Abay múrasynan tabatyn taghy bir óte tereng ruhany maghyna – ol adam ómirining týpki maqsaty. Ol «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» atty óleninde ómirding týpki maqsaty ne ekenin bylay dep beredi: 

Meken bergen, halyq qylghan Ol lәmәkan

Týp IYesin kóksemey bola ma eken?

Jәne Oghan qaytpaqsyn, ony oilamay,

Ózge maqsat aqylgha tola ma eken?

 Danyshpan adam ómirining týpki maqsaty – «Týp IYege qaytu» deydi. Búl maqsatqa jetu ýshin Alla taghalagha degen mahabbatqa ie bolu kerek. Yaghni, imandylyq kerek. Imandylyq din arqyly Qúdaygha qúlshylyq jolynda bekiydi. Sonda ghana Alla taghala Ózining sýiiktisin Ózine qaytaryp alady. Sonda ghana meyirimdi Alla taghala qanaghat tabady. Endeshe adam balasy ýshin eng ýlken qyzmet – ol Alla taghalanyng razyshylyghy ýshin adamzattyng bәrin bauyrym dep sýiip, kimge bolsa da ómirding týpki maqsatyna jetuge kómektesu. Ruhany әlemge qaytu tek qana ruhany bilim alyp, ony ómirde qoldanu barysynda jan dýniyesin tazartu arqyly ghana bolmaq. Sóitip, Qúdaygha qúlshylyqtyng eng ýlkeni – adamzatqa ruhany bilim beru arqyly, oghan ómirding joghary maqsatyna jetuge kómektesu. 

Sonymen birge, óte manyzdy bir jaghdaydy esten shygharmau kerek. Biz is-әreketimizdi Alla taghalanyng razyshylyghy ýshin jasaghanda ghana qúlshylyq bolyp tabylady. Áytpese bizding barlyq is-әreketimiz moralidyq-etikalyq, әri ketse gumanistik dengeyde ghana qalyp, qarapayym dýniyelik iske ainalyp, negizgi maqsatqa jetkize almaydy. 

Abay ilimi boyynsha adamnyng negizgi mindeti – Alla taghalagha qúlshylyq etu ekeni jóninde kóptegen dәlelder keltiruge bolady. 

Birinshi, Alla taghalagha qaytu ýshin adamnyng barlyq is-әreketi Onyng razylyghy ýshin bolu kerek. Sonda adam Onyng sýiiktisine ainalady. Al, Alla taghalanyng sýiiktisi bolugha Oghan qúlshylyq etu arqyly ghana jetuge bolady. 

Ekinshi, Alla taghalagha qúlshylyqtyng kerektigi otyz segizinshi qara sózinde Abay kórsetken «Alla – bir», yaghny «Absolut – bir» degen tújyrymynda jatyr. Alla bir bolsa, Ol tolyq býtin. Endeshe bolmystyng barlyq kórinisteri, sonymen birge jan iyeleri de sol tolyq býtinning qúramyna kiredi. Sóitip, barlyq jan iyeleri Onyng qúramyndaghy bólikteri bolyp tabylady. Ol bólikter ózderi qúraytyn tútaspen bir bolulary kerek, yaghny olar tolyq býtinning razylyghy ýshin ómir sýruleri kerek. Búl býkil әlemning jaratylu mәni. Endeshe adam da sol tolyq býtinning bir bóligi bola otyryp, Onyng razylyghy ýshin qúlshylyq etui kerek. 

Sonymen birge, býtinning bóligi býtinning niyet-qalauymen ómir sýredi. Endeshe barlyq bólikterding maqsaty da sol ortaq niyetpen ýilesui kerek. Ókinishke oray, fәny әlemde keybir jan iyeleri Týp IYeden bólinip, býtinning niyetinen shyghyp, óz qalaularymen ómir sýrgileri keledi. Fәny ómirdegi adamdardyng ómir maqsattarynyng san qily bolatyn sebebining biri osy. 

Abay on jetinshi qara sózinde qayrat, aqyl, jýrekting arasynda dau tuyp, olardyng ghylymgha qalay jýgingenderi turaly aitatyny bar. Ortaq maqsattan auytqyghan kezde ne bolatynyn kórsetu ýshin biz de sonyng izimen, mysal retinde, bir әngimeni keltireyik. 

