Ústaz júmys ýstelinde jatqan kitaptargha kóz tastap, arasynan kishkene ghana sary qaghazdy qolyna alyp qarady. Býgin ýsh sabaq ótkizui kerek eken. Solardyng biri – «Qús joly» virtualdy uniyversiytetindegi ghalamshararalyq qoghamtanu. Búl – «Ghalamshararalyq qoghamtanu jәne transghalamsharlyq polisiya kýshteri» mamandyghynda oqyp jatqan doktoranttar ýshin mindetti pәn. Atalghan sabaq barysynda keyde týrli órkeniyet ókilderi arasynda manyzdy әri tartysty dialogtar órbiydi. Aytylghan pikirlerding birshamasy ústazdyng jana zertteu enbegine qúndy material retinde qoldanylatyndyqtan, ol búl pәnge asqan qyzyghushylyqpen qaraydy. 

Ústaz júmys ýsteli aldyndaghy oryndyghyna ynghaylanyp otyrdy da, virtualdy ekrandaghy batyrmalardy belgilengen tәrtippen basyp shyqty. Nәtiyjesinde, birneshe minuttan keyin ýsh ólshemdi virtualdy auditoriyadaghy studentterding aldynan shygha keldi. 

Shәkirtter de birtindep oryndyqtaryna jayghasty. Uniyversiytetting erejesi boyynsha, nәsilshildikting aldyn-alu maqsatynda dәriste doktoranttardyng aty-jóni jәne óz kelbeti ashyq kórsetilmeydi. Olar sabaqqa birdey keyipte, biraq bir-birinen ajyratu ýshin týrli-týsti renkke enip, qatysady. Tek ústaz ghana shәkirtterding shynayy beynesin kórip, esimderin biledi. 10 student jinalghan son, oqytushy sabaghyn bastady. 

Ol ornynan túryp, studentterge talqylanatyn taqyrypty tanystyrdy: «Býgin genderlik zorlyq-zombylyq jóninde sóz qozghaymyz. Ángime Jer ghalamsharyndaghy әielder kóretin qatigezdik turaly bolmaq».

Auditoriyadaghylar ózara kelispey, kýnkildese bastady. Ústaz sәl kidiristen son, sózin jalghastyrdy: "Qús jolyndaghy ózge ghalamsharlarda erlerge, beytarap jynystylargha, qos jynysty nemese kóp jynystylargha qarsy qatigezdik bar ekenin bilesizder. Sondyqtan nege dәl Jerdegi әielder jayynda talqylaymyz dep oilaularyng oryndy. Búl jәittardyng bәrine de sabaq barysynda toqtalatynymyzdy birden eskertip aitayyn. Alayda genderlik zorlyq-zombylyq Jerde ózge ghalamsharlargha qaraghanda anaghúrlym keng etek jayghan. Múnyng tamyry tym әride jatqan synayly».

Osylay degennen keyin oqytushy ýsteline jaqyndap, oryndyghyna otyrdy. Ekrandaghy birneshe batyrmany basty da, «Myna suretterge nazar audarynyzdar», – dedi. Ekranda Afrika bazarlarynda kýndikke satylyp jatqan әielder men boyjetkenderdin; besikten beli shyqpay jatyp, qalyndyq kiyimin kiygen nemese bala kótergen kishkentay qyzdardyn; soqqygha jyghylyp, ýsti-basy kókala qoyday bolghan kelinshekterdin; ózine qol salghan jәne túrmys auyrtpashylyghynan tym erte qartayyp ketken әielderding suretteri kezek-kezek kórsetilip jatty. 

Suretter bitkende, kabiynetti qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyq basty. 

Ústaz ózge ghalamsharlyq studentterding tandanyp, tipti, shoshynyp otyrghanyn kórdi. Al Jer túrghyndaryna búl oqighalar tansyq bolmaghandyqtan, jýzderinde eshqanday ózgeris bayqalmay, salqyn ghana qabyldady.

