II bólim

Býgingi tanda Qostanay meshitining ghimaraty 1893 jyly paydalanugha berildi degen «basty» derekting ózi qate ekendigi bayqalyp otyr. Qazandyq ghalym Z. Mahmudovtyng arhiv derekterine sýiengen zertteuleri boyynsha, meshitti salu júmysyna rúqsat alu bastamalary 1900 jyly kóterilip, ghimarat negizin qalau 1908 jyly bastalghan. Meshit salu júmysyna aghayyndy Yaushevter 60000 som qarjy qúighan eken.

Tatar kópesining meshit salugha bólgen qarajatynda qazaq júrtynyng bay-baghylandarynyng ýlesi bar ekendigi sózsiz. Sebebi ken-baytaq qazaq saharasyn soltýstikten ontýstikke tikeley kesip Tashkentke deyin sauda jasaytyn, sol jolda sauda beketterin qúrghan Yaushevter dalanyng bay-baghylandarymen de jaqsy qarym-qatynasta, týsiniushilikte bolghany sózsiz. Búghan halyq arasynda qazaqtan shyqqan bay kisilerding ýlesteri turaly aitylyp jýrgen anyzdyq derekterding mazmúny kuә. Onyng ýstine arhivtik derekterde «músylman júrtynyng atynan» degen derekterding mazmúnynda jer iyesi Alash júrty da bar ekeni aiqyn.

Osy orayda, tatar bauyrymyzdyng Resey arhiyvinen keziktirip, bizge syilastyqpen úsynghan deregimen bóliskimiz keledi. Arhivtik qújat - Torghay oblysy әskery general-gubernatory A.Lomachevskiyding 1905 jyldyng 11 qarashasynda ózinen joghary qúzyrly mekemege qyzmettik haty. Hatta viyse-gubernatordyng da qoly bar. Qújatta bayandalghan mәselelerding mazmúndyq sipatyn shartty týrde 5-ke bóluge bolady.

1 mazmún. Torghay oblysynyng әskeri  general-gubernatordyng bayanynda prisyajnyy proverennyi, yaghny advokat Nazarovtyng Qostanay qalasynda túratyn tashkenttik kópester aghayyndy Yaushevterding senimhaty arqyly 1905 jyldyng 17 sәuirindegi maniyfestke sýiene otyryp óz qarajattaryna meshit saludy súrap otyrghanyny jazylaghan.

Búl hattyng kirispe bólimi ispettes bolyp tabylady. Múnda aghayyndy Yaushevterdi general-gubernatordyng «tashkenttik kópester» dep tanuy qyzyqty. Sirә, múnda tatar kópesterining negizgi saudasy Tashkent jaqpen tyghyz baylanysty bolghandyqtan aitylsa kerek. Olardyng Tashkentte sauda pasajy bolghan. Mústafa Shoqaydyng júbayy Mariyam Yakovlevna óz esteliginde Yaushevterding kelini tashkenttik general Eniykevting qyzy edi dep jazady. Al ataqty kópesterding Troisk qalasynda ýlken ýi-jayy bolghandyghy belgili. Bәlshebekter biylikke kelgennen keyin dýniye-mýlikteri tәrkilengen Yaushevter shetelge qashugha mәjbýr bolady. Bir qyzyghy, 1919 jyly Japoniyadan Reseyge qaytqan M. Yaushev  Troiskige emes, Tashkentke oralady. Búl –bir.

Ekinshiden, advokat Nazarov sýienip otyrghan maniyfest patshanyng 1905 jyldyng 17 sәuirinde shygharghan «Ob ukrepleniy nachal veroterpimosti» atty jarlyghy edi. Ol boyynsha, Resey teritoriyasyndaghy azamattar diny nanym-senim túrghysynan bólinbeytini, bólektenbeytini jariya etiledi. Patshalyq Resey otarlaudyng alghashqy kezeninde Qazaq dalasyndaghy provoslaviya dinining ókilderi túraqtaghan qalalyq mekenderge dini bólek bógde júrttardyng túraqty túruyna tyiym salynghan bolatyn. Ol tyiym 1891 jyldyng 25 nauryzynda Qazaq dalasy memleket menshigi bolyp jariyalanyp, bes әkimshilik túrghydan bes oblysqa bólingen jarlyqta da saqtaldy. Mine, din sayasatynda sol qatal tәrtipti jibitken liyberaldyq sipaty bar jana jarlyqqa sýiengen Yaushevter meshit salugha ekinshi mәrte úsynys týsirgeni bayqalady. Jarlyq shygha salysymen ótinish jazu tatar saudagerlerining shiraqtylyghyn da tanytsa kerek.

2 mazmún. Hattyng kelesi mazmúndyq shebinde general-gubernator aghayyndy Yaushevterding 1900 jyly Qostanay qalasynda tastan (kirpishten) meshit saludy súraghanyn, sonymen qatar qalanyng músylmandary atynan Zabirov pen Rahimov degen kisilerding de ótinishteri bolghanynan habardar ekenin bayandaydy.