Adamnyng dene mýshelerining barlyghy, sayyp kelgende, onyng asqazanyn tamaqpen qamtamasyz etu ýshin qyzmet jasaytyny belgili. Onyng qúlaghy qay jerde tamaq baryn estiydi, ayaghymen sol jerge barady, kózimen joldy kóredi, múrnymen tamaqtyng iyisin sezedi, qolymen auzyna salady, tisimen úntaqtap, óneshimen asqazangha qaray jiberedi. Sóitip asqazan qanaghat alyp, tamaqty qorytyp, quatty býkil denege taratyp, barlyq mýshelerdi qanaghattandyryp, olargha kýsh-quat beredi. Birde dene mýsheleri asqazanmen arazdasyp, oghan qarsy shyghypty. «Biz nege barlyghymyz bir asqazangha qyzmet jasauymyz kerek? Bizding ózimizge ghana qyzmet jasaghymyz keledi. Sondyqtan búdan bylay qaray asqazangha qyzmetimizdi toqtatamyz», – dep dene mýshelerining barlyghy asqazangha qarsy ereuil jasaghan eken. Sóitip qúlaq tamaqtyng qayda baryn tyndamay, ózine únaghanyn tyndap, kóz oghan aparatyn joldy kórsetpey, basqa jaqqa qarap, qol ózine ghana únaghan әreket jasap, múryn ózine únaghan iyisterdi iyiskep ketken eken. Osylay әrbir mýshe bostandyq alyp, ortaq maqsattan bas tartyp, óz betterimen qanaghat izdey bastapty. Biraq, biraz uaqyt ótken son, olardyng barlyghy әlsirep, ózderinen quat ketip bara jatqanyn sezinedi.

Óz betterimen istegen әreketteri olardy qanaghattandyrmay, kerisinshe azapqa týsire bastaydy. Olar búny anyqtau ýshin qaytadan mәjilis qúryp, barlyq zardaptarynyng sebebi ózderining ortaq maqsattarynan auytqyp, ózara bólinip ketulerinen ekenin anyqtaydy. Sóitip, olar búl isterining búrys ekenin týsinip, endi dúrys jolgha týsip, barlyghy qaytadan bir asqazandy qanaghattandyryp, qyzmet jasay bastaghan eken deydi. Sol kezden bastap denening barlyq mýsheleri qaytadan qanaghat alyp, ózderining zardaptarynan qútylypty. Sol siyaqty, adamnyng asqazany býkil denege quat bergendey, barlyghyna ortaq bir Týp Ie de býkil bolmysqa quatyn beredi. Sondyqtan barlyq bólikter Oghan qyzmet etip, Onyng razylyghy ýshin qúlshylyq etkende ghana olar naqty qanaghat alady. 

Ýshinshi, býkil jaratylys Alla taghalanyng razylyghy ýshin, yaghny Oghan qúlshylyq etu ýshin jaratylghan. Sebebi Abay sózimen aitqanda, Alla «bir», endeshe, Ol – tútas, yaghny Alladan basqa eshtene joq. Alladan basqa eshtene joq bolsa, onda barlyghy Onyng kórinisi jәne Ol ózin ózi qanaghattandyrady. Eger Ol basqany qanaghattandyru ýshin jaratsa, onda Alladan basqa taghy da bireuding bolghany. Búl mýmkin emes. Sonymen, Alla taghala óz razylyghy ýshin jaratatyn bolsa, onda Onyng jaratqandary – jan iyelerining barlyghy da bir Alla taghalany riza etip jýr. Biraq búny biri bilse, al, biri bilmeydi. «Men barlyghyn ózim ýshin jәne ózim jasap jýrmin» deytinder bar. 

Tórtinshi, qúlshylyq etu – adamnyng tabighy qasiyeti. Oghan bylaysha kóz jetkizuge bolady. Jan iyesi bireudi sýimey ómir sýre almaydy. «Mahabbatsyz ómir bos» deydi Abay. Sebebi, jan lәzzatqa toly, al lәzzat tek mahabbat arqyly keledi. Sondyqtan, barlyghymyz da lәzzatty izdep, yntalanyp, mahabbatty kókseymiz. Mahabbatty tapqannan keyin, oghan qamqorlyq kórsetip, qyzmet jasaugha úmtylamyz. Sondyqtan ómirde adamnyng bireuge qúlshylyq etui (bireuge qyzmet etui) onyng boyyna bitken aiyrylmas qasiyet. Qanday adam bolsa da bireuge qyzmet etedi: ózining otbasyna, joldasyna, qoghamyna, otanyna jәne taghy basqalargha. Tipti, eshkimi bolmasa iyt, mysyq asyrap, solardy jaqsy kórip, kýtip-baghyp, qyzmet etedi. Bireuge qyzmet etpeytin adam bolmaydy. Osydan bireuge qyzmet etu – adamnyng aiyrylmas tabighy qasiyeti ekenin kóremiz. Al bireudi qanaghattandyru adamnyng ruhany bolmysynan tuady. 

