Aytys sahnasynyng arghy jaghyndaghy kópshilik júrt bile bermeytin «kólenkeli» jәitterdi aqyn tilimen  surettegen alghashqy kitap jaryq kórdi. Últymyzdyng úlyq merekesi - el Tәuelsizdigining 20 jyldyghy qarsanynda Shyghys Qazaqstan oblystyq «Didar» gazetining sholushysy, әriptesimiz, qazaqtyng arqaly aitysker aqyny Serik Qúsanbaevtyng «Jyrlaumen ótken jiyrma jyl» atty kitaby oqyrman qauymgha jol tartyp otyr.

Ádemi ýlgide bezendirilgen kitap ýsh bólimnen túrady. Aqynnyng aitys ónerine qalay kelui, sol joldaghy qyzyqtar men qiyndyqtar, jeniske qol sozghan júldyzdy sәtter men jigerdi jasytqan múndy shaqtar... «Keng besigim, sende syrym - Saryarqa» atty kitaptyng alghashqy bóliminde múnyng bәri ret-retimen, hronologiyalyq tәrtipte tartymdy da shúrayly tilmen qyzyqty etip bayandalady. «Aytystar» degen ekinshi bólimde Qonysbay Ábilev, Shorabek Aydarov, Mels Qosymbaev, Dәuletkerey Kәpúly, Aynúr Túrsynbaeva, Rinat Zayytov sekildi esimderi elge tanymal әriptesterimen ótken tandauly aitys ýlgileri úsynylsa, ýshinshi bólimde kezinde aitys barysynda ashy aqiqatty synay aitqan, alayda efirde berilmey «kesilip ketken» jekelegen jyr shumaqtary toptastyrylghan.

Aytys sahnasynyng arghy jaghyndaghy kópshilik júrt bile bermeytin «kólenkeli» jәitterdi aqyn tilimen  surettegen alghashqy kitap jaryq kórdi. Últymyzdyng úlyq merekesi - el Tәuelsizdigining 20 jyldyghy qarsanynda Shyghys Qazaqstan oblystyq «Didar» gazetining sholushysy, әriptesimiz, qazaqtyng arqaly aitysker aqyny Serik Qúsanbaevtyng «Jyrlaumen ótken jiyrma jyl» atty kitaby oqyrman qauymgha jol tartyp otyr.

Ádemi ýlgide bezendirilgen kitap ýsh bólimnen túrady. Aqynnyng aitys ónerine qalay kelui, sol joldaghy qyzyqtar men qiyndyqtar, jeniske qol sozghan júldyzdy sәtter men jigerdi jasytqan múndy shaqtar... «Keng besigim, sende syrym - Saryarqa» atty kitaptyng alghashqy bóliminde múnyng bәri ret-retimen, hronologiyalyq tәrtipte tartymdy da shúrayly tilmen qyzyqty etip bayandalady. «Aytystar» degen ekinshi bólimde Qonysbay Ábilev, Shorabek Aydarov, Mels Qosymbaev, Dәuletkerey Kәpúly, Aynúr Túrsynbaeva, Rinat Zayytov sekildi esimderi elge tanymal әriptesterimen ótken tandauly aitys ýlgileri úsynylsa, ýshinshi bólimde kezinde aitys barysynda ashy aqiqatty synay aitqan, alayda efirde berilmey «kesilip ketken» jekelegen jyr shumaqtary toptastyrylghan.

- Aytys ónerindegi alghashqy qadamynan bastap aghalyq jasqa deyingi jolyn qarapayym da kórkem tilmen órnektegen búl bayan oqushysyn enjar qaldyrmaydy. «Aqyngha taghdyr kerek» depti biletin bir kisi. Búl aqynnyng da talayly taghdyry bar, - deydi atalghan kitapqa jazghan alghysózinde aitys ónerining qamqorshysy Jýrsin Erman.

Endeshe, últymyzdyng úlyq óneri - aitys ónerin janasha qyrynan tanytugha úmtylghan estelikter kitaby óz oqyrmanyn enjar qaldyrmas degen oidamyz.

