Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2723 0 pikir 9 Jeltoqsan, 2011 saghat 09:17

Álemdik mәdeny kenistikke enu joly - últtyq ózindik sanany qalyptastyru: mәdeniyettanushy Áliya Ómirbekova

ALMATY. 8 jeltoqsan. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ - Tәuelsizdik jyldary derbes memleket retinde qazaq halqynyng últtyq sana-seziminde ýlken silkinis payda boldy. Jahandanu ýrdisi beleng alghan shaqta әlemdik yqpaldastyqta onyng bәsekelestik qabiletin qalay arttyrugha bolady ózekti saualgha qazir әrkim ózinshe jauap izdeude. Biz búl kókeykesti mәselening týiinin tartqatu ýshin Qazaq últtyq uniyversiytetining dintanu jәne mәdeniyettanu kafedrasynyng dosenti,  filosofiya ghylymynyng kandidaty    Áliya Ómirbekqyzy Ómirbekovany súhbatqa tartqan edik.

- Áliya Ómirbekqyzy, últtyq ózindik sananyng kórinis tabuy men ósui qanday qúbylys?

- Búl zandy, shynayy әri úzaq ýderis. Ony týsinu ýshin qoghamdaghy әleumettik ózgeristerdi ekshep, talqylau qajet. Tarihy mәlimetterdi paydalana otyryp, qazaq halqynyng últtyq ózindik sana ereksheligi, onyng ózgeruining shynayy sebepterin bilu arqyly bolashaqty aiqyndau mýmkindigi tuyndaydy. Ol ýshin últ, etnos mәselelerining basyn ashyp alghan dúrys bolar.

ALMATY. 8 jeltoqsan. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ - Tәuelsizdik jyldary derbes memleket retinde qazaq halqynyng últtyq sana-seziminde ýlken silkinis payda boldy. Jahandanu ýrdisi beleng alghan shaqta әlemdik yqpaldastyqta onyng bәsekelestik qabiletin qalay arttyrugha bolady ózekti saualgha qazir әrkim ózinshe jauap izdeude. Biz búl kókeykesti mәselening týiinin tartqatu ýshin Qazaq últtyq uniyversiytetining dintanu jәne mәdeniyettanu kafedrasynyng dosenti,  filosofiya ghylymynyng kandidaty    Áliya Ómirbekqyzy Ómirbekovany súhbatqa tartqan edik.

- Áliya Ómirbekqyzy, últtyq ózindik sananyng kórinis tabuy men ósui qanday qúbylys?

- Búl zandy, shynayy әri úzaq ýderis. Ony týsinu ýshin qoghamdaghy әleumettik ózgeristerdi ekshep, talqylau qajet. Tarihy mәlimetterdi paydalana otyryp, qazaq halqynyng últtyq ózindik sana ereksheligi, onyng ózgeruining shynayy sebepterin bilu arqyly bolashaqty aiqyndau mýmkindigi tuyndaydy. Ol ýshin últ, etnos mәselelerining basyn ashyp alghan dúrys bolar.

Últtyq sana-sezimining qalyptasuynda manyzdy faktor bolyp tabylatyn - ózining tarihy jәne últtyng mәdeniyeti. Osydan az ghana uaqyt búryn tarih tolqynymen ólshenetin onyng ózindik týsinigine mәn berilmedi. Qoghamda jalpy qasiyetter absoluttendirilip, últtyq erekshelikter nazargha alynbaghan. Kenestik dәuirde últtyq mәdeniyet pen últtyq tarihtyng әleumettik-filosofiyalyq konsepsiyalarynda әrtýrli halyqtardyng ruhany teoriyasyndaghy basymdyqtar men qúrylymdary birizdendiruge úshyrady. Kez kelgen halyqtyng ruhany ómirining ózegi men ereksheligin aitudyng ornyna ýstirt úqsastyqtar jýrgizilip, dogmattyq qúrylymdar qyzmet atqardy.

Árbir halyqtyng ózining últtyq tarihy bar. Últtyng tarihy - últtyq sana. Sana belgili bir últ ónimining damuy, sol últtyng mәdeniyetining ómiri men maqsaty bolyp tabylady. Sondyqtan da últtyq sana-sezimning qalyptasu joldary әrtýrli, erekshe әri qaytalanbas qúbylys. Búl erekshe qúbylysty týsinudegi basty mәsele, yaghni, bir halyqtyng últtyq ózindik sanasynyng basqa halyqtyng últtyq ózindik sanasynan erekshelik belgilerining qalyptasuy men kórinis beruin anyqtau. Múny tek últtyq ózindik sanany tarihiy-mәdeny jәne әleumettik-mәdeny astarlarda talqylau arqyly ghana jýzege asyrugha bolady.