Jan – kishkene ruh, yaghny Joghary Ruhtyng bólshegi bolyp tabylady. Sondyqtan, ruhany әlemde kishkene ruhtyng mindeti – Ýlken Ruhty razylandyru, yaghny Oghan qúlshylyq jasau. Búl fәny әlemde kishkene ruh ózining búl mindetin úmytqandyqtan, ol ózine qyzmet etip, ózin razylandyrady. Árkim ózine únaghan isterdi jasap, ózine únaghangha qyzmet etedi. Biraq odan tolyq qanaghat joq. Búl – adamdar zardabynyng basty sebebi. Al ol ózining mәngilik qasiyetin – qúlshylyq etudi sebepterding sebebi Joghary Ruhqa arnap, negizgi mindetin atqarsa, sonda ghana ol barlyq jan iyelerin qanaghattandyryp, ózi de qanaghat tabady. 

Besinshi, bireudi jaqsy kóru ýshin әueli onymen tanysu kerek, eger onyng qadir-qasiyetteri jaqsy bolsa, ol adam únauy mýmkin. Sol siyaqty, Alla taghalany sýi ýshin de әueli Onyng qadir-qasiyetterin tanyp týsinu kerek. Biraq adam balasy ózining shekteuli oi-óris, sezim mýshelerimen Sheksizdi tany ala ma? Abay búl súraqqa otyz segizinshi qara sózinde «Alla taghala sheksiz, bizding aqylymyz shekteuli. Sheksizdi shekteulimen týsinuge bolmaydy» dep jauap beredi. Onda ne isteu kerek? Oghan bir-aq jol bar. Ol – ózin ruhany dengeyge kóteru. Búl Qúdaygha qúlshylyq arqyly ghana bolady. Qúdaygha qúlshylyq kezinde biz Ony riza ete alsaq, onda Onyng ózi bizding jýregimizge ashylady. Sóitip biz Ony tany alamyz. Tanu arqyly Oghan sýiispenshilikke jetemiz. Sebebi Odan artyq súlu, kýshti, danqty, dәuletti, jomart, bilimdi, raqymdy eshkim joq. Sondyqtan Ony tanu ýshin qúlshylyqqa týsken adam eshuaqytta da ókinishte qalmaydy. Kerisinshe, sheksiz baqytqa keneledi. 

Altynshy, eger Alla taghalanyng shapaghaty týspese adam balasy eshuaqytta Onyng sýiispenshiligine bólene almaydy. Barlyq jandar tәrizdi Alla taghalanyng da qalauy bar. Sondyqtan, kimge shapaghatyn jaudyru Onyng yrqynda. Onyng shapaghatyn alu ýshin Onyng razylyghy ýshin is-әreket jasau kerek. Búl – Oghan qúlshylyq etu kerek degen sóz. 

Jetinshi, biz Alla taghalanyng aldynda qaryzdarmyz. Ol qaryzymyzdy óteu ýshin Oghan qúlshylyq jasauymyz kerek. Búl turaly Abay ózining jiyrma jetinshi qara sózinde aitady. Ol adam balasyn hayuannan artyq jaratqanyna dәlel keltirip keledi de, әri qaray bylay deydi: 

«Ol dәlel bolsa, adam balasyn artyq kórip, qamyn әuelden Allanyng ózi oilap jasaghanyna da dәlel emes pe? Endi adam balasynyng qúlshylyq qylmaqqa qaryzdar ekeni maghlúm bolmay ma?» 

Mine, Abay babamyzdyng ilimi arqyly keltirilgen osy jeti dәlelding ózi de Qúdaygha qúlshylyq etu kerektigine kóz jetkizu ýshin jetkilikti tәrizdi. Keyde «qúlshylyq» degen sózding keybireulerge únamsyz bolyp kórinui de mýmkin. Sondyqtan onyng maghynasyn osy arada týsindire keteyik. Alla taghalagha degen qúlshylyq fәny әlemdegi qúlshylyq emes. Fәny әlemdegi qúlshylyq adamdy basqadan tómendetedi, osylay biri ekinshisin qanap, ózine qyzmet etuge mәjbýrleydi. Al Alla taghalagha qúlshylyqtyng maghynasy mýlde bólek. Jaratushy eng jogharghy sheksiz Jan bolghandyqtan, Oghan qúlshylyq jasaghan adam tómendemeydi, kerisinshi, ruhany qasiyet alghandyqtan, ol sheksiz jogharylay beredi. «Qúdaygha qúlshylyq» degen sóz fәniylik emes, ruhany maghynasy bar. 

