(Týpnúsqadaghy taqyryp: qazaq pen arab dәstýrleri jәne diny tanymynyng erekshelikteri)

Qazaq - týrki tekti, dini islam, kitaby - qúran, әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerin saqtay bilgen últ. Islamgha deyin týrkilerding senimi – kók tәnirlik boldy. Kók tәnirlik senimning qasiyetti kitaby, payghambary, tarihy jazba derekteri bolmasa da, týrki tekti últtardyng salt-dәstýri, әdet-ghúryptary boldy. Sol әdet-ghúryptar qazirgi uaqytta da túrmystyq jaghdayda qoldanylyp keledi. Salt-dәstýr, әdet-ghúryp qúndylyqtar qazaq elin ózindik últtyq negizi men erekshelendirip túrghanyn este ústaghan jón.

Sonday týrkilik dәuirden beri saqtalyp kele jatqan dәstýrlerding biri - jeti atagha deyin qyz alyspau, bet ashar, sәlem salu, qyz úzatu, jetisi, qyrqy, jyldyghy, as beru, t.b. tәrbiyelik mәni zor dәstýrler. Atalghan dәstýr men әdet-ghúryptar islam sharighatyna qayshy kelmeydi. Kerisinshe, islam dinimen úshtasyp, sabaqtasyp ketken. Oghan dәlel Alla Taghala Qúran Kәriming Aghraf sýresining 199-ayatynda «Ghafu jolyn ústa, ghúryppen әmir et jәne nadandardan teris ainal», - dep búiyrghan. Payghambar Múhammedke payghambarlyq týsken kezde arabatardyng arasynda da aluan týrli әdet-ghúryptar, daghdylar bar bolatyn. Múhammed payghambar olardyng Qúday Taghalanyng әmir-tyiymyna kereghar kelmeytinin qabyldap, qarsy keletine tyiym salghan. Yaghny qazaq halyqynda islam dinine qayshy keletin bir de, bir salt-dәstýr, әdet-ghúryp joq ekenin týsingen jón.

Degenmen, qazaq halqynyng salt-dәstýrleri men yrym-tyiymdaryn teristeu – qazaq músylmandyq mәdeniyetin joqqa shyghrau jәne mansúqtau ýrdisi býgingi kýnge deyin jalghasuda. Islam dinimen qatar týrkilik zamanan qalghan әdet-ghúryptar sharighatqa qayshy keletin tәnirlik senimnen qalghan yrym-tyiymdardyng kópshiligining ghúryptyq (ritualdyq) jaghy ghana búrynghysha saqtalyp, senimdik jaghy, mazmúny mýlde ózgerip ketkenin kóbisi týsine bermeydi.

Týrkilik mәdeniyetten qalghan birqatar yrymdardyng negizinde kóne tәnirlik senimning izi bar ekenin eshkim joqqa shygharmaydy, biraq qazir múnday  yrymdardy eshkim ejelgi týsinikterge negizdep jasamaytynyn eskergen jón. Mysaly, aq bosagha attap, otqa may qúiyp jatqan qazirgi kelinder búl yrymdy ot pen maygha tabynghandyqtan jasamaydy, ata-baba dәstýrine degen qúrmetpen jasaydy. Yaghni, qazaqy tanymda qalyptasqan «shyraghym sónbesin», «otym óshpesin» degen iygi tilekpen qayyryn Alladan tilep, otqa may qúyady. «Ottyng óshpeui», «shyraqtyng sónbeui» qazaq ýshin azamatynyn, otbasynyng aman boluy, shanyraghynyng shayqalmauy, el-júrttyng tynyshtyghy degendi bildiredi. Búl ghúryptyng astarynda «otqa may qúighanda ot qalay laulasa, ómiri de solay jaynay bersin» degen yrym da jatyr.

Negizinde yrym men nanym bólek. Yrym tikeley nanymnyng kórinisi bolsa, qazaq ekeuine eki atau bermes edi. Yrymda «osylay etse, solay bolady» degen ýzildi-kesildi nanym-senim emes, «osylay etsek, solay bolsa eken» degen tilek, niyettenu, súrau túrady. Onyng bәrin adam jaqsylyqtan ýmit kýtip jasaydy. Al jaqsylyqty jalghyz Jaratushynyng ghana beretinin atamyz qazaq «Jamandyq kórsem ózimnen, jaqsylyq kórsem qúdaydan» dep bir-aq auyz sózben jetkizgen.

