Qazaqstan parlamenti Mәjilisining eng egde jastaghy deputaty Vladislav Kosarev taghy da sózden sýrinipti. Belarusitegi preziydenttik saylaudan beri jalghasyp kele jatqan jalpyhalyqtyq narazylyq mitingilerin «Batys pen AQSh úiymdastyryp otyr» dep aiyptap sóilep, «Putin men Toqaev nege ýnsiz otyr» dep alang bopty. Egjey-tegjeyli jazayyq...

Qazaqstanmen odaqtas Belarusitegi jalpyhalyqtyq narazylyqtargha qatysty Mәjilis deputaty Vladislav Kosarev myrza «Malim.kz» saytyna pikir bildirgen eken. Býidepti:

«Belarusi elinde bolyp jatqan mitingiler Kiyevtegi 2013 jylghy Maydannyng jalghasy. Sosializmning aralyna ainalghan Belarusi Respublikasy AQSh pen Batystyng tamaghyndaghy sýiek qoy. Minskide bastau alghan oqighalargha Batys elderi men AQSh aralasyp otyr. Aleksandr Lukashenko memleketin saqtap qalu ýshin baryn salyp jatyr. Biraq qolynan kóp nәrse keler emes. Polisha, Ukranina, Baltyq elderining iydeologiyasy  kýshti bop túr.

Belarusita kommunistter bar. Jәne olar ýlken kýshke iye. Nege tynysh otyrghandaryn bilmeymin. Biz Qazaqstan kommunistik halyqtyq partiyasy preziydenttik saylaudan keyin bastalghan sherulerdi talqylap jatyrmyz. Sovet odaghy ydyraghan kezde onyng qorghap qalatyn kýsh bar edi. Biraq qashan da agressiya basym keledi. Shyndyqty qorghaushylar әlsiz keletini bar. Biz Evraziyalyq odaqtyng qúramyndaghy elmiz ghoy. Lukashenkony qoldauymyz kerek.  Resey preziydenti Putin men Qazaqstan basshysy Toqaevtyng ýnsizdigin týsinbeymin», - depti deputat Kosarev.

Álginde «Abai.kz» aqparattyq portalynda Qazaqstan kommunistik partiyasynyng Mәjilistegi deputattarynyng býirekten-siraq shygharyp, joq jerden jau izdep, Bas prokuraturagha jazghan birdi-ekili aryz-talaptaryna sholu jasaghan edik.

«Kommunister taghy da «halyq jaularyn» izdep jýr!» atty maqalada: kommunisterding «Tәuelsiz elding jastary kenestik jýide bilim almady» dep kýiip-pisetini, býgingi oqulyqtarda Ekinshi dýiyejýzilik soghystaghy erlikter az qamtylghan, esesine sayasy qughyn-sýrgin taqyryby kóp berilgen dep qamyghatyny, býgingi jas úrpaqty komsomoldar men pionerlerding «erligin» oqyp, kenestik qyzyl kitaptardan ýzindi jattatyp ósirudi qalaytyny, Bas prokuraturagha aryz jazyp, eldegi últshyldardyng әreketin tekserip, olargha qarsy shara qoldanudy talap etkeni, Qazaqstan halqyn memleket qúraushy qazaq últynyng manyna toptasugha shaqyrghan, últtyq qúndylyqtardy joqtaghan azamattargha «radikaldy últshyldar» dep aidar taqany ózderining aryz-talaptarymen dәledenip jazylghan edi.

AHMETBEKOV: NA VORU Y ShAPKA GORIT DEGEN OSY

Búl maqala әueli saytymyzda, sosyn әleumettik jelide biraz talqy boldy. Ony oqyp, pikir bildirgenderding biri – eski iydeologiyany ústanushy kompartiyanyng preziydenttik saylaularda ghana «kimanosyn» (karatening kiyimi) kiyip alyp, belsendilik tanytatyn deputaty Jambyl Ahmetbekov boldy. Jәkeng «әu», dedi, «әu», degende býidedi: «Na voru y shapka gorit degen osy», - dedi. Jәkenning shala oryssha, shala qazaqsha, sala-qúlash búl pikir qazaqshalagha qotarsaq: «Úrynyng arty quys» degenge keledi eken. Abai.kz-ting «Kommunister taghy da «halyq jaularyn» izdep jýr!», - degen maqalasyna Jәkeng búl sózdi ne oimen aitqanyn ózi biler... Biz shala-shatpaq búz jazbagha bola pal ashyp, pikir qualasyp jatpadyq. Álde, sóitu kerek pe edi?..