TALAYLY  TAGhDYRY BAR  AQYN

Aytys - qazaq qoghamyndaghy keleli qúbylysqa ainalyp, aitysker aqyndar tanymal túlgha bolyp qalyptasty. Songhy jyldary biraz aqyndar ózderining búrynghy - songhy jyr sayystaryn kitap etip elge úsynyp jýr. Solardyng keybiri jyr jinaqtaryna mening lebizimdi qalaytynyna boyym ýirengen edi.

Belgili aitysker Serik Qúsanbaev ta jariyalanghaly jatqan kitabyna alghysóz jazyp beruimdi ótingen son, betin qaytarmayyn dep, kelisim bergen edim. «Jyrlaumen ótken jiyrma jyl» degen osy kitaptyng qoljazbasyn alyp, tanyrqap qaldym. Óitkeni, aitystarymen qosa, Serik aqyn ózining osy ónerdegi ghúmyrnamasyn da hatqa týsirgen eken. Oilana kele, búl talapqa da sәt sapar tileuding jón ekenin payymdadym. Nege deseniz, aituly aqyn bolyp qalyptasu jolyndaghy Serikting ómir tәjiriybesi óleng saparyn endi bastaghan úl - qyzdargha sabaq bolarday.

Áriyne, búl jazbalarda mening de esimim atalyp otyratyny belgili bir dәrejede qolaysyzdyqtar tughyzdy. Degenmen, sonshama uaqyt boyy aitys alandarynda jolymyz týiisip kele jatqan aqyn inim meni auyzgha almasa, ol da aqiqatqa janaspas edi. Qúsanbaev inim qúdayyna qarap, búrmalamay - jyrmalamay shyndyghyn aitsa jarar dedim.

Des bergende, Serik kóp jәitterdi óz kónil tarazysynan ótkizip, búrmalamay qaghazgha týsirgen sekildi. Biraz oqighalardyng orynyn, mezgilin dәl kórsetuine qaraghanda, S. Qúsanbaev kýndelik jýrgize me dep jobaladym. Eger anyq solay bolsa, búl asa qúptarlyq әdet.

Aytys ónerindegi alghashqy qadamynan bastap, aghalyq jasqa deyingi jol - saparyn qarapayym da, kórkem tilmen órnektegen búl bayan oqushysyn enjar qaldyrmaydy. Serikpen birge aqyn taghdyryn bastan keshiresiz. Onyng ózimen birge qinalyp, ózimen birge quanasyz. «Aqyngha taghdyr kerek» depti ghoy biletin bir kisi. Búl aqynnyng da talayly taghdyry bar.

Jýrsin Erman
Qazaqstan Respublikasyna
enbek sinirgen qayratker

Kitaptan ýzindi

ALDANYSh AGhANYNG ALGhYSY

...Oraldan keyin kóp úzamay Qostanayda Ybyray Altynsarinning 150 jyldyghy qúrmetine ýlken aitys ótti. Ol kezderi oblys pen oblys arasyna jolaushylar samoleti ýzdiksiz qatynaytyn da, keyde bir oblysqa aitysqa baryp, arly-berli jýrmes ýshin kelesi bir oblysta ótetin aitysqa úshaqpen úshyp ketetin kezderimiz de jii bolatyn.

Qostanaydaghy aitysqa halyq aqyny Kóken Shәkeev ózi tóraghalyq etse, tóraghanyng orynbasary bolyp qazaq qauymyna keninen tanymal halyq aqyny Áselhan Qalybekova taghayyndaldy.

Al aitysqa kelgen meymandar men aitysker aqyndardy qarsy alyp, shygharyp salu, jyrsýier qauymdy uaqytynda qúlaqtandyru, sahnany bezendirip, sol kezdegi uaqyt talabyna say dybys úlghaytqysh qúrylghylarmen

oydaghyday jabdyqtay bilu, múnyng bәri kez-kelgen aitystyng joghary dengeyde ótuine birden bir kepildik bola alatyn dýniyeler.

Sóz reti kelgende osynday qyruar sharualardyng basy-qasynda jýrip, әri qazylar qúramynda da bola bilgen oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Rimma Ghabdúlqyzy, oblystyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy, belgili aqyn Aqylbek Shayahmetov, halyq aqyny Ásiya Berkenova syndy halqymyzdyng últjandy úl-qyzdarynyng tynymsyz enbekterin atay ketken dúrys sekildi.