- Songhy jyldary zertteushiler nazary últtyq qúbylystardyng mәnine tereng ýniluge mýmkindik beretin etnikalyq mәselelerge auyp otyr. Oghan týrtki bolyp otyrghan qanday jәit?

- Biraz uaqytqa deyin qaysybir halyqtyn, onyng últtyq sana-sezimning evolusiyasynyng últtyq әleumettik róli dúrys baghalanbay keldi. Áleumettik erekshe qúbylys - aghza retinde últqa berilip kelgen kóptegen anyqtamalarda airyqsha belgiler nazardan tys qalyp otyrghan. Últtyq ózindik sanany qarapayym jýiede belgili bir halyq ókiline jatatyndyghyn sanaly týrde sezinu jәne ózge halyqtardyng ishinde óz halqynyng orny men rólin aiqyndau - manyzdy mәsele.

Etnos mәselesi etnostyng ózindik sana súraghyn qonggha mýmkindik tughyzady, ol últtyq sana-sezimimen sәikes kelmeydi. L.N. Gumiylev etnosty «ózge újymdargha ózderin qarsy qoyatyn, ózderining ishki qúrylymy men is-әreketterining erekshe stereotipteri bar adamdardyng qaysybir újymy dinamikalyq jýie» deydi. Shyn mәninde, ol ekeui de qozghalmaly, yaghny etnogenezding bir fazasy bolyp tabylady. Tarihy uaqyttaghy etnikalyq jýielerding payda boluy jәne joyyluy prosesi osyny kórsetedi. Etnostar erekshe qúbylystar bolyp tabylady, olarda tabighy ortanyng óndiristik is-әreketpen, adamdardyng barsha materialdyq jәne ruhany mәdeniyetimen ózara әrekettesui jýzege asyrylady. Áleumettik qúrylym, tehnika dengeyi jәne mәdeny dәstýrsiz etnostyng ómir sýrui mýmkin emes. Al búl ómir sýruding mindetti sharttary, әri etnosty bir-birinen shektep túrady. Yaghni, etnos tarihy uaqytta damityn, basy men ayaghy bar jýie; dәlirek aitqanda - etnogenez diskretti ýderis.

- Qazaq halqynyng últtyq sanasynyng qalyptasuyn qarastyrghan kezde  qanday jәittar basty nazarda ústalynu kerek?

- Kóshpeli ómir salty taypalargha úsaq tektik, otbasylyq taralymdardy saqtaugha mýmkindik beredi. Sol sebepti de, qazaqtardyng rulyq-taypalyq damu formasy saqtalyp, býgingi kýnge jetti. Tektik baylanystar әrdayym ruhany tuystyqpen tolyqtyrylyp otyrdy.

Qazaqtardyng últtyq sanasyn talqylau barysynda jýie qúrushy bólshek retinde últtyng qalyptasuy men dinamikasynyng bir tekti emestigi turaly tezis alynuy tiyis. Búl onyng tarihy taghdyrynyng ózdiligin anyqtaydy. Qazaq halqy tarihynyng tamyry teren, sonau yqylym zamandargha ketedi. Ol tarihiy-mәdeni, әleumettik túrghydan alghanda ózinshe qaytalanbas prosester, qazaqtar - Euroaziyalyq kenistikting kóne halyqtarynyng biri. Qazaqtardyng últtyq mәdeniyeti ejelgi kóshpeli órkeniyetting barlyq qasiyetterine iye. Osynyng ayasynda mynjyldyqtar boyy qazaqtardyng әleumettik úiymdasuy, materialdyq jәne ruhany mәdeniyetining negizi qalandy.

Dalanyng kóshpeli mәdeniyeti qazaq halqynyng boyynda últtyq ózindik sananyng mәndi belgileri ústamdylyq jәne shydamdylyqty qalyptastyrdy. Ertedegi mәdeny dәstýrler kenpeyildilik, shydamdylyq, dara aralasu, qonaqjaylyq qazaq qoghamdastyghynyng últtyq ózindik sanasy retinde aldyn ala aiqyndaydy. Jalghandyq, satqyndyq, baghynyshty bolu siyaqty belgiler eshqashan qazaqqa tәn bolmaghan. Qazaq últynyng últtyq ózindik sanasynyng sipatty belgileri - ata-baba ruhyn pir tútu, ýlkenge, balagha degen tektik qúshtarlyq, syilastyq qalyptasqan.

- Búghan islam dinining әseri qanday?