Yaushevterding ataqty әulettik kópester ekeni belgili. Al Zabirov pen Rahimovtar kim? Ókinishke qaray, olar turaly bizde derekter joq. Degenmen, bay әri belsendi kisiler bolsa kerek.

Múnda «qalanyng músylmandary» degen tirkes kónil audarady. Qalanyng qazaq jerinde ornalasqanyn eskersek, «músylmandar» úghymynyng astarynda qazaq júrtynyng múraty da jatqany aiqyn.

3 mazmún. General Bógde din isteri departamentining 1904 jyldyng 19 qazanyndaghy №5342 sheshimimen Zabirov pen Rahimovtyng ótinisheri qabyldanbaghanyn tilge tiyek ete kele, Yaushevterding 1900 jyly úsynghan ótinishindegi jospardy qabyldau qajet dep sanaydy.

Hat dereginde 366 músylman júrty túratyn Qostanayda minajat ýii bolghandyghy aitylady. Ol qazirgi meshitting ornynda bolghan nemese qala syrtyndaghy Narimanov audanyndaghy aghashtan qiylyp salynghan qúlshylyq ýii boluy mýmkin.

4 mazmún. Qyzmettik hatta 1905 jyldary Qostanayda túryp jatqan músylman júrtynyng sany kórsetiledi. Onda qalada túraqty týrde túratyn músylman dininde 638 adam, uaqytsha 467 adam bar ekendigi aityla kele, ótinishti qanaghattandyrudy súraydy. Sonymen qatar hatqa mynaday qújattar tirkelgenin habarlaydy:

1. Tashkenttik kópes aghayyndy Múhamedsharif Yaushevting advokaty Nazarovtyng qújattar tizimi tirkelgen ótinishi;

2. Kirpishten salynatyn meshitting syzba-jospary;

3. Qostanay uezi basshysynyng Qostanay qalasynda túryp jatqan tatarlardyng eki tizimi tirkelgen 1905 jyldyng 17 qazanyndaghy  №6428 raporty sanaydy.

Búl jerde uaqytsha tirkelgen adamdardyng birshama kóp ekendigi bayqalady. Olardyng sany jalpy qala músylmandarynyng 42% qúraydy, yaghny jartygha juyq mólsher. Múnsha adam qala ishinde tirkeusiz jýrui mýmkin emes. Bizdinshe, múnyng sebebi qala shekarasynyng syrtyndaghy qonystarda músylman júrtynyng kóp shoghyrlanuyna baylanysty bolsa kerek. Kóne Qostanay qalasynyng ontýstik-batys jaghyndaghy tabighy shekarasy «Ábilsay» boyymen belgilendi. Ábilsaydyng syrtynda Tatar slabodkasy nemese qazirgi tanda «Narimanov bazary» dep atalatyn músylman júrtynyng qonysy boldy. Múnda aghashtan salynghan meshit, tatar bazary bolghan dep aitylady. Músylmandardyng eski qorymy da osy bette. Narimanovkada keshegi kýnge deyin «Kazahskaya» degen kóshe boldy. Qazir «Ábilsay» bolyp ózgertildi.

5 mazmún. Hattyng sonynda, qorytyndy bólimde әskery genral-gubernator meshit salu rúqsatyn aludy tatarlardyng taghatsyzdana kýtip jýrgenin, múnday jaghdaygha diny tózimdilik turasyndaghy Maniyfesting janama әser etip otyrghanyn  ayta kele, ong qabyldanghan sheshim sayasy jaghdaygha da iygi әser etetinin eske salady sanaydy.

General-gubernatordyng sayasy jaghdaydy tilge tiyek etip otyrghany beker emes. 1905 jyldyng qantarynda bastalghan («Qandy jeksenbi») Reseydegi búlghaqtyng әseri Qazaq dalasyna da jetip, mausym- shilde ailarynda  Qoyandy jәrmenkesinde Alash ziyalylary 14 mynnan astam adam qol qoyghan ataqty «Qaraqaraly petisiyasyn» patshagha joldaghan bolatyn. Basqasha aitsaq, qazaq dalasy otarshyldyqqa qarsy beybit sayasy kýres jolyna týsken edi.

General-gubernatordyng qyzmettik hatynyng mazmúnynan týiindey kelip mynaday oy týyge bolady: 1905 jylgha deyin Qostanayda tastan (kýidirilgen kirpishten) salynghan meshit bolmaghan, ony salu bastamasy aghayyndy Yaushevterdin, Zabirov pen Rahimov degen kisilerding úiytqy boluymen tiyisti qúzyrly mekemelerge úsynylghan. Sol jyldary qalada músylman dinin 1105 adam ústanyp, olar qalada túraqty nemese uaqytsha mekendegen. Sonymen qatar, qalada músylmandyq diny isterdegi iskerlikte tatar júrtynyng shiraqtyq tanytqany bayqalady.

Jalghasy bar.

I bólim: Aghayyndy Yaushevter jәne týrki birliginen birer sóz...

Almasbek Ábsadyq,

Qostanay.

Abai.kz