Aqyndardy qalanyng shet jaghynda u-shudan aulaq, qalyng aghashtyng arasyna ornalasqan auasy taza, jangha jayly әldebir shipajaygha jayghastyrdy. Kýn ystyq. Keshke deyin Tobyldyng suyna shomylyp, dem alyp, aitysqa dayyndalyp degendey shipajayda bolamyz da, keshkilik saghat besterding shamasynda arnayy avtobuspen Qostanaydyng ortalyghyndaghy aitys ótetin mәdeniyet sarayyna kelemiz.

Aytystyng ekinshi kýni bolatyn. Aqtyq aitysqa joldama alyp, «sayys bastalghansha oiymnyng etek-jenin jinaqtap alayyn» degen oimen aitys ótetin jerdegi sayabaqta arly-berli jýr edim,  jayau adamdar jýretin tratuarmen jalt-júlt etken bir «Volga» avtokóligi kelip toqtay qaldy.

Jýrgizushi jas jigit eken. Mashinadan týse sap, jýk salghyshtan mýgedek adamgha arnalghan arba týsire bastady. Ol arbany jazyp, kólikting jolaushylar otyratyn aldynghy esigine tayaghanda ghana bayqadym, aldynghy oryndyqta mandayy kereqarys, buryl shashyn artyna shalqayta tarap, shyttay kostum-shalbar kiygen jigit aghasy otyr eken. Jýrgizushi balasy bolsa kerek, esikti ashyp mýgedek adamdy arbagha otyrghyzbaqqa әrekettene bastady. Biraq ayaqtary jansyzdanyp qalghan ýlken adamdy ornynan jenil qozghap, arbagha otyrghyzudyng sonshalyqty onay emes ekendigin sonadayda túrghan men de sezdim.

Qolymdaghy shylymymdy tastay saldym da, dombyramdy jol jiyegindegi taldardyng birine sýiep, kómekke keldim. Tanymaytyn, beytanys adamnyng kómekke kelgenin onsha jaqtyrta qoymady-au deymin, qabaghy qatuly ýlken kisi shyray bere qoymady. Men ol kisining qabaghyna qaraylagham joq, birden kelip qoltyghynan demesip, jýrgizushi jigit ekeuimiz eki jaqtap aghamyzdy arbasyna jenil otyrghyza qoydyq.

Kreslosyna әbden jayghasyp alghasyn «Rahmet ainalayyn!» dep janaryn tiktegen agham, oilamaghan jerde kópten kórmegen tanys adamyn jolyqtyrghanday betime bir sәt tandanyspen qarap qaldy. Sóitti de, meni búrynnan tanityn adamday:

- Sen Seriksing be? - dedi.

- Iә agha, Serikpin. Ybyray atamyzdyng toyy dep, elderinizge kelip qalghan jayymyz bar - dedim kýlip.

- Apyrm-ay, sen kәdimgi Kerekuding solaqayy, Qúsanbaevpysyn? - dep, tandanysyn jasyra almaghan beytanys agham, kózining qiyghymen mening bir sausaghy joq sol qolyma qarap qoydy.

Sosyn «Men syrtynnan ónerine sýisinip, tileuindi tilep jýrgen, Aldanysh degen aghang bolamyn. Osyghan deyin teledidardaghy aitystardan azamattyq ýnindi ghana estushi edim, býgin oida-joqta kishiliging men kisiligine kuә boldym-au bauyrym. Ýnemi jolynnyng aq boluyna tilektespin!» dep jyly jymidy da, ong qolyn úsyndy. Mýgedekter arbasynda otyryp qalghan jan bolsa da, qoldary qaruly eken.

Osy kezde aitystyng basy-qasynda jýrgenderding biri aqyndardy sahnagha shaqyra bastaghandyghynan habar berdi de, men oida joqta tanysqan beytanys әri júmbaq jankýierimmen qoshtasyp, kete bardym.

