Kóp jyldan beri HÝIII ghasyrdaghy Qazaq handyghynyng tarihymen ainalysamyn. Tiyisinshe, Mәskeu, Sakt-Peterburg, Omby, Orynbor, Tashkent, basqa da arhivterde júmys istep, kóne orys әlipbiyin tanyp, orys tilining bayyrghy oramdary men iyirimderin iygerip, biraz tәjiriybe jinaqtaghan jayymyz bar. Men ol qújattardy qazaqshagha audaryp, jariyalaymyn. Ýzindilerdi de qazaqsha beremin. Al, bizding kóptegen avtorlar orys tilindegi derek kózderin paydalanghanda, sol orys tilindegi kýiinde ýzindi retinde beredi. Nege?

Onyng mәnisi әuelden orystyng sonynan erip kele jatqanymyzda. Orys zertteushileri ejelden latyn, nemis, fransuz, aghylshyn tilinde, tipti qytay tilindegi negizgi derekterdi dúrys audarugha shamasy jetpegendikten, týpnúsqadan auytqyp ketuden saqtanyp, sol kýiinde beretin bolghan. Búl  kóbinese, tarihy taqyrypta jazghan orys avtorlarynyng enbekterinde, nemese shet eldik tarihshylardyng HIH ghasyrdyng basynda orysshagha audarylghan enbekterde jii bayqalady. Biraq, kele-kele, 1860-70 jyldardan bastap, búl ýrdis qysqaryp, sol shet tilindegi mәtinderden alynatyn ýzindiler orysshagha audaryp berile bastady. Tek, әdebiyetterding atauyn ghana sol týpnúsqa tilinde beredi. Búl – kәdimgi, ilgeri basushylyq, progress edi.

Al, HH ghasyrdyng otyzynshy-qyrqynshy jyldaryndaghy qazaq avtorlarynyng shygharmalarynda bastapqy kezde dәl sonday ýderis bayqaldy. Qazaq audarmasynyng teoriyasy men praktikasy, sol siyaqty ghylym tili qazaqsha  qalyptasyp bolmaghan kezdegi jaghday retinde búghan keshirimmen qaraugha bolar. Ókinishke qaray, HHI ghasyrdyng ekinshi onjyldyghynda da, yaghny osy kýnge deyin ghylymy jazbalarda sol bir kóriksiz, ónimsiz әdet joyylghan joq. Tipti, zandy sipat alyp, sәnge ainalyp ketkendey. Enbekterding mәtini qazaqsha (nemese, qazaqsha siyaqty), biraq ishinde derek kózderinen dәieksóz retinde alynghan ýzindiler qúlash-qúlash orys tilinde órip jýredi. Jastar ghana emes, tis qaqqan oqymystylardyng da jasaytyny osy.

Búl – ýlken kemshilik ekenin moyyndaytyn uaqyt keldi. Mysal keltirmey-aq qoyayyn, osy sózderdi oqyp otyrghandardyng ishteri sezedi. Tórt qúbylasy týgel, tógilip túrghan bay tilimizding namysy ýshin ghana emes, sonymen birge óz qolymnan kelgendikten, ózim enbekterimde ondaygha jol bermegendikten kóterip otyrmyn.

Úsynys qanday? Júmysty qazaqsha jaza almasanyz, oryssha jazynyz. Sitata, ýzindilerdi oryssha berseniz, sizge eshkim úryspaydy. Al, júmystyng mәtini qazaqsha bolyp, oryssha týpnúsqadan almaq bolghan dәieksózdi  qazaqshagha audara almasanyz, (onday da qiyndyq kezdesedi) úyalmanyz,  qazaqshagha jetik, sizden góri audarmagha sheber mamannyng kómegin alynyz. Tipti, men sizderge aitayyn, qazaqshasy bar derekkózderin paydalanbay,  ýzindi almay, orysshasyn sol kýiinde kóshirip alatyn әriptesterime syn aitatyn kez keldi. Múndaydy, avtordyng tek qana bilimning tayazdyghy, tilge shorqaqtyghy ghana emes, ghylymy әdepsizdik der edim. 

Osy mәsele jóninde, reti kelgende, gruzin jәne latysh ghalymdarymen tildesip, pikir jarystyrghanym bar. Sonda olardyng aitqany: «Mýmkin, sizding qazaq tilinizding qauqary kem, oryssha aitylghan oidy tolyq maghnasynda, beyneli, kәsiby týrde bere almaytyn, damymaghan til shyghar», dedi. Mening osy sózderimdi tyndap otyrghan keybir otandastarym da solay deui mýmkin. Joq! Olay emes. Qazaq tili kemeline kelip, ghylym tiline ainalyp bolghan.  Qazaqshagha audarylmaytyn orys sózi, sóz tirkesi, sóilemi joq. Idioma týrindegi frazeologiyanyng jóni basqa. Olardy audarudyng da әdis-amaldary bar.