Qazaqstan kommunisterining partiyasy - elimizde resmy tirkelgen, parlament mәjilisine 7 birdey deputat kirigizip otyrghan, búghan deyin tarih týgendegen bolyp,  KSRO-ny jii eske alyp túratyn partiya. Onyng deputattarynyng da (Qazaqstan Parlamentining deputattary) oi-pikirleri pro-reseyshil pozisiyada ekenin ózderi de jasyrmaydy. Endi solardyng birsypyrasyn eske týsirip kóreyikshi.

Jambyl Ahmetbekov

Janaghy: «Na voru y shapka gorit degen osy», - dep aiyr tildi, ala-qúla jazba qaldyryp jýrgen Jambyl Ahmetbekovting jasy әne-mine 60-qa tayap qalghan adam. Aldynghy preziydenttik saylauyn aitpaghan da, byltyrghy dodada Jәkeng 7 ýmitkerding ishinen 6-shy oryn alghan.  

Al doda bastalar kezde Jәkeng ózining 2011 jylghy sәtsizdigin eske týsirip: «Ol kezde karateden birinshi dәrejeli qara belbeuim bolsa, qazir ekinshi dәrejeli qara belbeuim bar. Birinshi ret saylaugha týskende halyq meni tanyghan joq. Qazir men óz-ózimdi jetildirdim. Respublikalyq Ushu (Kung-Fu) federasiyasynyng preziydentimin», - degen edi.

2018 jyly KSRO-nyn, sovettik kommunizmning naq múrageri Reseyding ózi eleusiz ótkizgen komsomol toyyn Almatyda alaulatyp-jalaulatyp ótkizgen Jәkender el-júrttyng renishine bedireyip túryp: «Bizding komsomol toyyn toylauymyz qazaqsha aitqanda «óz qotyryndy ózing qasu». Al, anau Alashtyng jýz jyldyghy toylanbay qaldy dep jýr ghoy, toylamay ma endi olar da, óz mereytoylary ghoy», - degen. Sóitken Jәkeng 2012 jyldan beri Mәjiliste!

Irina Smirnova

Songhy pandemiya kezinde eriktilerding qatyrynan tabylyp, jap-jaqsy pikir qalyptastyryp kele jatqan Irina Smirnovanyng da sózden ústalghan kezi az emes. Olardyng búl aitqandaryn «sózden sýrindi» deuge kelmes, óitkeni sanaly týrde aitylghan sózder!

2018 jyl. Oqulyqtardaghy olqylyqta turaly deputattyq saual joldaghan Irina Smirnova: «Dýniyejýzi tarihy» oqulyghynda Úly Otan soghysy taqyrybyna bir-aq paragraf arnalghan», - dep ókpe aitqan.

2017 jyl. Latyn әlipbiyine qasty talqylau kezinde dәl osy Smirnova hanym aidy aspanna biraq shygharyp, óte-móte beysauat, biraq, ózinin, partiyasynyng týpki oi-pikirin, ústanymyn әshkereleytin pikir aitqan.

«Osylaysha Qazaqstan orys әleminen alshaqtap barady. Óitkeni, kirilisa ketedi jәne búl әlipby kelshek úrpaq ýshin joghalady. Búl men ýshin ókinishti», - degen.

Ayqyn Qonyrov

2015 jyl. Deputattar әdette qalyng saylaushylarynyn, yaghny halyqtyng jayyn kýitteui tiyis-ti. Biraq, Ayqyn Qonyrov nan baghasy 300 tenge bolu kerek dep aidy aspangha bir-aq shygharghan. Onyng oiynsha, nannyng qadirin kóteru ýshin onyng baghasyn 300 tengege bir-aq jetkizu qajet eken.

Sol jyly taghy: «Týpting týbinde oryspen ortaq aqshamyz bolady», - dep sóilegen.