Sonymen, barlyq jan iyeleri Alla taghalagha qúlshylyq arqyly birtindep tazaryp, týbinde Oghan degen sýiispenshilikke jetip, Týp IYege qaytady. Biraq әrkimning baratyn jeri de, qaytatyn uaqyty da әr týrli ekenin úmytpauymyz kerek. Abaydyng Týp IYege qaytu turaly qaghidasy «Shyn mәninde biz Allanykimiz jәne Oghan qaytamyz» degen Qúran sózinen shyghyp, onymen tolyq ýndesip jatyr. 

Abay kórsetken Týp IYege qaytu maqsaty adam balasy ýshin ghana emes, býkil bolmys kórinisterine ortaq bolsa kerek. Álemning barlyq danyshpan, әuliyeleri de adamzat ómirining negizgi mәni jәne barlyq diny joldardyng negizgi maqsaty osy dep biletini belgili. Qasiyetti Qúranda da osylay aitylady. 

Búl maqsatqa jetu joly óte úzaq jәne týrli belesterge bólinip, әrkimning oghan jetu taghdyry sanqily bolady. Sebebi әrkimning jýrek kózining shel basu dengeyi әrtýrli. Kóp adamdar týpki maqsatty tolyq týsinbegendikten sol fәniylik, yaghny uaqytsha maqsattarmen aldanyp, kóp ómirin әuremen ótkizip alady. Sondyqtan Abay búl ómirding qysqa jәne ótkinshi ekenin eskertip, adamdy tura jolgha salu ýshin bylay deydi: 

Adamzat – býgin adam, erteng topyraq, 

Býgingi ómir jarqyldap aldar biraq. 

Erteng ózing qaydasyn, bilemisin, 

Ólmek ýshin tughansyn, oila, shyraq. 

Sonymen, qoryta aitqanda, býkil bolmys Jaratushynyng qalauyn oryndaugha, yaghny jan iyelerin Týp iyege qaytarugha jaratylghan. Adam ómirining maqsaty – osyny dúrys týsinip, qoldana bilu. Abay aityp otyrghan «Týp IYege qaytu» degen adam ómiri maqsatynyng týp qazyghy osynday. Al Týp IYege qaytu joly bireu – ol Qúdaygha qúlshylyq. Sondyqtan jan iyelerining maqsaty – Alla taghalanyng qalauymen ómir sýru, yaghny Onyng razylyghy ýshin ómir sýru. Biraq búl aqiqatty әrkim moyynday bermeydi, sebebi olardyng kókirek kózderi shelmen jabylghan. 

Abaydyng «Maqsútym – ...nadannyng kózin qoyyp, kónilin ashpaq» deytini osydan bolsa kerek. Maqsat kókirek kózdi basqan shelden arylyp, әrkimning Absolutpen qatynasyn qalpyna keltirip, sol qatynastaghy óz ornyn tabu. Búl arada danyshpannyng «Sen de bir kirpish dýniyege, ketigin tap ta, bar, qalan» degen әigili ýndeu sózi erekshe mәn alady. «Ketigin tap ta, bar, qalan» degen sóz is-әreketsiz beybereket jaghday emes, bolmys ómiri ýnemi qozghalysta jәne ózgeriste bolghandyqtan, is-әreketting barlyghyn Qúdaygha qúlshylyq jolynda jasau degen úghymdy bildiredi. 

Sonymen birge, býgingi kýnderdegi diny sholastikalyq túrghydan, ne bolmasa sayasy mýdde ýshin paydalanudan shyqqan, negizgi qaghidalary ózining alghashqy mәninen búrmalanghan dinnen Abay ilimin aiyra bilu kerek. Abaydyng dinge kózqarasy – adamzatty orgha qúlatatyn búnday búrmalaushylyqtan arylghan, dindi ózining shyn mәninde, tereng týsinetin kózqaras. Abay dini – barshagha ortaq dinaralyq kelisim sharty, toleranttyqqa tura jol. 

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog.

Abai.kz