- Jaqynda Qazaqstan Tәuelsiz­digining 20 jyldyghyna oray «Til janashyry» qoghamdyq birlestigining úiytqy boluymen Mәdeniyet ministr­ligi Til komiyteti elge belgili birqatar azamattardy «Til jana­shy­ry» qúrmet belgisimen marapat­tady. Múnday biyik marapatqa ie bolghandardyng aldynghy sapynda óziniz de barsyz.  «Til janashyry» ataghyn arqalap jýru sizge qanday jauapkershilik jýkteydi?

- Jaqynda Qazaqstan Tәuelsiz­digining 20 jyldyghyna oray «Til janashyry» qoghamdyq birlestigining úiytqy boluymen Mәdeniyet ministr­ligi Til komiyteti elge belgili birqatar azamattardy «Til jana­shy­ry» qúrmet belgisimen marapat­tady. Múnday biyik marapatqa ie bolghandardyng aldynghy sapynda óziniz de barsyz.  «Til janashyry» ataghyn arqalap jýru sizge qanday jauapkershilik jýkteydi?

- Adamgha qanday da bir iltipat, syi-siyapat, marapat kórsetilip jatsa, demek, onyng enbegining elenip, atqaryp jatqan qyz­metining tabysty da jemisti bolghany.   «Til janashyry» - mening atyma ghana berilgen qúrmet belgisi emes, ony mening újymyma, ózim tughan Týrkiya eline kórsetil­gen ýlken senim men qúrmet dep esepteymin. Shynymdy aitsam, búghan deyin men múnday qúrmetke bólenemin dep oilaghan joqpyn. Osy orayda meni qazaq tiline jan-jaqty qoldau kórsetip jýrgen layyqty qayratker azamattardyng qataryna qosqan «Til jana­shy­ry» qoghamdyq birlestigining aqyldastar alqasyna, ózge de әriptesterime sheksiz alghysymdy aitqym keledi. Osynday mәse­le­ler men jaghdayattardyng ózi bizge kóptegen mindet jýkteydi. Jalpy, búl marapat mening jәne mening újymymnyng qazaq halqynyn, tútas týrki әlemining aldyndaghy jauapker­shiligimizdi kýsheytip otyr. Biyikke jetu bar da, sol biyikte ózindi berik ornyqtyryp ústau bir basqa. Biz qay kezende de qazaq qoghamyna adal boludy maqsat etip kelemiz. Endigi arman-maqsat - qazaq tilining memle­kettik resmy dәrejesin kóterip, layyqty túghyryna qondyru. Eger de mening jәne mening újymymnyng osy baghyttaghy atqary­latyn sharualarda tym bolmasa «qarly­ghash­tyng qanatymen su sepkenindey» ýlesi bolsa, biz ol ýshin bek quanar edik.

- Siz basshylyq jasap otyrghan «Qazaqstan-Zaman» gazetin de Tәuelsizdigimizben birge jasasyp kele jatqan basylym deuge bolady. Gazetting qazirgi tynys-tirshiligi qalay?