Oqytushy sóz tizginin aldymen Jer studentterine bergisi kelgen joq. Óitkeni, basqa ghalamsharlardyng shәkirtteri olardy tanyp qoyyp, dәris eki adamnyng dauyna ainalyp ketui mýmkin edi. Sondyqtan: «Pikirtalasty mynaday súraqtarmen bastayyq: Genderlik zorlyq-zombylyq degen ne jәne o basta qaydan shyqty?» –dedi.

Bәri de bir sәtke oilanyp qaldy. 

Ústaz studentterdi janarymen sholyp shyghyp, «Búl saualgha jauap bere alatyndaryng bar ma?» –dep súrady. 

Shәkirtterding kóbi kózqarasyn aitu ýshin qolyn kóterdi. Sirә, búl mәseleni tym qarapayym әri úghynyqty dep qabyldasa kerek. 

Oqytushy Alifa ghalamsharynyng sary týsti studentin núsqap, pikir bildiruge shaqyrdy. Ol ornynan túryp: «Qatigezdik degenimiz – dóreki adamnyng fizikalyq nemese odan tys kýshti paydalanu arqyly jynysy basqa jandy óz talap-tilegin oryndaugha mәjbýrleui» – dedi. 

Ústaz kelisetinin menzep, basyn iyzedi de: «IYә, búl – qatigezdikting klassikalyq sipattamasy. Óte jaqsy» – dedi. Oilanghan keyipte tórt-bes qadam jýrgen son, ekinshi súraghyn qoydy: «Kelesi saual – qatigezdikting neshe týri bar?».  

Búl joly eki-ýsh student qana qol kóterip, jauap beruge niyet bildirdi.  Oqytushy solardyng birine rúqsat berdi. Kók týsti student ornynan túryp, bylay dedi: «Reaksiya túrghysynan qatigez әreket pen oghan qatynasty jetige bólip qarastyrugha bolady:

1, Bireu qatigezdik jasaydy, biraq ol japa shekken adam tarapynan qatigezdik sanalmaydy. Alayda odan adam zardap shegedi; 

2, Bireu qatigezdik jasaydy, biraq ol japa shekken adam tarapynan qatigezdik sanalmaydy. Odan eshkim zardap shekpeydi; 

3, Bireu qatigezdik jasaydy. Japa shekken adam ony qatigezdik dep sanaydy. Biraq zardap shekpeydi; 

4, Bireu qatigezdik jasaydy. Japa shekken adam ony qatigezdik dep sanaydy. Jәne odan zardap shegedi; 

5, Adam qatigezdik jasamaydy. Biraq qarsy tarap onyng qatynasyn qatigezdik dep sanaydy; 

6, Adam ózining qatigezdik jasaghanyn bilmeydi. Biraq japa shekken adam ózining qatigezdikke úshyraghanyn biledi; 

7, Adam ózining qatigezdik jasaghanyn bilmeydi. Japa shekken adam da ózining qatigezdikke úshyraghanyn bilmeydi».

Ústaz kýlimsirep, studentti «Jaraysyn!» – dep maqtady da, auditoriyadaghy basqa studentterden: «Osy jeti jәittyng qaysysy bәrinen qauipti?» – dep saual tastady. Búl súraqqa jauap bermek peyilmen tek bir student qana qol kóterdi. Ústaz jynystyq bólinu túrghydan kýrdeli qúrylymgha ie Beta ghalamsharynyng qara týsti studentine sóz berdi. Ol ornynda otyrghan qalpynda: «1 men 6-gha deyingi jaghdaylardy anyqtap, zanmen qudalaugha bolady. Sondyqtan jetinshisi eng qaterli jәit. Óitkeni ony әshkerelep, tekseru onay emes. Múnday jaghdayda qatigezdik údayy qoghamnyng tereng qatparlarynda esh qarsylyqsyz nemese bógetsiz jýzege asa beredi. Áyteuir bir kýni zәbir kórsetushi nemese jәbirlenushi shekten tys qatigezdik jasaghanyn, ne bolmasa, kórgenin týsinetindey dәrejege jetkende, әdette zúlymdyqtyng aldyn-alu tym kesh bolady», – dedi. 

