Adam bola bilu, adam atyna layyqty bolu onay emes. Adamgershilikti, kisilikti neghúrlym tereng úghynghan sayyn әr adam ózine jaqsy tóreshi bola alady. Oghan bizding keyipkerimizding ómiri kuә. Ákesi Úly Otan soghysyna bastan-ayaq qatysqan ardager edi, 1977 jyly 53 jasynda dýniyeden ótti. Balanyng ýlkeni Bijan bar-joghy on bes jasta, bauyrlary Joljan, Bauyrjan, Gýljan, Ayjan, 46 jasta jesir qalghan anasy Júmashtyng qamqorlyghynda ósip-óndi. Áz ananyng arqasynda olar qiyndyqty kórdi, biraq jetimdikti kórgen joq. Bardy bar dep, joqty joq dep baghalay bildi. Eng bastysy - adam bolugha úmtyldy.

Búl turaly anasynyng 80 jasyn atap ótkende aqyndyqtan da qúr alaqan emes Bijannyn: «Bayandasam bәri jyrgha syya ma,

Kókirekke bir sazdy әuen qúyady, ә?!

Biz sary auyz balapan ek, al ózin,

Qarlyghash eng jem tasyghan úyagha!» - dep tebirenui de shyndyq.

Adam bola bilu, adam atyna layyqty bolu onay emes. Adamgershilikti, kisilikti neghúrlym tereng úghynghan sayyn әr adam ózine jaqsy tóreshi bola alady. Oghan bizding keyipkerimizding ómiri kuә. Ákesi Úly Otan soghysyna bastan-ayaq qatysqan ardager edi, 1977 jyly 53 jasynda dýniyeden ótti. Balanyng ýlkeni Bijan bar-joghy on bes jasta, bauyrlary Joljan, Bauyrjan, Gýljan, Ayjan, 46 jasta jesir qalghan anasy Júmashtyng qamqorlyghynda ósip-óndi. Áz ananyng arqasynda olar qiyndyqty kórdi, biraq jetimdikti kórgen joq. Bardy bar dep, joqty joq dep baghalay bildi. Eng bastysy - adam bolugha úmtyldy.

Búl turaly anasynyng 80 jasyn atap ótkende aqyndyqtan da qúr alaqan emes Bijannyn: «Bayandasam bәri jyrgha syya ma,

Kókirekke bir sazdy әuen qúyady, ә?!

Biz sary auyz balapan ek, al ózin,

Qarlyghash eng jem tasyghan úyagha!» - dep tebirenui de shyndyq.

Bijan segizinshi synypty ayaqtap Atyraudyng № 101 kәsiptik-tehnikalyq uchiliyshesin tokari, dәnekershi, aghash sheberi mamandyghy boyynsha ýzdik bitirdi. Júmysqa kirisip, anasyna kómektese bastaghanda әsker qataryna alynyp, eki jyl Otan aldyndaghy mindetin atqardy. Armiyadan keyin Qaraghandy qalasyndaghy industrialdy-pedagogikalyq tehnikumdy tәmamdap, 1984 jyldan 1991 jylgha deyin Aqtóbedegi arnauly bilim beretin oqu oryndarynda ústaz-sheber bolyp qyzmet etti. Keyin zang salasy boyynsha joghary bilim aldy. Sóitip, birneshe mamandyqty boyyna siniruge úmtylys jasady. «Qarapayym adamdardyng bәri - ózderining adam ekenin shyn mәninde sezinip, óderining adamshylyq abyroyyn shyn mәnisinde qúrmettey bilgen kezde ghana bolashaq ómir býgingige ainalmaq», degen qaghidaly sózdi basshylyqqa alyp, enbekke aralasty. Ákeden erte qalghan úl agha-inilerine, әpke-qaryndastaryna kómektesu ýshin kýni-týni júmys istep, ónjeuli tabys tapqysy keldi. Onysy zaya ketken joq. Ózi enbek etken jerlerde abyroyly, isker, yntaly maman retinde moralidyq jәne materialdyq marapattaulargha ie boldy. Eng bastysy, qanday júmysty da talghamay istep, әbden ysyldy, ómir kórdi.

Ótken ghasyrdyng 80-jyldarynyng ayaghy men 90- jyldarynda búrynghy Kenestik memleket kóleminde sayasiy-әleumettik salada, ekonomikada ótkendi oy eleginen qayta ótkizu, baghalau jýrip jatty. Sondyqtan da, әleumettik-ekonomikalyq salada túraqsyzdyq boldy. Onyng sony «mәngilik» dep jýrgen KSRO-nyng ydyrauyna әkelip, búrynghy Odaq elderi ýlken daghdarysqa úshyrady, egemendikke qol jetkizgen elder әlemdik sayasi-ekonomikalyq kenistikke kirip, óz joldaryn tandady. Mine, osy kezde jas Bijan da zaman talabyna oray shaghyn bizneske bet búrys jasap, 1991 jyldan bastap Ýkimetten nesie alyp kәsipkerlikpen shúghyldanady. Búl iske anasy Júmash ta qarsy bolmay, dúrys aqyl-kenesin berdi.  Shaghyn jәne orta biznesting damuyna El Preziydentining búl salany údayy nazarynan tys qaldyrmauy da sebep bolsa kerek. Sonyng arqasynda elimizde kәsipkerlikting osy jýiesi damyp,  ýlken abyroygha ie bolghan Bijan siyaqty azamattar kóbeydi.

Bijan Quanyshkereyúly újymynyng negizgi júmystary - túrghyn ýy qúrylysyn jýrgizu. Songhy bes-alty jylda olar búl salada jaqsy nәtiyjege qol jetkizdi. Tek túrghyn ýy ghana emes, basqa nysandargha da qol úshyn berdi. Qúrylys isi onaylyqpen jýrmeytini belgili jay. Adamdardyng senimine kiru, olardyng tapsyrysyn uaqytynda oryndau - asa múqiyattylyqty talap etedi. «Dýnie qyzyl týlki búlandaghan» degen óleng joldaryna mәn bermey, men bilemdikke salynsan, «altyn kórse, perishte joldan tayar» degenge jol bersen, abyroydan bir sәtte aiyrylyp, masqarang shyghatyny aidan anyq. Adam ýshin eng ghajaby, eng qymbattysy ómirding ózi. Al sol ómirding tiregi - jan-jaqty da jigerli enbek boluy shart. Adamnyng adal enbegi toqyrasa, onyng tirshiligining de mәn-maghynasy joyyla bastamaq. Abay: «Enbek qylmay tapqan mal dәulet bolmas, qardyng suy sekildi tez sualar» - demey me?!  Búl Bijannyng ýnemi auzynan tastamaytyn sózi, yaghny tәjiriybelik teoriyasy.

Búl kýnderi Bijan Quanyshkereyúly basshylyq jasaytyn «ZapKazStroyInvest» JShS oblys kóleminde, tipti kórshiles oblystarda qúrylys júmystaryn jýrgizip, birshama bedelge ie boldy. Múny serktestik salghan, kýrdeli jóndeuden ótkizgen ghimarattar iyelerining kәsiby mereke qarsanynda, basqa da uaqyttarda mekemege joldanghan qúttyqtaulary men alghys hattarynan bayqaugha bolady. Atalmysh seriktestik qúryltayshysy Bijan Qalmaghanbetovtyng «Kto esti kto?» Respublikalyq qúrylysshylar ensiklopediyasyna enui de biraz jaydan habar berse kerek.