Negizi Qazaqstannyng Aqtóbe, Oral, Qostanay, Petropavl, Kókshetau, Pavlodar, Aqmola, Óskemen syndy Resey shekarasyna jaqyn ornalasqan qalalary meyilinshe orystanyp, ontýstik ónirlerge qaraghanda qazaqy salt-dәstýrlerin jútatyp, jergilikti halyqtyng ruhy jasyp qalghan jerler ghoy. Onday qalalargha aitysqa barghanda til, din mәseleleri, últtyq qúndylyqtar men últaralyq tensizdikter, kóshelerdegi alabajaq jarnamalar sekildi ózekti problemalar aldymen tilge tiyek bolady.

Qostanayda eki kýnge sozylghan dýbirli aitysta da men osynday ózekti mәselelerdi barynsha ashy aitugha barymdy saldym. Jalpy osy aitysta halyqtyng qoldauy arqa berdi me, bolmasa jaratushy iyemizding auzyma sóz salghany ma, men asa bir qarqynmen aitystym desem bolady. Múnday erkin kósilip shabudyng sәtti saghattary ýnemi bola bermeydi. Mysaly sol aitystaghy:

Bola ma, ýy ishinen ýy tiguge,

Ketedi aita berseng sýikiming de.

Bir kezde ketpen ústap kelgenderdin,

Búl kýnde bólmesi bar iytining de.

Múny aitsang bizding biylik jaqtyrmaydy,

Birliksiz el basyna baq túrmaydy.

Ózge el qyzghysh qústay shyr-pyr bolyp,

Úl-qyzyn qanattygha qaqtyrmaydy.

Ózbekter «ketem» degen kelimsekke,

Ýy týgil, ýishigin de sattyrmaydy.

Jayymyz jaratqangha jalynghanday,

Janarym ystyq jasqa malynghanday.

Ógeyding kýiin keship óz elinde,

Qazaghym taghdyryna baghynghanday.

Suy joq, jyluy joq jataqhana,

Tek qana qazaqqa arnap salynghanday.

«Jetsin» dep jalpaq júrtqa janghyryp jyr,

Aqynyng elding múnyn әn qylyp jýr.

Qazaqtyng óz úrpaghy óz elinde,

Pәterden pәter jaldap qanghyryp jýr.

Ant bergen atqaminer aghalardyn,

Tirligi talaylardy tang qylyp jýr - dep keletin óleng joldary zalda otyrghan halyqty bey-jay qaldyrmaghany anyq bolatyn.

Keyin búl shumaqtardy aitysqa bizding sonymyzdy ala qosylghan jas aqyndar da óz aralaryndaghy auyz eki әngimelerinde mysal etip aityp jýrdi.

Abayday asylymyzdyn, Shәkәrim men Múhtarday ardaqtalarymyzdyng bastaryn qorlap, qanshama jyl yadrolyq synaq poligonyna ainalghan qasiyetti Semey jeri. Poligonnyng zardaptarynan dýniyege mýgedek bolyp kelip jatqan «qúbyjyq úrpaq» mәselesi. Qazaq pen orys ziyalylarynyng arasyndaghy adal dostyqqa da qaramastan, keshegi jeltoqsandaghy qazaq jastaryn ayausyz soqqygha jyqqan nәsili bólek jendetterding jauyzdyq әreketteri. Mine, osy mәselelerding barlyghy ashy da bolsa, aqiqat ekendigine sol joly qostanaylyq jyrsýier qauym taghy da kóz jetkizdi. Halyqtyng tebirengendigi sonshalyq, dýrkirete qol soqqan bylay túrsyn, aqtyq aitys barysynda bir emes, birneshe mәrte otyrghan oryndarynan túryp ketti.

Aytys ayaqtalugha ainalghan bir әredikte, aldynghy qatarda otyrghan egde jastaghy bir qazaq aqsaqaly tildey qaghazgha әldeneni sýikektete jazyp, aqyndardyng balyn eseptep otyrghan qyzgha berdi de, «әldene» dep sybyrlady. Hatty alghan qyz ornynan týregelip, qolyndaghy qaghazdy sahnada otyrghan maghan әkelip tabystady.