-Qazaqtar VIII ghasyrdan bastap sýnnittik baghyttaghy músylman boldy. Biraq ol óz ayasyna aimaqtyq әdet-ghúryptardyng ejelgi kózqarastaryn jinaqtaghan ózge músylmandyq aumaqtargha úqsamas, ózinshe bir dýniyetanym. Sol sebepti Sh. Uәlihanov ony «eki jaqty senim» dep sipattaghan. Qazaqtardyng últtyq ózindik sanasy syrtqy әlemge qatysty eshqanday naqty diny qaghidalarsyz nemese filosofiyalyq-dýniyetanymdyq ústanymdarsyz qalyptasty. Últtyq ózindik sananyng osy ashyqtyghy óz beynesin salt-dәstýrler, etnikalyq normalar, azamattyq rәsimder, estetikalyq iydeyalar men moralidyq is-әreketterden tapty. Qazirgi zamanghy mәdeni, tarihi, әleumettik, ruhany qúrylymdardyng barlyghy ejelgi beynelerine jaqyn kórinedi.

- Dәstýr sabaqtastyghy últtyq sanany damytuda qanshalyqty manyzdy ról atqarady?

- Ata-babanyng ruhany tәjiriybesining atadan miras bolyp berilui qazaq mәdeniyetining últtyq ereksheliginin, psihologiyalyq belgilerining jәne últtyq ózindik sananyng shynayy kórinisi qazaq etnosynyng is-әreketining qalyptasuynda aitarlyqtay ról atqarghan. Qazaqstannyng polietnikalyq tarihy ortasy býgingi kýnge deyin әleumettik janashyldyqtardy (mәdeni, últtyq) alyp kelude. Últtylyqtyng mәndi basymdyghy retinde etnos syndy erekshe qúbylysty qabyldamau qatelikterge úryndyruy yqtimal.

Últtyq ózindik sana últtyng óz ereksheligin baghalau, bayytu, býgini ýshin aiqyndyq tanytyp, ertenine naqty baghdar beretin ústanymyna ainaluy tiyis. Últtyq tútastyqty sezinu ghana últtyq sana-sezimdi aighaqtay alady.

Últtyq ómir - ata-baba jәne olardyng ósiyetterine bas iiding arasyndaghy ýzilmes baylanys. Sondyqtan últtylyqta ýnemi dәstýrlilik ýrdisi sabaqtasady. Dәstýrlilik ýrdisi últtyq sanada ornyghady, al últtyq sana ózining tolyq kórinisin últtyq mәdeniyette tabady. Naqty etnoәleumettik qoghamdastyq mәdeniyette onyng úmtylystary men maqsattary jýzege asyrylady. Mәdeniyetting dengeyleri men tipterinde últtyq ózindik sananyng qúndylyqtary men qasiyetteri ólshenedi. Últtyq mәdeniyet dәstýrleri, últtyng enbekke iykemdiliginen, qauymdastyqtardyng әdepteri men әdetterinen, birlese ómir sýruinen, ata-baba ruhyna tabynudan, beyitterdi, eskertkishterdi qasterleuinen, ata-ana men bala qarym-qatynasynan, jaqsygha úmtyluynan, baqyt pen әdilettilik ýshin kýresinen tuyndaydy. Últtyq mәdeniyet mәselesi - kýrdeli әri kópastarly. Últtyq mәdeniyet - últqa tәn moralidyq qúndylyqtardy, últtyng ruhany tәjiriybesin jetkizushi faktor. Demek, últtyq mәdeniyet - últtyq sana-sezim ózegi.

- Ghalymdardyng bir bóligi últtyng negizgi qasiyetteri: til, mәdeniyet, din, ortaq shyghu tegi men aimaq dese, al keybireuleri atalghan qasiyetter últtyng ómir sýrui ýshin negiz bola almaydy dep sanaydy. Búl turaly sizding pikiriniz qanday?

- «Últ» týsinigining birjaqty bolmauy oghan anyqtama berudi qiyndatady, biraq sayasy tәjiriybede qoldanysty jenildetedi. Últtyq ózindik sana týsinigi onyng qúramy men qyzmetteri keng týrde saraptalyp, әdebiyette negizdeledi. Qazirgi tanda ghylym etnopsihologiyalyq mәselelerdi zertteude birneshe satylardy bólip qarastyrugha mýmkindik beredi.

Últtyq sana mәselesi mazalaghan úly túlgha - Mirjaqyp Dulatov: «Bostandyq tudy. Búl bostandyq kókten týsti. Endi ózimizding úiymsyzdyghymyzdan tegin bostandyq jemisinen paydalana almasaq, «aspannan shúgha jaughanda, últaraq tiymegen qúl» biz bolmaymyz ba? ...Mynau búghanasy bekimegen, buyny qatpaghan bostandyq...», - dep 1917 jyly jazyp ketken.  Últtyq ózindik sana mәselesi - әr uaqytta ózekti. Tek zamana qoyghan talapqa say ózindik keyip alyp otyrady.

- Ángimenizge rahmet.

http://www.inform.kz/kaz/article/2424739

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475