Sondyqtan, qazaqsha jazyp otyryp, oryssha aralastyrmay-aq qoyayyq. Ol bizding bilgishtigimizdi kórsetpeydi. Avtordyng oilau, tanu, sóz qúrau, oy jetkizu túrghysynda әljuazdyghyn, beri qoyghanda erinshektigin kórsetedi. Ziyaly qauym ókilderi «qazaqtyng tiline janymyz ashidy» degende qamshy saldyrmay, jarysa jónelemiz. Sol janashyrlyqtyng bir týri osy men aitqan mәseleden kórinse kerek. Jaraydy, audaru qiyn shyghar, qinalynyz, izdeniniz, súranyz... sonda qazaq tilining qúdireti qanday ekenine kóz jetkizemiz.

Endi, jalpy alghanda, elimiz boyynsha «Mәdeny múra» baghdarlamasymen birneshe jyldan beri jinalghan materialdar, derek kózderi  sol kýii orys tilinde, aghylshyn, parsy, qytay tilinde jatqanyn da aitayyn. Jinaq bolyp basylyp, halyq iygiligine orys tilinde ghana úsynylghanyn bayqaymyz. Ózgeni bylay qoyghanda «HÝI-HIH ghasyrlardaghy qazaq-orys qatynastary» degen atpen alpys jyl búryn shyqqan jinaqtar әli tolyq qazaqshalanghan joq.  «Qazaq tarihy orys derekkózderinde», «Qazaq tarihy arab-parsy derekkózderinde», «Qazaqstan tarihyna materialdar» degen siyaqty jinaqtar qazaqshagha audarylmaghan. Al endi sol enbekting oryssha mәtinining ózin kim, qalay paydalanyp jýr, dep oilanyp kórdik pe? Tilshi ghalymdar tiyip-qashyp, kóne orys tilining keybir erekshelikterin bayqau ýshin ghana zertteydi.  Qalghan qúlash-qúlash, tútas bir betke simaytyn, oryssha orasholaq qúrylghan sóilemderdi orys leksikasyna arnayy jattyqqan adam bolmasa, tolyq týsinbeydi de. Sebebi olardy jazghan hatshylardyng da bilimi asyp-tógilip jatpaghan. Qazirgiler búl sóilemder men sóz tirkesterin dolbarlap, jobalap qana týsinedi. Sonyng saldarynan, oryssha týpnúsqasynan audarylyp, paydalanylghan siltemelerding shiykiligi bayqalady. Múnday mysaldar, әsirese jas avtorlardyng enbekterinde jii úshyrysady.

Osy mәseleni kóterip, úsynys aityp otyrghan ózimiz, kóne orys tilinen qazaqshagha audaryp mashyqtanghan, biraz tәjiriybemiz bar mamanbyz desem, maqtanghandy demenizder. Mysal kerek bolsa, bizding «Abylay han. Ómiri men qyzmetine qatysty qújattar men materialdar. 2005» degen 500 bettik jinaqty, «Qazaqtyng hany – Abylay» degen atpen 2011 jyly «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha memlekettik tapsyryspen «El-shejire» baspasynan shyqqan 1300 bet eki tomdyq ghylymy basylymdardy bayqap kórinizder. Búl enbekter HÝIII ghasyrdaghy qazaq tarihyna, onyng ishinde Abylay han taqyrybyna baylanysty zertteuler ýshin derek kózderi retinde birqatar avtorlargha kómek bolghanyn kórip otyrmyz.

Qoryta kelgende, tarihshy avtorlardyng júmysyn jenildetu ýshin ghana emes, (әriyne ol da kerek) týpnúsqasy oryssha derek kózderin ghylymy jinaq týrinde kәsiby dengeyde audaryp, basugha memlekettik dәrejede kónil bóleyik. Qazaqsha jazyp otyryp, oryssha ýzindige jýginudi toqtatugha bastaytyn bir amal osy. Al, orys tilindegi týpnúsqa mәtindi ózi iygere almay, onysyn jasyru ýshin sol kýiinde ýzindi etip kóshirip silteme jasau - qazaq tilining qasiyeti men qúdyretin syilamau bolady.  

Zarqyn Tayshybay,

M. Qozybaev atyndaghy SQMU professory,
filologiya ghyl. kandidaty, PhD

Abai.kz