynyng qazirgi dengeyi (sayasi, sanalyq, kәsibi, mәdeni, t.t.) qay jerde - sony anyqtap alyp, últtyng (memleketting emes!) damuy ýshin esti, keshendi baghdarlama jasayyq, sony jýzege asyrayyq! Mine, iydeya! Ziyaly qayda?

2) JO-nyng ózi kommunistik joba bolatyn, mýddesi - ynghaygha kónetin daryndylardy «semiz malay» etip ústau, sýiekke talastyryp qoi. Bizde jazushylardyng kәsipodaghy ghana bolugha tiyis, al biz әli bayaghysha istegimiz keledi. Renjuding reti joq: bizde kommunistik ýlgiden ózge tәjiriybe joq, «kón qatsa, qalybyna barady», qazir barlyq salada jan qinalghan kezde búrynghy tәjiriybeni tútynu, soghan jýginu bar. Sebebi, biz paqyrda kenestik «ómir saltynan» ózge tәjiriybe de, sony ózgertu kerek-au degen týsinik te joq. Búl da sonyng jemisi. JO-ny aitam.

3) Ázirge joq. Qalamgerlerding bәri lauazymdylardy jaghalap, solardyng taralghysyna baylanyp ketti: әkimge, ministrge ólimin úryp jýrip únap, ataq, órden, medali, gramota, t.t. alsam, balama qyzmet, biznes әpersem degen «zar-kýi» bәrinde. Biz paqyrdy da soghan qisanyz, qosynyz: bala-shagha bar, «búlbúldyng da jemsauy bar» degendey. Rasy osy ghoy. Qazir qalamgerdin, óner, mәdeniyet, t.b. qayratkerlerding «qúnyn» әkim, ministr hәm sonyng ainalasy belgileydi - mem.nagradagha úsynatyn sol, t.t. Pochti, sahaba sol. Ónerdin, ruhany qazynanyn,  kýlli isting ólshemi sol әkimning (sheneunikterdin) sana, bilim, bilik dengeyine baylanysty. Eger әkim (sheneunik) az-múz sanylauy bolsa, ónerdi, әdebiyetti, jalpy ruhi, ruhany nәrseni az-kem de bolsa týsinse (mәselen M.Qúl-Múhamed siyaqty, eng bolmasa) jaqsy, al... «tupovatyi, no julikovato-nahalinyi» bolsa she?! Sorlaysyng ghoy. Biz kóbine osy sebepten sorlap túrmyz. Oljastyng óleninde bar: «Sapojnik vsem shil sapogy pod svoy razmer» deydi. Sol ólenning sony «endi kýlli auyl bop, bas kiyim tigushilerding mandayy sonsha qushyq, etikshilerding ayaghy sonshalyqty shaghyn bolmaghay dep qúdaygha jylap jýrmiz» dep bitedi. Bizdegi sheneunikterding mandaylary jarty qarys, ayaqtary talystay. Biraq, Oljas aityp otyrghan nәrse basqa ghoy! Týsin, biraq, sheneunikterge týsindirme astaryn, kýn kórsetpeydi. Oghan «súltan-iyem...» dey ber. Jaghday barlyq jerde osylay: sheneuniktik ólshemdegi qortyq mәdeniyet (kimning «mәdeniyet qayratkeri» bolyp jýrgenin baqylanyz) qalyptasyp otyr... Hәm dәl sonday «ruhany kýsh». «Kakov pop, takov y prihod». Bәri emes, әriyne, Qyrymbek, Imanghali, Baqtyqoja, Berdibekter bar, soghan toba.

4) Ayttym: qatynnyng bala tabu ýshin jaralghanyn barlyq kóshelerge jarnama etip ilip qong kerek, plus, erkekter o bastaghy erkektik bolmysqa qaytyp oralsyn.

5) Búghan jauap bergenmin.

6) Ziyalyny tyndaytyn, sonyng artyq, ashy aitqanyn kóteruge tektiligi, mәdeniyeti jetetin biylik turaly súrau kerek...

-Mәke, osy konferensiya barysynda songhy jazghan jyrynyzdy oqyghymyz keledi.

-Oqymaymyn.

-Kezinde "Altyn Ordada" әdebiyet turaly qyzyqty jazdynyzdar. Kәsiby әngime. Óitkeni gazetting kәsiby adamdardy sóiletu dәstýri boldy. Býgin "syn joq" dep bәri zar iyleydi. Syndy kәsiby damytu, әdebiyet turaly әngimeni jýieli týrde jýrgizu әdeby basylymdardyng tikeley mindeti. Sizdinshe, búl mindet nege oryndalmay otyr? Álde múnday әngimege Jazushylar odaghy basshylyghy mýddeli emes pe?

-Múny óziniz bilip otyrsanyz, maghan neghyl deysiz?

-Svetqaliymen qalaysyz? Berer baghanyz qanday? Qanday aqyn, qanday azamat?

-Svetjan bizding óte iri, tabighy daryn. Ýsh tomdyghy shyqty birer jyl búryn. Tәntimin. Búl - júrt biletin aqiqat-au dep dәmelenem. Bizding sanasy tonqayyp, asty ýstine shyghyp ketken zamanda bolmasa, biz mandaygha basarlyq daryndar bar ghoy. Svet sonyng biri. Biri ghana.

-Sonau 80-shi jyldary Ábish(Áubәkir Qayran), Amanhan Álimmen birge syra ishuishi edik. Ol kezde men studentpin. Siz joqta sizdi Amanhan óltirip jamandaushy edi Ábishke, al Ábish jaqtaushy edi. Ol kezde men tyndaushymyn. Áli kýnge Ábishpen dos ekeninizdi bilemin, al Amanhanmen qalaysyz?

-Ózimdi jamandaghandardy qatty únatam, syilaymyn. Jaman bolsam, nesine jamandar edi. Olar sonysymen mening «men de tәuir shygharmyn!» degen әljuazdau senimimdi nyghayta týsedi. Al sen tynshy bolma. Bolsan, arnayy qyzmetke kir. Ekeuin de jaqsy kórgenmin, әli jaqsy kórem. Ayny salatyn qatyn emespin ghoy. (Úly әielder keshirsin, әngime olar jayly emes!).

-Sizding myqty publisist, bilimdi, alghyr, tabandy azamat ekeninizge talasym joq, biraq júrt sizdi myqty aqyn deydi, al mening oghan zor kýmәnim bar. Ólendi qoldan qiyndatyp, qúrastyru, jasau bar, ol anyq bayqalyp túrady.

-Júrt aita beredi beredi - myqty emespin. Ózing sol bayqaghanynnan tanba. Sol dúrys. Shyn aitam.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»