- Biyl Qazaqstannyng óz aldyna derbes el bolyp, jana memleket qúrghanyna 20 jyl tolyp otyr. Mening de Týrkiya jerinen osy elge taban tiregenime 20 jylgha juyq­tap qalypty. Odan bergi uaqytta qazaq qoghamyndaghy barlyq ózgerister - mening kóz aldymda. Sonau 1992 jyly bir top týrik jasy bilim izdep Qazaqstangha túnghysh kelgende, múndaghy jaghday mýlde biz oilaghanday emes edi. Áriyne, Tәuelsizdikting alghashqy jyldary qiynshylyqtar kóp boldy. Eldegi ekonomikalyq jaghdaymen qosa tildik problema da ushyghyp túrghan kez. Shetelden kelgen studentter negizinen múnda orys tilinde bilim alugha úmtylatyn. Biraq biz Qazaqstannyng bolashaghyna ýlken senimmen qarap, QazÚU-dyng jurnalistika fakulitetining qazaq bóliminde oqydyq. Student kezimizden qazaqtildi   basylymdar­gha aralasyp túrdyq. Sol kezde «Zaman-Qazaqstan» gazeti janadan jaryqqa shygha bastady. Býginde «Qazaqstan-Zaman» dep atalatyn osy basylym Qazaqstan Tәuelsiz­dik alghannan keyin 1992 jyly 17 qantarda ashylghan. Búl gazet Qazaqstanda túnghysh ashylghan sheteldik elaralyq erkin basylym boldy. Sodan bergi uaqyt kenistiginde bizding basylym týrki ruhaniyatyn kóteruge jәne osy elde jaryq kórip otyrghandyqtan, qa­zaq últynyng sózin sóilep, qazaq mýddesine qyzmet etu jolynan ainyghan emes. Býgingi tanda «Qazaqstan-Zaman» gazetining újy­myn­da týgeldey derlik qazaq bauyrlary­myz júmys isteydi. Újymdaghy jalghyz men ghana týrikpin. Biraq 20 jyldan beri qazaq jerin­de túryp jatqandyqtan, osy elde qyzmet etip, auasyn jútyp, suyn iship jýrgennen keyin, mening de әr qazaqpen tilegim bir, jýregim de ýndes. Tәuelsizdikpen birge jasasyp kele jatqan bizding basylym da kezinde týrli jaghdaylarda birneshe ret óz júmysyn toqtatugha mәjbýr bolghan. Áytse de qayta-qayta jasalghan talpynys­tardyng arqasynda gazet qayta jandanyp, óz miys­siya­syn jalghastyryp  keledi. «Qa­zaq­stan-Zaman» basylymy Týrkiya men Qazaqstan arasyndaghy ruhany kópirge ainala bildi. Búl rette eki elding ziyaly azamattary men újymdaghy jurna­liys­terding de enbegin eskermey ketsek bolmas. Qazirge deyin Týr­kiyada jariyala­nyp jatqan Qazaqstan tura­syndaghy mater­ial­dardyng basym bóligi bizding basylym­nan alynatyndyghyn ai­ryq­sha atap ótkim keledi.  Bizding basy­lymnyng elektrondy núsqasymen www.kazakzaman.kz saytyna kirip tanysugha bolady.

- Últynyz týrik bolghanymen, Qazaqstanda oqyp, bilim alyp, osy elde qyzmet etip kelesiz. Aqparat qúralynyng basshysy retinde, jurnalist retinde bizding qogham­da­ghy әrtýrli mәselelerge tiyisti pikiri­nizdi bildirip jýrgen azamatsyz. Al endi til janashyry retinde býgingi Qazaqstanda qazaq tilining óz dәre­je­sinde qoldanysqa ene almay otyrghandyghynyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Qazaqstanda til mәselesining jii boy kóteruining birneshe sebebi bar. Osy tónirek­te talay úsynys-oylar aitylyp, jazylyp ta jatyr. Ádette qazaq tilining problemasy Kenes ókimeti túsynan bastaldy dep jata­myz. Anyghyn aitsaq, búl mәselening týp-tamyry tym әride, terende jatyr. Tilding búzylu qúbylysy búrynghy jaugershilik zamandardan-aq bastau alghan. Sondyqtan da asyqpay, dendep ishke engen derten qú­tylu úzaq uaqytty, asqan tózimdilikti, ba­yyp­tylyqty qajet etedi. Biraq biz andatpay kirgen dertti ózi shyghady dep qol quysyryp, kýtip otyra almaymyz. Óitkeni jahandanghan әlemdegi prosester jyldam ózgerip jatyr. Aqparattar tasqyny qarqyn alghan qazirgi zamanda qam-qareketsiz otyra beruge bolmaydy. Biz tildik dertting aldyn ala almaghan bolsaq ta, sonyng sebep-saldaryn anyqtap, týzetu әdisterin jan-jaqty oilasyp, iske qosuymyz qajet. Osy orayda qarapayym halyq pen biylikting pikiri men ústanymdary kóp jaghdayda bir-birine qarama-qayshy kelip jatady. Ádette eldik mәseleler sóz bolghanda biz kólenkeli tústaryn kóp aitamyz. «Joq» degen sózdi aitu onay, biraq «bardy - bar» dep baghalau qajet. Mysaly, jogharydaghylar til mәse­lesin uaqyttyng enshisine baghyndyryp, ha­lyqtyng demografiyalyq ósuimen baylanys­tyra sheshkendi qalaydy. Qarapayym ha­lyq­tyng kópshiligi men qazaqtyng sayasy bel­sendi últshyl patriottary bolsa til pro­ble­masyn sozbaqtay bermey, naqty zang boyynsha týbegeyli sheship, qalghan iske zandyq túrghydan talap etumen birden nýkte qoyghylary keledi. Biraq osynay qarama-qayshylyqtardan shyndyqqa úmtylu ýrdisi payda bolyp, qazaqtyng ruhy oyanyp, tughan tilge degen qyzyghushylyghy arta bastaghanyn angharu qiyn emes.

