Qazaqstangha qarjy daghdarysynyng ekinshi tolqyny kele jatyr. Qaytpek kerek. Qarjy daghdarysyna qam-qaraketting basy retinde Qazaqstan biyligi Parlament Mәjilisin merziminen búryn taratyp jiberdi.  Onyng jay-japsaryn ótkendegi bir sózinde Elbasymyz da aitqan bolatyn.

Qazaqstangha qarjy daghdarysynyng ekinshi tolqyny kele jatyr. Qaytpek kerek. Qarjy daghdarysyna qam-qaraketting basy retinde Qazaqstan biyligi Parlament Mәjilisin merziminen búryn taratyp jiberdi.  Onyng jay-japsaryn ótkendegi bir sózinde Elbasymyz da aitqan bolatyn.

Qazaqstan qarjy daghdarysynyng birinshi tolqynyn 2008-2009 jyldary qarsy alyp, aman-esen shygharyp salghan-dy. Esterinizde bolsa, sol 2008-shi jyldyng basynda ókimet «qarjy daghdarysy bizge kelmeydi, ainalyp ótedi» degen. Aynalyp ótpedi. Daghdarys bank pen túrghyn ýy qúrylysyn túralatyp kete jazdady. Daghdarystyng kezinde bolatyn kóresini  ýleskerler men nesiyege «nәsky satyp kiygender» kórdi. Baspana ýshin baryn salyp, qúrylysqa qarajat qúighandar alayaq kompaniyalardan  aqshasyn óndire almay әri  jayly pәterding qarasy kózden búl-búl úshyp әuirege týsken. Jekelegen túlghalargha 15-20 payyz kóleminde nesie taratyp, paydagha shash-etekten kenelemiz degen bankter memlekettti qaryzgha batyryp әupirimmen ayaqqa túrghanyn da úmyta qoymaghan shygharmyz. Jәne jadymyzda: qarjy daghdarysy Qazaqstannyng qytaygha qaryzyn 14 mlrd dollargha eseledi. Sonday iri kólemde qarjy tartu ýshin Mәsimov ýkimeti san qúbylyp, tipti qytay dihandaryna qazaq jerin jalgha berudi úsynyp jýrip әiteuir ekonomikany mendegen daghdarys dertinen dang qoyyp jazylghan synay tanytqan. Sóitip «qarjy daghdarysyna qarsy ýkimet» atanghan Mәsimovtyng qúzyryndaghy býgingi atqarushy biylik shúghyl ótken Preziydent saylauynan keyin de jyly ornyn saqtap qalghan edi.

Sarapshylar ekinshi tolqynnyng taghy da atalghan salany: túrghyn ýy men bankti kep úratyny turaly aituda. Bankter búrynghyday ondy-soldy nesie taratudan qazir tiylghan. Daghdarys bankter  ýshin dúrys sabaq boldy. Túrghyn ýy qúrylysy da Kiym, Nan siyaqty alpauyt kәristerding iyeliginen alynyp memlekettik baqylaugha ótti. Túrghyn ýy qúrylys sektorynda qazir memleketting ýlesi basym.

Hosh delik. Almatyda ótip jatqan býgingi halyqaralyq «Jibek joly» konferensiyasynda qarjy daghdarysynyng ekinshi tolqyny turaly sóz bolyp jatyr. Daghdarys Qazaqstannyng miyneraldy-tabighy resurstar ónerkәsibine salqynyn tiygizui әbden mýmkin deydi mamandar. Sondyqtan  qazaq ekonomikasyn múnay men gazgha tәueldi etpeytin joldardy  qarastyruymyz kerek eken.

- Múnaydyng bir barelli 80 AQSh dollary kóleminde shektelui mýmkin, - deydi ekonomikalyq damu jәne sauda viyse-ministri Mәdina Ábilqasymova. - Biz odan tómen bolatyn baghany da esepke alyp otyrmyz. Qazaqstan alghashqy qarjy daghdarysyna qarsy Últtyq qordan 14 mlrd qarjy júmsap tyghyryqtan shyqqan. Qorymyzda 75 mlrd dollar bar. Búny qarjy daghdarysyna qalqan retinde paydalanamyz.

Ábilqasymova әpkemiz osylay deydi. Al, qarjy daghadarysy ne deydi eken? Kýtemiz...

«Abay-aqparat»