Oqytushy studentting jauabyna qanaghattanghanyn bildirip, basyn iyzedi de: «Qatigezdik neden bastau alady?» – dep súrady. Qara týsti student: «Múnday qatigezdik key qauymdardyng mәdeniyetinde tamyryn terenge jayghan qate senimnen bastau alady», – dep jauap berdi. Qara týsti shәkirtting janynda otyrghan jasyl týsti student qolyn kóterdi. Ústaz oghan da sóileuge múrsat berdi. Jasyl týsti shәkirt: «Men búl pikirmen kelispeymin. Tereng senim degen joq. Bәrin talqylaugha bolady», – dedi.

Sabaqtyng ótu barysy ústazgha únady. Endi Jer ghalamsharynyng shәkirtterin pikirtalasqa tartatyn kez keldi. Ol ornynan túryp, jerlik studentterding birining janyna bardy da: «Sender nege ýndemey otyrsyndar? Kózqarastaryng qanday?» – dep súrady. 

Qyzyl týsti student selqos qana: «Búl taqyrypta pikir talastyrudyng qajeti joq dep oilaymyn. Men qatigezdikke qarsymyn. Biraq ne bolsa sony qatigezdikke balau dúrys emes. Bizding bolmysymyzdy kórsetetin әdet-ghúrpymyz ben salt-dәstýrimizdi saqtauymyz kerek. Keybir jaghdaylarda búl qatigezdik emes, bizding mәdeniyetimiz», – dedi. 

Studentting búl sózi auditoriyada dau tudyrdy. Kýlgin týsti shәkirt rúqsat súramastan, óre týregelip: «Qoghamdaghy әdet-ghúrypty halyq qalyptastyrady. Sondyqtan ony ózgertu de óz qolynda», – dep aiqaylady. 

Jer planetasynyng sarghylt týsti studenti: «Sender basqa ghalamshardansyndar. Sol sebepti, Jer planetasy men adamzat qoghamy turaly dúrys bilmeysinder. Jerde er adamdar fizikalyq jәne ruhany jaratylys túrghysynan artyq qabiletke ie jәne qiyn jaghdaylarda sheshim qabyldaghanda, er adamnyng pikiri joghary túratynyna tarihy tәjiriybe jýzinde kóz jetti. Búl bir tabighy artyqshylyq», – dep jauap berdi. 

Osy ýsh student bir-birine dauys kótere sóilep, dau órship ketti. Árqaysysy óz kózqarasyn týrli derektermen dәleldeuge tyrysyp baqty. Olardy ýnsiz ghana tyndap túrghan ústaz pikirtalasty toqtatugha әldeneshe ret oqtalghanmen, batpady. Oqytushy aqyryn ghana ýstelining janyna baryp, oryndyghyna jayghasty da, birneshe minut studentterge qarap otyryp, oigha shomdy. Bir mezgilde býgingi sabaqty týiindeytin sәtting jetkenin úqty. Sәl oilanyp, eng jaqsy týiin sabaq beru erejesin búzyp, qorytyndy jasaudy әr studentting óz erkine qaldyru dep sheshti. 

Ústaz ekran betindegi birneshe belgini basyp, daulasyp jatqan studentterding shynayy bet-jýzin kórsetti. Qyzyl jәne sarghylt týsti studentter – Jer planetasynda túratyn er adamdar, al kýlgin týsti shәkirt sol ghalamshardyng әiel túrghyny bolyp shyqty. 

Auditoriyadaghy basqa studentter Jer planetasynan shyqqan er jәne әiel studentterding qyzu talqysyna tandana qarap qaldy. 

Qara týsti student janyndaghy jasyl týsti shәkirtke aqyryn ghana: «Endi ne oilaysyn?» – dep kýlimsiredi. 

Ústaz jymighan kýii virtualdy auditoriyadan shyghyp ketti. Ol oryndyqtan túryp, gharysh qalashyghyndaghy shaghyn pәterining aspazhanasyna qaray bet aldy... Osy kezde qúlaghyna «Anashym, Jerden apam telefon soghyp jatyr» degen ýn jetti. 

IYrәdj Fazelbahsheshi, parsy jazushysy

Parsy tilinen audarghan: Gauhar Omarhanova 

Abai.kz