- Osy orayda naqty dәlel, mysal keltire ketseniz...

- Osy uaqytqa deyin qazaq qoghamynda «kórshiles Qytaydyng ózinde qazaq tilinde habar taratatyn ýsh arna júmys isteydi, al bizde tolyq memlekettik tildegi birde-bir telearna joq» degen sózder kóp aitylatyn. Halyqtyng osy talap-tilegi biylik tarapynan eskerilip, Qazaqstanda songhy eki-ýsh jyl­dyng ishinde búl baghytta biraz sәtti qadam­dar jasala bastady. Qazir bastan-ayaq qa­zaq tilinde qyzmet etetin «Balapan», «Mә­de­niyet» telearnalary ashyldy. «Qazaq­stan» últtyq telearnasy da 100 payyz mem­lekettik tilge kóshirildi. Múnyng syrtyn­da qanshama qazaq mektepteri men balabaq­shalar iske qosylyp jatyr. Qazaqtildi basylymdar men internet-sayttardyng da sany arta bastady. Bile-bilgenge búl - ýl­ken jetistik. Kýni keshe ghana biz tildik mәse­lede «50 de 50» prinsiypinen asa almay, múnday jaghdaylarda keyin shegine beretin­biz. Qazaq tiline basymdyq beru arqyly ózge últtardyng narazylyghyn tudyramyz dep oilaytynbyz. Qazir bәri basqasha sipat ala bastady.

Qazaqstan ózining Tәuelsizdikke qol jet­kiz­gen 20 jyldyq belesine ýlken tabystar­men jetip otyr. Qalay bolghan kýnde de qazaq qalaghan dýniyeler ret-retimen jýzege asyp keledi. Áriyne, әli de iske qospaghan jobalarymyz ben oigha alghan maqsattary­myz qanshama?! Demek, qoghamda pikiraluan­dy­lyghy men týrli kózqarastardyng boluy belgili bir isting ong sheshimin tabugha yqpal etetinin ómirlik tәjiriybening ózi kórsetip otyr emes pe? Bayqasanyz, qazir kóptegen jiyn men basqosularda qazaq tili aldynghy qatargha shygha bastady. Búghan qosa meke­meler ózderining is-qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgize bastady. Qazaqstandaghy ózge últ ókilderi de qazaq tilin mengere bastady. Búl óz kezeginde qazaq jastarynyng tilge degen betbúrys jasauyna alyp keldi. Múnyng bәri - bizding ruhymyzdyng janghyra bastaghandyghynyng belgisi. Qoghamnyng silki­nui men talapshyldyghy joghary jaqtaghy­lardy da oilandyra bastady. Osynday bir ruhany janaru oryn alyp túrghan kezende  últtyq iydeologiyalyq baghyttaghy ýgit-nasiy­hat júmystary jýieli týrde qolgha alynuy kerek. Búl rette negizgi kýsh búqaralyq aq­pa­rat qúraldaryna týspek. Sebebi aqparaty óz tilinde sóilegen memleketting myqty bolatyny dausyz.

- Qazirgi qazaq qoghamy memle­ket­tik til mәselesine barynsha nazar audara bastaghan tústa IT tehnologiya mamandary men lingvist ghalym­dardyng bir toby «latyn grafika­syn qabyldauymyz kerek» degendi jii aita bastady. Jazuymyzdy ózgertu - tilimizding de býlinuine alyp kelmey me?

- Eger de qazaq qoghamy ótken ghasyrda 90-jyldardyng basynda keybir týrkitildi elderdegidey Tәuelsizdik alghannan keyin latyn grafikasyn qabyldaghan bolsa, kóp­tegen qiyndyqqa úshyrar edi. Búl jerde qazaq tilining problemasy tipti ushyghyp, sauatsyzdyq beleng alyp keter edi. Sebebi ol kezdegi Qazaqstannyng әleueti dәl býgin­gidey emes edi. Býtin bir últtyng qolda­natyn әlippesin ózgerte salu - aitugha ghana onay nәrse. Múnday qadamdargha asqan dayyn­dyqpen, talghampazdyqpen kelu qajet. Osy jolda Qazaqstan tarapynyng Ahmet Baytúr­synovtay týrkige ortaq aghartushy túlghanyng kirillisa negizinde jasap berip ketken qazaq әlipbiyin saqtap qaluy útymdy qadam boldy. Biraq zaman kóshi bir orynda túr­may­dy. Aqparattyq tehnologiyalar zamany óz talaptaryn algha tarta bastady. Ásirese býgingi kezende qazaq qoghamy ýshin latyn qarpin qoldanysqa engizuding qajettiligi anyq sezile bastady. Alayda osy mәselede ghalymdardyng pikiri de ekige jarylyp otyr. Biri «qazirgi әlippemizdi saqtap qalmasaq, onsyz da qalt-qúlt etip otyrghan ana tilimizden de aiyrylyp qaluymyz mýmkin, qanshama bay әdeby múramyz kereksiz bolyp qalady» dep qauiptenedi. Búl rette latyn grafikasyn jaqtaushylardyng da aitar uәji joq emes. Memleket atalghan mәselege asa saqtyqpen qarap otyr. Býginde biz latyndy qabyldaghan әzirbayjandar, týrikmender, ózbekterding jaghdayyn sarapqa salyp otyrmyz. Mening biluimshe, Qazaqstanda latyn grafikasyna kóshuding zandyq-qújattyq jaghynda kedergiler bolmaydy. Eng basty kedergi jalpy ha­lyq­ty osy ózgeriske sauattylyq túrghysynan jәne psihologiyalyq jaghynan dayyndau sharalaryn jýzege asyru bolmaq. Aqparat­tyq qoghamda ómir sýrgimiz kelse jәne әlemmen baylanysymyzdy ýzgimiz kelmese, týbinde latyn grafikasyn qoldanugha mәj­býr bolamyz. Búghan qosa aghylshyn tilining de qajettiligi kýn sanap artyp keledi. Osy­ghan baylanysty Qazaqstanda «ýsh túghyrly til» sayasatynyng engizilui el bolashaghy ýshin jasalghan qadam ekenin moyyndaytyn kez jetti. Bilim men ghylymdy iygerip, payda­syn júrtyna tiygizu ýshin óz tilindi saqtay oty­ryp, ózgening tilin de bilgen jón emes pe? Qan­sha degenmen әlemde keng qoldanysta jýrgen tilderdi biluding artyqshylyghy basym.

- 1993 jyly Ankara qalasynda týrki halyqtary basshylarynyng ýlken sammiyti ótken. Ol jerde kýn tәrtibine qoyylghan negizgi mәsele­lerding biri týbi bir týrki halyqta­ryna ortaq til qalyptastyru boldy. Onda latyn grafikasyna sýiene otyryp, kýlli týrki júrtshy­lyghyna ortaq әri týsinikti bolatyn jana әlipby jasau jayy talqygha týsken. Biraq búl mәsele taraptar­dyng qoldauyna ie bolmay, ayaqsyz qaldy. Osyghan qatysty sizding pikirinizdi bilsek...