«Dumai, esly u nas – soyznoe gosudarstvo v ekonomicheskom plane, ne politicheskom, to v lubom sluchae, rano ily pozdno, u nas budet edinaya valuta. Potomu chto na segodnyashniy moment iymeti v statuse rezervnoy valuty toliko dollar y iymeti s etim ocheni serieznye problemy – eto nepravilino». Búl janaghy ortaq aqsha turaly Ayekenning óz aitqany. Qazaqstan deputatynyng búl sózderin orayy kelse, odaqta ortaq aqsha engizudi jatsa-túrsa armandaytyn Kremli men onyng aitaghyndaghy aqparat qúraldary jerden jeti qoyan tapqanday: «Qazaqstan deputattary ortaq aqshany qoldap jatyr», - dep sýiinshilegen.

Vladislav Kosarev

Mәjilistegi eng egde jastaghy deputat. 1937 jyly tughan. Biyl 83-te! QR Parlamenti Mәjilisining II, V, VI shaqyrylymynda deputat boldy.

Ózining deputattyq qyzmeti barysynda búl kisi ne demedi... Mәskeudegi million kommunist kerek qylmay, mavzoleyden shygharmaq bolghan proletariat kósemining qu sýiegin Qazaqstangha sýirep әkelmekke deyin bardy.

2019 jyl. «Nelizya jiti v gorode, gde pamyatnik Leninu lejit v kolhoze na svalke».

2011 jyl. «Bezotvetstvennoe zayavlenie (o predaniy zemle tela Lenina)! (...) Prikormlennye zapadnymy smotryashimi, ony (avtory iydey pohoron Lenina) oblaivait svoe je proshloe. Ya byl vo Fransii, Germanii, Italiy - Lenina tam pomnyat y senyat! Odin italiyanes, uviydev u menya znachok s izobrajeniyem Lenina, hodil za mnoy vesi deni, prosil podariti. Ya sprosiyl: «Zachem vam?», na chto poluchil otvet: «Tak eto je Leniyn!» Ya, konechno, podaril znachok. Lenin - eto teoretik novogo ustroystva obshestva, gde net ekspluatasii, gnusnoy najivy na nujdah drugih ludey».

2017 jyl. «Leninning sýiegin Qazaqstangha әkeludi 514 mynnan astam adam qoldaydy».

2017 jyl. «Olargha Lenindi bizge berinder dedik. Búl rasymen de mýmkin nәrse. Mening oiymsha, bizge Leninning sýiegin Qazaqstangha әkeluge bolar edi. Alayda bizding әlsizdigimiz sol, qoqysqa tastalghan kósem eskertkishining ózine qalpyna keltire almay jýrmiz».

Qazaq Hany Kenesarynyng bas sýiegin elge qaytaru mәselesinde «lәm-miym» demegen, keshegi Keyki batyrdyng basyn elge jetkizerde jaq ashpaghan Kosarev edi ghoy búl.

2018 jyly jurnalisterge bergen súhbatynda «Biz ómirge Reseymen birdey kózqaraspen qarauymyz kerek», dep sóilegen.

Biylghy jyldyng basynda Mәjilistegi manyzdy jiynda sypayylap aitsaq «maujyrap» (negizi úiyqtap) otyryp, masqara bolghan. Sol kezde ózining partiyalasy Jәken, Jambyl Ahmetbekov arasha týsip, aqtap sóilegen.

«Ol kisining ózining taktikasy bar. Mýmkin kózin júmyp tyndauy jas shamasyna da baylanysty shyghar jәne ol kisi bir qúlaghymen tyndaydy. Qúlaqqap keyde qúlaghyndy qysyp jiberedi, keyde men de joghary-tómen qozghap otyramyn. Ol kisi de sóitken shyghar», - degen Ahmetbekov.

KOSAREV ANTI-AMERIKAShYL, PRO-RESEYShIL ME?  

Sóitken Vladislav Kosarev úiqysynan oyana sala, Belarusitegi jalpyhalyqtyq narazylyqty aiyptap sóilepti. AQSh pen Batys arandatyp otyr, Qazaqstan men Resey biyligi nege ýnsiz degen auanda pikir bildiripti.