Jaqynda búl újym taghy da ýlken alghysqa bólendi. Osy újymnyng arqasynda jarty ghasyrgha juyq tarihy bar Sazdy auyly túrghyndary kópten bergi armandarynyng biri - auyz sugha qol jetkizetin boldy. Eki mynday túrghyn túratyn Sazdy auyly qalalyq tirkeuge jatady. Qaladan qol sozym jerde jatsa da,  auyz su mәselesi jyldar boyyna óz sheshimin tappay kelgen edi. Endi selo túrghyndary taza auyz sumen qamtamasyz etilip, auyl syrtynan aghyp jatqan  ishuge jaramsyz sugha tek kókónis ósiretin boldy.

Bijan Quanyshkereyúly qazirgi әlemdik daghdarys turaly aita otyryp jalpy bizde qazir daghdarystan góri, sәl de bolsa ilgerileu bar. Men: «Apyray, endigi kýnkórisimiz ne bolmaq, «shyqpa janym shyqpa» dep otyrghanda myna daghdarys degen pәleket bizdi túralatyp tastaytyn boldy ghoy», dep zarjaqtanghan birde-bir adamdy kezdestirgenim joq. Áriyne, bes sausaqtyng birdey emestigi siyaqty, júrttyng bәri teng emes. Bireu - bay, bireu - ortasha, bireu-jarly. Zaman solay zaman aghysy solay eken dep bey-berekettenuge, ózindi ózing kemsituge, bar pәleni el basshylaryna ýiip-tóguge bolmaytynyn júrt týsingen. «Jaqsylyq kórsem ózimnen, jamandyq kórsem ózimnen, taghdyr qyldy deulerdi, shygharamyn sózimnen» demey me, kórnekti aqyn Súltanmahmút Torayghyrov. Adamnyng eng qymbattysy - óz ómiri ghoy. Ol adamgha bir aq ret beriledi. Sondyqtan ony marhabatty etip ótkizuge barlyq kýsh-quatymyzdy júmsap, keyin ókinbeytindey boluymyz qajet dep oilaymyn - deydi. Dúrys әngime.

Býgingi kýnderi isker, jaghdayy jaqsy azamattarymyzgha qayyrymdylyq jasau jaghy jetispeydi. Qolda jaghday barda nege kómektespeske?! Atyn atap, týsin týstemey aq qoyayyq, Bijan biraz otbasylargha qol úshyn berdi, qarjylay da, materialdyq ta kómektesti, әiteuir manday tirep kelgenderding meselin qaytarghan joq.   Ár týrli dengeydegi últtyq mýddeni kózdeytin sharalardy ótkizuge, atqarugha talay ret demeushilik jasady. Ásirese, qazaq qalamgerleri men óner adamdaryna barlyq uaqytta býiregi búryp túrady. Oghan basqasyn aitpaghanda ómirden erte ketken, qazaqtyng bard-әnshisi jәne aqyny Tabyldy Dosymovtyng kompakt-diskisin shygharyp taratuy siyaqty ýlgili isteri dәlel. Bijan Quanyshkereyúlyn erekshe tolghandyratyn mәsele eldik, birlik, tәuelsizdik mәselesi. Ásirese, últtyq mýddening qaynarynda jatqan qúndylyqtar - ana tilimizding býgingi kýii. Álbette, tәuelsizdik jyldary qazaq tilining memlekettik mәrtebege ie boluy baghytynda kóp nәrse jýzege asty. Alayda biz búl mәselege týbegeyli betbúrys jasauda tayghanaqtyq tanytyp kelemiz, tildi óz túghyryna qondyrmaghanymyz bylay túrsyn, birqatarymyz onymen shattanudyng ornyna, shatasyp jýrmiz. Bijan: «Men qazaq bolyp tughanyma maqtanamyn. Qazaq tili, yaghny ana tilimde sóilegenime shattanamyn. Óitkeni, búl til Asanqayghy tili, Shalgez, Búqar jyrau, Shoqan tili, Abay tili, Múhtar tili, әrilep aitsaq, ata-baba, qazaq tarihynyng tili. Ataqty Bauyrjan Momyshúlynyn: «...Qazaq tili ótkirligimen boy balqytyp, tamyr shymyrlatyp, jan-dýniyendi jandyryp, qúlaq qúryshyn qandyryp, úghymyna qonymdy, jýregine tiyimdi...qysyltayang qatal jaghdayda qayrap, egep, «sóz tapqangha qolqa joq» degendeyin erge, elge medet bolyp, adam týgili basqa jaghdaydyng kómeyine qúm qúiyp, auzyn ashtyrmay, ýnin shygharmay qoyatyn til» dep tebirenbey me?! - deydi.