Osyghan sәikes dinimizdegi jaqsy nәrseni yrymdau jayyna keletin bolsaq, islamtanushy ghalymdarymyz mynanaday bir hadisti keltiredi. Payghambardyng zamanynda músylmandar men mýshirikter arasynda «Hudaybiya» kelisimi jasalghan. Sol kelisimdi jasasugha mýshirikter tarapy Suhayl atty kisini jiberedi. «Suhayl» esimining maghynasy «jenildik» degendi bildiretin. Ony kórgen Payghambar sahabalaryna: «Istering algha basyp, jenildeytin boldy. Olardyng búl adamdy jibergeni kelisimdi qalaghany ghoy» dep, Suhaylding keluin jaqsylyqqa joryghan oqighasyn dәlel retinde keltirsek bolady.

Ókinishke oray, keybir azamattar arabtyng dәstýrin din dep qabyldap, arabtar siyaqty ómir sýrgisi kelip, solar siyaqty qara týsti niqab, paranja kiyip jýrgeni qynjyltady. Ásilinde arab ta, qazaq ta islam dini ústanatyn últtar, biraq dәstýrleri qabysa bermeydi. Bir ghana balanyng dýniyege keluine baylanysty keybir rәsimderdi alayyq. Arabtar nәrestening dýniyege kelgenine 7 kýn tolghanda, shashyn alyp, shashynyng salmaghymen birdey sadaqa beredi. Qazaqy dәstýrde dýniyege nәreste kelgende shildehana jasalady, besikke salynady, jiyrma kýnde kishi qyrqynan, otyz toghyz nemese qyryq bir kýnde ýlken qyrqynan shygharady. Qyryq izgi tilek aityp, qyryq qasyq sumen juyndyru, shash-tyrnaghyn alu, kelushilerge «júghysty bolsyn» dep syy kәde beru (qazaqsha sadaqa) – qazaqqa tәn dәstýrler. Sol siyaqty arabtar jylqynyn etin jemeydi, qaytys bolghanda jetisin, qyrqyn, jyldyghyn jasau degen salt-dәstýr joq.

Sonday-aq, arabtarda jeti atagha deyin qyz almau degen qaghida da joq. Búnday qúndylyqtar qazaq pen arabtyng dәstýrlerindegi әdet-ghúryptardyng ereksheligin kórsetedi. Qazaq halqy Abay aitpaqshy «Allanyng ózide ras, sózi de ras» dep islam dinin qabyldady. Biraq arabtyng dәstýrin qabyldaghan joq. Kerisinshe, olardy tәrik etti. Arabtardyng salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn qabyldamauymyzgha sebep bolghan, islam dini men qazaqy әdet-ghúryptardyng sabaqtasyp býgingi kýnge deyin jetuine ýlken ýles qosqan Qoja Ahmet Yassauy babamyzdyng arqasynda ekenin úmytpaghanymyz jón. Qoja Ahmet Yassauy babamyz týrkilik әdet-ghúryptar men islam dinin úshtastyryp halyqqa jetkizgen. Osy Yassauy babamyzdyng ilimin dintanushy ghalymdar dәstýrli diny tanym dep atap jýr.

Dәstýrli diny tanym degen ol – qazaqtyng últtyq bolmysynyng ózegi. Qazaqtardyng diny tanymy fiyqhta Ábu Hanifa mәzhabyn, senimde Maturidy aqidasy men Yassauy ilimining qabattaryna negizdelgen. Yaghni, qazaq jerine Hanafiy-Maturidy ilimin alyp kelgen osy Yassauy baba bolghan. Osy diny týsinik boyynsha qazaqtyng salt-dәstýri men әdet-ghúryptary ómirsheng bolyp keldi. Áriyne «Ár elding zany basqa, itteri teri qara qasqa»  demekshi ózge últtyng mәdeniyeti men әdet-ghúrpyn bilgen, syilaghan dúrys. Biraq «Dәstýri jaraspaghannyn, dәm-túzy jaraspaydy» degendey ózge últardyng mәdeniyetin boymyzgha sinirip qazaqy dýniyetanymnan aiyrylyp bir-birimiz ben daulasyp jýrmeyik aghayyn.

Jaqypov Erzat Jasqanbayúly,

Jambyl oblysy әkimdigi «Din problemalaryn zertteu ortalyghynyn» bólim basshysy  

Abai.kz