Ózi zeynetker. Ózi pro-reseylik pighylyn BAQ-ta ashyq aityp jýrgen, Lenin shaldyng shirindisine shyn ghashyq deputat Kosarev Qazaqstannyng kópvektorly sayasatynan habarsyz ba? Joq, әlde Resey Dumasynyng deputattaryna tәn anti-amerikandyq dertti Vladislav joldas ta júqtyryp alghan ba?

Minskidegi sheruler Kiyevtegi Maydannyng jalghasy degen Vladislav Kosarev Qazaqstan parlamentining deputaty ma, әlde Resey Dumasynyng deputaty ma? Súraqty dәl osylay qoyymyzdyng bir sebebi de joq emes. Belarusitegi halyq sheruine qatysty әlem liyderleri óz pozisiyalaryn ashyq bildirip jatyr. Qazaqstan zayyrly demokratiyalyq qogham moyyndamaghan Aleksandr Lukashenkonyng «jenisin» qúttyqtaghan alghashqy bes memleketting biri boldy. Búl saylaudyng resmy qorytyndysy jariyalanghan kýngi bolghan oqigha edi. Odan keyin jalpyhalyqtyq narazylyq aksiyalary kýsheydi. Búnday sheruler tәuelsiz Belarusi tarihynda bolmaghanyn sarapshylar aityp jatyr. Ótken jeksenbide Minskidegi ortalyq alagha 200 mynnan asa adam shyqty degen aqparat bar. Qazir 4 mynnan asa adam týrmege qamalyp, kýshtik qúrylymdar tarapynan úryp-soghu faktileri anyqtalghan. Qan tógildi. Kisi ólimi boldy.

AQSh bastaghan Batys elderi, Belarusiting geografiyalyq kórshileri, Euoropa odaghy, Euroqauymdastyqtar men Halyqaralyq úiymdar Belarusi biyligining úrda-jyq sayasatyn aiyptady. Euroodaq Belarusike sanksiya saludy kelisip jatqanyn mәlimdedi. Sәikesinshe, sanksiya jalghyz Belarusike emes, «onyng ishki sharuasyna aralasty» degen Reseydi de sýikey ótpek kórinedi. Al búl jaghdaylargha qatysty Qazaqstan biyligi әli resmy pozisiyasyn bildirgen joq! Tek әleumettik jelidegi «odaqtastar kómegi» turaly әngimege Syrtqy ister ministrligi pikir bildirdi.

QR SIM pozisiyasy

QR Syrtqy ister ministrining orynbasary Erjan Ashyqbaev odaqtastar kýshin qoldanu turaly: «Barlyghy bizding mindettemelerimizding ayasynda bolady. Eger ol sәikes kelse, tiyisinshe qarastyrylady. Eger búl bizding mýddelerimizge sәikes kelmese, Qazaqstannyng últtyq mýddelerine sәikes keletin sheshim qabyldanady. Biz qarap, sheshim qabyldaymyz. Biz taldau jýrgizemiz», - degen edi.

Reseyding pozisiyasy

Álginde ghana telefon arqyly sóilesken Lukashenko men Putinning әngimesinen keyin Kremliding resmy saytynda Reseyding pozisiyasy jariyalandy. Onda Resey Belarusitegi sherudi tynyshtandyru ýshin odaq ayasynda kómek qolyn sozugha dayar ekeni aitylghan.

Endi saual. Mәjilis deputaty Vladislav Kosarevting jogharydaghy pikiri qay memleketting pikirine toshpa-tosh keledi? Áytpese, Aqordadan búryn aitylghan deputat Kosarevtin: «Minskide bastau alghan oqighalargha Batys elderi men AQSh aralasyp otyr» degen sózi Qazaqstannyng resmy pozisiyasy deuge kele me? Ony ózderiniz sarap qylynyzdar...

Ne desek te, 83-tegi deputat Kosarevtyng búl aitqandary Qazaqstannyng Syrtqy sayasatyna, memleket mýddesine qanshalyq tura keledi? QR Syrtqy ister ministrligi anyqtauy kerek!

Al Vladislav Borisovichting tәrtibi mindetti týrde keneste qaraluy kerek-aq. Kerek bolsa, zeynetke shyqsa da úzaq jyl memqyzmette jýrgen Kosarevke kreslosynan týsip, ornyn jastargha beru mindet!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz