Seysenbi, 26 Qarasha 2024
46 - sóz 3678 8 pikir 3 Tamyz, 2020 saghat 15:15

Demokratiyany kórgen qazaqtar jәne ansaytyn qazaqtar

Dala demokratiyasyna ne yqpal etti? Han nege halqynyng sóz aitu qúqyghyna rúqsat etti? Nege halyq qalasa han týiesin soydy?

2015 jyldan bastap tarihy kitaptargha qyzygha bastadym. Al keyin tarih mamandyghy boyynsha magistraturagha týsuimmen búl qyzyghushylyq kýsheye týsti. Ejelgi tariyh, kóshpendiler órkeniyeti men patshalyqtar dәuiri men ýshin qyzyq.

Býgingi tanda biz demokratiya jayly kóp aitamyz. Al sayasattanuda ony Ejelgi Grekiyadan bastap tarqatugha tyrysamyz. Europalyq demokratiyany sanagha sinirgen kóptegen jastar, basqa halyqtarda búl qúbylys bolmaghan dep oilaydy. Óitkeni sana tek grekting demokratiyasyn, ondaghy halyqtyq jinalystardaghy pikirsayystardy qabyldap ýirengen. Biraq kóshpendiler órkeniyetin oqy otyryp, dala demokratiyasynyng gýldengen kezeni naghyz bizde bolghanyna kózim jetti.

Arysy ghún, ortasy Altyn Orda dәuirin aitpaghanda, XV ghasyrdyng ózinde halyqtyng sózi sóz bolypty. Sonda halyqqa demokratiyany alyp bergen bir ghana qúbylys ol kóship ketu qúqyghynyng boluynda edi. Kóship ketu. Oryssha aitsaq otkochevka. Hannyng biyligi únamay ma, jýrgizgen sayasaty ong emes pa, halyqtyng oiyn eskermey ma, onda ru ol hannyng biyliginen bas tartyp, kóship ketken. Jer ken, al kóshu daghdygha ainalghan. Sol sebepti de handar halqynyng ishinde óz júrtymen birge bolugha mәjbýr bolghan. Kórshiles halyqtargha shabuyl jasap, qalalardy basyp alsa da, handar onda óz adamdaryn biylikke qoyyp, ózi bas qosynyn dalagha tikken. Kóp jaghdayda. Nege? Jauap bireu. Qalagha kóshken han, daladaghy halqymen baylanysty birtindep ýzip, halqy oghan qoldy bir siltep, kóship keter edi. Han sol ýrdisten ólerdey qoryqty. Qoryqpasqa bolmas edi. Halqy jau shapqanda әsker, beybit kýnde qoldau boldy.

Qasym han Qazaq Ordasyn keneytken úly qolbasshylardyng biri boldy. Birde Qasym han moghol hanyna bylay dep hat jazady. "Biz keng dalanyng halqymyz. Bizde tansyq ta, qymbat ta zattar joq. Bizding basty baylyghymyz jylqy. Minsek kólik, jesek tagham, al quat berer qymyzy bal tatidy. Bizding jerimizde әsem baqtar men zәulim saraylar joq. Bizding lәzzat alar jerimiz jayylym men ondaghy ýiir-ýiir jylqylar. Biz onda ómirding lәzzatyn alugha baramyz. Sarayda biz úzaq otyra almaymyz, saray janymyzdy qysady, keng dalada erkinbiz". Búl hattan kóp dýniyeni angharsa bolady. Ol dalada, yaghny daladaghy kóshpendi halqynyng janynda bolghan sәtte ghana ózin tolyq erkindikte jәne han retinde sezine alatyn. Mine, osy prinsipti naghyz "estushi memleket" dese bolady. Ya sen halqynmen birgesin, onyng kýndelikti tirshiligin kórip, múnyn tyndap, ol ishken sudan iship, ol jegen taghamdy jeysin, ya sen altyn sarayda otyrghanda halqyng senen bas tartyp, kóship ketedi. Mening oiymsha naghyz dala demokratiyasy degen osy. Han halqyn tandamaydy, qay hangha baghynaryn kóshpendi halyq ózi tandady.

Al kóship ketu qúqyghynan basqa hangha qarasha kirip, datyn aita alu, naghyz pluralizmdy tu etu ghoy.

Mysaly Tahiyr, Búidash, Toghym handar dәuirinde biraz kóshpeli qazaq olardy moyyndamay, sayasatyn únatpay kóship ketti. Al olardan keyin Haqnazar kelgende, kerisinshe onyng myqtylyghyn kórip, qayta kóship keldi. Demokratiya.

Áriyne qazir dәuir basqa, zaman bólek. Búlay ómir sýru mýmkin emes. Biraq demokratiya degen bizding últqa tansyq deuge kelmes. Aytpaghym osy. Babalarymyz demokratiyany kórgen qazaqtar bolsa, al úrpaqtary myna biz demokratiyany ansaytyn qazaqtarmyz. Kýnderding bir kýni demokratiyanyng iyisi jusan iyisimen qatar anqyghan HV ghasyrdaghy qazaq dalasynday, pluralizmdi syilap, azamattyq qoghamdy tu etken qúndylyqtar Úly dalagha qayta kelerine senemin. Ýmit ýzbeymin. Oiymmen kelispeuge qúqylysyz.

Ashat Qasenghaliyding әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021