Bijan barlyq uaqytta dostary turaly mәdeny ortalarda, ziyaly qauym ókilderi bas qosqan jerlerde ong pikir aityp, tipti syrttay tanystyryp jýredi. Óitkeni ol halyqtyn: «aydyn kólge jarasar - jaghalay qamys, qoghasy, azamat erge jarasar - ainala joldas, jorasy!... -  degen sózin berik ústanghan jan. Ózine jaqyn tartqan dosy, tanymal әnshi, aqyn Tabyldy Dosymov qazasyna ol qatty qayghyrdy. Tek dos, joldas dep emes, barsha últymyzgha, qalyng qazaq júrtyna qadirli jannyn, alda әli bergeninen bereri kóp shygharmashylyqty túlghanyng ómirden erte ketkenine qynjylady. Aqyn-sazger jóninde naqty kózqarasyn bildirip, el ishindegi bir erke aqynyn ayalap, alaqangha sala almaghan keybir sheneunikterge renjiydi, olardyng «altynnyng qolda barda, qadiri joq» degendey әdildik auylynan alshaqtap ketkenine ókindi. Dosyna arnap jazghan maqalasynda: «Bәrimiz de pendemiz ghoy, biraq solar (jergilikti sheneunikter - A.T.) keremet talant iyesinen, óz tughan jerining qadir-qasiyetin aspandatyp, aiday әlemge pash etken, sóilese sóz mәiegin aghyzghan, bәigige salsa talay jabylargha shang júttyrghan sanylaghynan kóz jazyp qalghanyn bir sәt te bolsa eske alar ma eken? Áy qaydam?!» - dep kónil kýizelisine týsedi. Kisini tirisinde baghalaudyn, qúrmetteuding qajettigin eske salyp:

O dýniyede danghaza dýrmeging de,

Qajet emes jayly ómir sýrgening de.

Aqyn degen jýregi nәzik halyq,

Baghalayyq jer basyp jýrgeninde! - dep aqylmen tarazylaugha, bayybyna barugha shaqyrady.

Ózimizding birimizge ini, birimizge agha jurnalist-aqyn Saghyndyq Niyanqúlov pen Bijannyng jekjattyqtary bar, sondyqtan da, ony jaqsyraq biledi. Sol Saghyndyq Bijangha qaratyp:

Jatyrqamay handy da, qarasyn da-ay,

Júbatasyng qar demey, balasynbay

Jayylasyng dostargha dastarhan bop,

Jazira Miyalynyng dalasynday...

Jýirik dep sózge ózindi topshylarmyn,

Jyr jazyp, arnau óleng kóp shyghardyn.

Jadyrap jýrgenindi jii kórem,

Janynda jaysandar men jaqsylardyng - degen eken. Shyndyghynda da ornymen jasalghan qúrmet pen izgilik jigitting shyrayyn shygharady, abyroyyna abyroy qosady.  Aytsa, aitqanday әrisi Almaty men Astanadan, kórshiles Oral, Atyrau oblystarynan jol týsip, Aqtóbege keletinderding kópshiligi Bijandy izdeydi, Bijanmen habarlasady. Mening ózimdi de ol búryn atyn estigen, syrttay biletin azamattarmen talay tanystyrghan. Qay kezde, ne sebepti aitylghanyn kim bilsin, ol jaghyn taldap jatpay-aq qoyalyq, biraq, qazaqta qalyng júrttyng auzynda jýrgen «jauda da bir ýiing bolsyn» degen sóz bar. Qazirgi jahandanu zamanynda ony ózimizden dini, dili, bolmysy bólke elder desek, bizding Bijannyng ol jaqtarda da tanystary men joldastary jetkilikti, ol Resey men Qytaydan, Bashqúrtstannan, basqa da alys-jaqyn shet elderden ózine dostar, pikirlester tapqan azamat, olarmen ýnemi habarlasyp túrady.