- Ortaq til qalyptastyru, búl - týrki әlemin kópten beri tolghandyryp jýrgen iydeya. Degenmen múnyng qiyn jaqtary je­ter­lik. Osy orayda, ortaq tilge arqa sýieu az halyqtargha tiyimsiz. Onyng ýstine, týrki elderining arasyndaghy sandyq basymdyqqa ie bir últtyng tilin negizgi qatynas tili retinde ala almaymyz. Qazirgi tanda birqa­tar týrkitildes elder Tәuelsiz memleketke ainalyp, óz baghyttaryn aiqyndap aldy. Sondyqtan әr memleket ózge bireuding ózine ýstemdik etuin qalamaydy. Al kez kelgen derbes memleket ýshin eng ýlken mәsele - óz tilin saqtap qalu. Áytse de tyghyryqtan shyghudyng basqa amaldaryna sýienuge bolady. Óitkeni dýniyejýzindegi jahandanu jaghdayynda әr últ ózining baryn saqtap qa­lu­gha kýsh saluda. Býginde týrkilerding qyp­shaq, oghyz degen eki ýlken toby bar. Eger de siz osy toptyng qoldanysyndaghy kóptegen qajetti sózderdi týsinip, biletin bolsanyz, onda ózge týrkitildes bauyrlarmen týsinisu jenilirek bolady. Kóne shaghatay tilin negiz­ge ala otyryp, ortaq til jasaugha talpynyp kóruge de bolady. Búl jerdegi eng tiyimdi әdis - týrkitildes memleketterde birlesken oqu oryndarynyn, basqa da ortaq joba­lar­dyng sanyn arttyru. Osy arqyly týrki­tildes elderding azamattary bir-birining tilin audarmashysyz-aq týsinetin dengeyge jete alady. Ol ýshin biz ekonomikamen qatar bilim, әdebiyet, óner salasyndaghy ózara baylanystarymyzdy kýsheytuimiz kerek. Alayda «bizding baylanysymyzdy qalay kýsheytedi, qashan ortaq til jasap beredi?» dep joghary jaqqa jaltaqtap otyrudyng qajeti joq. Sondyqtan әrbir týrki azamaty ózara ruhany jaqyndasudyng kiltin aldy­men ózinen izdeui qajet.

- Qazirgi aqparattyq zamanda internet tehnologiyalar kәdimgi baspasózdi yghystyra bastaghany bayqalady.  Keybir boljamshylar, tipti «jaqyn bolashaqta adamdar gazet oqymaydy, tolyq internet dәuir ornaydy» dep sәuegeylik tanytyp jýr. Býgingi tehnologiyalyq prosesting qarqynyna qarasaq, shynymen de, solay boluy mýmkin siyaqty... Sizding boljamynyz qalay?