Dәl osy tústa kezek әriptesimdiki bolatyn da, men әlgi jaghdaydyng bәrin  bayqap otyrgham. Dereu qaghazdyng býkteuin jazyp oqysam, hat juriy                                   mýshelerine arnalypty. Onda «Pavlodardyng aqyny orys últyna til tiygizip, halyqty últaralyq qaqtyghysqa ýndep otyr» delinipti.

Bir kezderi qazaq dalasyna ash-jalanash kelip, qazaqtyng baspanasyn panalap, bala-shaghasynyng auzyndaghy bir uys bidayyn bólisip jep, janyn saqtaghan últtyn, uaqyt óte kele qazaq halqyn kórmestey bolyp óshikken «opasyzdyghy» ýnemi mening sanamdy sansyratyp, zyghyrdanymdy qaynatyp jýretin-di.

Endi kep myna shaldyng kóp aldyndaghy jaghympazdyghy men qaraday ýreylenip, «býirekten, siraq shygharuy» onsyz da qarayyp jýrgen qanymdy basyma biraq shygharyp jiberdi.

Áriptesim sóz kezegin bergende, kópshilikke әlgi shaldyng jazghan hatyn dauystap oqyp berdim de, tórt-bes shumaq ólenmen el aldynda hat iyesining it terisin basyna qaptadym.

«Keshegi Alty Alashtyng arystaryn syrttarynan satyp, birin attyryp, birin aidatyp týbine jetken jetesizderden qalghan «tekti túyaq» ortamyzda otyr eken. Aghayyndar, osy uaqytqa deyin biz ony naghyp bayqamaghanbyz? Múnday aramzalar aramyzda tiri jýrse, әli talay últym degen úlyng men júrtym degen qyzynnyng týbine jeter» degen saryndaghy selebedey ótkir ólenderding taban astynda qalaysha jymdasyp, júp-júmyr bolyp shygha ketkendigine osy kýnge deyin ózimning de tanym bar.

Biraq men dәl solay, semserdey tilip aituym kerek bolatyn. Eger sol sәtte ol sózderdi aityp salmasam, aitystan keyin ózimdi-ózim ishtey jep, óle-ólgenshe ishimde ókinish bolyp qalyp qoyar edi.

Zamanynda kommunistik partiyanyng qolshoqpary bolyp, talaylargha tizesi batqan, eki tilge de jýirik, eki jaqtyng da kónilin tauyp ýirengen әlgi shal mening sileyte soqqan sózderime shydamady bilem, óni órt sóndirgendey týtigip, aqyry ornynan túrdy da, zaldan shyghyp jýre berdi. Múny kórgen halyq riza bolghandyqtan taghy da oryndarynan dýr etip túryp, qiqulap, zaldyng ishin dýrliktirip jiberdi.

Aytys bitip, aqyndar sahnanyng syrtynda marapattau sәtin kýtip túrmyz. Osy kezde qasyma qara kostum-shalbar kiyip, galstuk taghynghan bir jas jigit tayap keldi de: «Agha, abay bolynyz, sizdi syrtta bir adamdar izdep jýr» dep shapshang eskertti de, kózden tasa boldy.

Sahnanyng syrty ii-qii, bireudi bireu bilip bolar emes. Men jaylap ainalama kóz jýgirtsem, rasynda da sahnanyng shygha beris ong jaghy men sol jaghynda qarapayym jankýierlerge úqsamaytyn әldebir kýdikti adamdar túrghan sekildi. Ishim qylp ete qaldy. Búl sóz joq «ýndemester». «Endi ne isteuim kerek?» dep oilanyp ýlgergenshe, aitystyng qortyndysyn jariyalau ýshin sahnagha qazylar alqasynyng mýsheleri shygha bastady.

Eng alghashqy sóz alghan Áselhan apayym mikrofongha kelip, kesheli-býgingi aitystyng mәni men mazmúndylyghyna, aqyndardyng ashy da bolsa aldaspanday aqiqatty aita bilgen ótkirlikteri men ójettikterine rizashylyghyn bildire kele:

Alysyp auyr jolda talmaghanbyz,

Úrpaq bop baba jyryn jalghaghanbyz.

Beyimbet, Sәken, Iliyas atylarda,

Halyq bop qorghap qala almaghanbyz.

Búl aitys ermegi emes erikkennin,

Ózim de san aitysqa kórik berdim.

Atynan analardyng ótinerim,

Týspesin bir tal shashy Serikterding - dedi.

Zal taghy da du ete qaldy. Aqyn әpkemning kómeyine óksik tyghylghanday, dauysy birtýrli targhyldanyp shyqty. Aytys ayaqtalghaly ybyr-jybyr, kýbir-sybyr bolyp ketken týsiniksiz jaghdaydy bayqay qoyyp, oiyn eki-aq auyz ólenmen jetkize bilgen aqyn, sahnada túrghan mening qolymdy alyp, betimnen sýidi.

Túlghasy tauday bolghanymen, jýregi qylday nәzik Áselhan apayymnyng botalap túrghan janaryn kórip, ón boyymnan toq jýrip ótkendey dir ete qaldym... Sol sәtte basyma bir qauip tónip túrghanday, óz-ózime týsiniksiz, alaqúiyn kýy keshtim.

Jalpy Áselhan, Ásiya, Erik, Qonysbay, Bayanghaly syndy aghalarymyz ben әpkelerimiz biz sekildi sondarynan ergen ini-qaryndastaryna ýnemi qamqor bolyp, aitysta jýldeli bolsaq birge quanyp, jolymyz bolmay qalghan kezderde jigerimizdi janyp, aqyldaryn aityp jýretin. Olardyng shynayy kónilden shyqqan janashyrlyqtaryn úmytu mýmkin emes.

Ybyray Altynsarinning qúrmetine arnalghan aimaqtyq aqyndar aitysynyng bas bәigesi de búl joly maghan búiyrdy. Óitkeni halyqtyng maghan degen, mening ónerime degen ystyq yqylasynan qazylardyng da, aitysty úiymdastyrushylardyng da, olay-búlay búrmalaugha dәtteri barmady.

Aqyndardy marapattau rәsimi ayaqtalmay jatyp sahnada túrghan mening art jaghymnan kelgen bir jigit aqyryn jenimnen tartyp «Agha jýriniz, aqyryndap shygha bereyik» dedi. Týstep qarasam, neshe kýnnen beri bizderdi qarsy alyp, ornalastyryp, qyzmet kórsetip jýrgen mәdeniyet basqarmasynyng qyzmetkeri eken. Sahnanyng art jaghyndaghy eleusizdeu esikterding birinen shyqtyq ta, әlgi jigitting núsqauymen әinekteri perdelengen shaghyn avtobusqa kirip jayghastym...

Artynan estip-bilsem, sol jerde jýrgen әldebir beytanys adamdar meni sharq úryp izdegen kórinedi. Olardyng oilarynda ne boldy, nendey maqsatpen izdedi? Ol jaghyn azdap ishim sezse de, anyq-qanyghyna jete almay-aq kettim.

Búl oqigha 1991-jyldyng shilde aiynda bolghan. Kóp úzamay Qostanay qalasynan poshymy bólekteu hat keldi. Aldanysh aghadan eken. Ol kisi ózining ómirbayanyna qysqasha toqtala kelip, ótkendegi aitystan beri Qostanay oblystyq gazetining betinde sol aitysqa, әsirese pavlodarlyq aqyn Serik Qúsanbaevtyng aitqandaryna baylanysty úzaq uaqyt dau-damay                                                 tuyndap, songhy nýktesin meni aqtap jaqynda ghana ózi faliklorist, orys últynyng azamaty qoyghandyghyn jazyp, gazette jaryq kórgen maqala qiyndylaryn salyp jiberipti.

Sol aitysta aldynghy qatarda otyryp hat jazghan «jantyq» aghamyz erterekte úzaq jyldar «ýndemester» komiytetinde qyzmet etken kórinedi. Kim bilsin, aitystan keyingi abyr-sabyrdy da sol «jazghysh» aghamyz úiymdastyrdy ma? Ol jaghy maghan belgisiz әriyne. Biraq ondaylardyng kez- kelgen oblysta tipti audan-auyldarda da bar ekendigine esh kýmәn keltirmeymin jәne onday jantyq әri jansyzdardy jyraqtan izdep әurelenuding qajeti joq, olar ýnemi janymyzda jýredi...

«Abay-aqparat»