- Qazaqstan - internet kenistigin endi-endi iygere bastady. Biraq jana elektrondy tehnologiyanyng orasan zor iygiligin qarapa­yym adamdar әli de bolsa jete týsinbey kele jatqan siyaqty. Qazirgi kezde qazaq jastarynyng kóbi internetti paydalanady. Biraq ol kóbine tek hat almasyp, ekeuara әngimelesu dengeyinen arygha asa almay jýr. Al búl tehnologiyanyng tolyp jatqan sansyz mýmkindikterin olar ózderining qa­jet­tilikterine jarata bermeydi. Elimizdegi jana innovasiyalyq baghdarlamalardy damytu maqsatynda songhy uaqyttarda respublika kólemi boyynsha internetke qoljetimdilikting artyp otyrghandyghyn aita ketu kerek. Degenmen bizde sol internetti tútynu mәdeniyeti qalyptaspaghan, zamanauy tehnologiyalarmen júmys isteu tәsilderining әdistemesi jasalmaghan. Onyng ýstine, әr mezgil sayyn janaryp otyrghan kompiuter­lik baghdarlamalarmen qalyng búqarany habardar etip otyratyn, tútynushylargha onyng tilin ýiretip, tanystyryp otyratyn arnayy jýieli jobalar joqtyng qasy. Qysqasy, halyqty jana tehnologiyalargha bet búrghyzu qajet. Býgingidey zamanda kompiuter bilmeytin adam bolmauy kerek. Internet - eshkimning baqylauy men tekse­ruine baghynbaytyn, sheksiz aqparattyq kenistik. Ol, kerisinshe, adamdardy, jalpy tirshilik aghymyn baqylauda ústaytyn qúral siyaqty. Onyng paydasy mol bolghanymen, tiygizer ziyany da orasan. Internetting keluimen jeke adamdarda «qúpiya» degen joyyldy. Sebebi kimning ne istep, ne qoyyp jatqanyn, qayda baryp, qaydan kelgenin, qay jerde ne aitqanyn anyqtau - asa qiyn sharua emes. Degenmen dúrys júmys istey bilgen adam internetting iygiligin kórmey qoymaydy. Býkil әlemdi kóz aldyna alyp keletin búl tehnologiyanyng qazir de jana mýmkindikteri ashyla bastady. Álemde elek­trondy tehnologiyalar toqtausyz da­myp, internet algha ozyp ketse de, adamzat balasy qolgha ústap oqityn gazet-jurnal­dardan bas tarta almaydy. Gazetterding bolashaghy joq degendi jii aitatyndar qatelesedi. Mysaly, internetti býkil el bolyp qoldanatyn AQSh pen Japoniyada kýnine birneshe ret milliondaghan danamen jaryqqa shyghatyn basylymdar bar. Biraq shetelding keybir beldi basylymdary ózderining elektrondy núsqasyn internetke teginnen-tegin ornalastyrmaydy. Ol núsqa­lar arnayy tirkelip, belgili bir internet qauymdastyqqa mýshe bolghan oqyrmandargha ghana elektrondy poshta arqyly baryp túrady. Ayta bersek, internetting artyqshy­lyqtary kóp. Biraq soghan qaramastan qa­ghaz­gha basylghan gazet te, kitap ta eshqashan qúnyn joymaydy, ólmeydi de. Eshqanday ozyq tehnologiya adamzattyng osy bir qún­dy­lyqtaryn yghystyra almaydy.

- Ángimenizge raqmet!

Alashqa aitar datym...

Árkim óz elining patrioty bolugha tiyis. Býginde әlemde qyzuqandy, әsireúltshyl jastardyng bir toby qalyptasa bastady. Búl jerde biz jalghan patriotizm men naghyz patriotizmdi aiyra biluimiz qajet. Últtyng sózin sóilep, elge bolysu ýshin ortagha shyghyp aiqaylay beruge bolmaydy. Óz últyndy jaqtap, ózgelerdi túqyrtu últjandylyqqa jatpaydy. Naghyz patriot dep eline óz enbegimen adal qyzmet etip, býkil bir últqa paydasyn tiygizetin adamdy aitugha bolady.

Qazirgi әlem jaghdayynda biz әsirese týrki dýniyesining tútastyghyn kóp oilauymyz kerek. Juyrda ghana Almatyda Týrkitildes tәuelsiz memleket­terding sammiyti bolyp ótti. Sonda búl mәsele biyik minbeden aityldy.  Jalpy, týrkitildes elder ózara ortaqtasatyn bolsa, ortaq qiyndyqtary­myzdy birlese sheshuge mýmkindigimiz artady. Negizi, Týrki halyqtarynyng odaghy mәselesin kezinde Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev pen týrikting qayratker túlghasy Túrghút Ozal bastap kótergen edi. Búl iydeya býgin­de ózining jemisin bere bastady. Osynday tarihy kezenning útymdy tústaryn paydalana otyryp, biz endi «týrkilik sanany» qayta jan­ghyr­tuymyz qajet. Ol ýshin týrkining ruhany әlemindegi tarihy túlghalary­myzdy ortaq tanyp-biluge den qoyymyz kerek. Bizding birikken kýshimiz berik bolsa, әlemdik sayasattaghy mýddemizdi de ortaq qorghaytyn bolamyz.

Avtor: Almat IYSÁDIL

http://alashainasy.kz/person/29812/