Birde mynaday jaghday bolghan. Ádettegidey anqyldaghan kónilmen Bijan ózine Qytaydan bir әriptesining kelgenin, sonymen birge boluymdy súrady. Oida eshtene joq bardym. Barsam aldyn ala kelisilgen audarmashy auyryp qalyp kele almapty, qytaylyq azamat búryn Qazaqstanda kóp bolmaghan, oryssha da, qazaqsha da bilmeydi. Biraq, Bijan ekeui kópten tanys eken, qúshaqtasyp jatyr, kóz janarynan, keuilderinen bir-birin erekshe syilaytyndyqtary kórinip túr. As mәzirin alyp, tapsyrys  berdi. Bijannyng biletin birneshe qytaysha sózderi bar eken, sol biraz otyruymyzgha jetti. Keyin keshke qaray meyramhanada adamdar da kóbeydi. Olardyng ishinde de kópshil Bijannyng azdap aghylshynsha biletin tanystary bar bolyp shyqty, qonaqty әngimege tartty, biyledi, kónildendi, aradaghy kedergi ketip,  tym jaqsy otyrys boldy.  Áriyne, adamdardy jaqyndastyratyn aldymen - til. Alayda, búl otyrys shyn peyil, riyasyz kónil arqyly da ózara til tabysugha bolatyndyghynyng bir aighaghy siyaqty boldy maghan.

Ádette ómirde atqa mingen azamattardy synaudyng eki týrli joly bar. Bireui qolyna joghary lauazymdy qyzmet, al ekinshisi mol dýnie beru. Bijan bolsa búl syndardan sýrinbey ótip keledi.

Bayyrghy qazaq qauymynda: adamnyng eng jamany dosyna jamandyq jasaytyn adam. Adamnyng eng jaqsysy dúshpanyna jaqsylyq jasay alatyn adam - degen sóz bar. Osy rette Múhtar Áuezovtyn: «Jaqsylyqqa-jaqsylyq - әr kisining isi, jamandyqqa-jaqsylyq - er kisining isi» - degen úlaghatty sózi oigha oralady. Al Bijan osy jarty ghasyrlyq ómirinde birde-bir joldasynan, dosynan qol ýzbegen, alshaq ketpegen, ajyramaghan, birde-bir dosyn úyatqa qaldyrmaghan, birde-bir dosyn satpaghan, dostyghyn saudalamaghan, sertine, uәdesine berik, keyde ony týsinbey, «dúshpanynday» sanap jýrgenderge de jaqsylyq jasay alatyn azamat.

«Kemshiligi joq adam - adam emes» -degen eken Bauyrjan Momyshúly. Kez-kelgen adam kemshiliksiz emes. Qaraqan basynyng qamymen ghana kelip, sony týsinbeding dep ókpeleytinder de, eshtenening bayybyna barmay baybalam salatyndar da, әdeyi joq jerden jau tauyp, ilik izdeytin, anysyn andap, eseppen keletin «aqkónildiler» de bolady.

Búl kýnderi Bijan ózine jeter mapaqasy bar azamat, soghan qaramastan kishipeyil. Alayda bizding kórip, týsingenimiz boyynsha qazirgi zamannyng barlary men baylarynyng obrazy, jýris-túrysy, ainalasyna degen kózqarasy basqasha qalyptasqan. Az kýndik dәuletke mastanghan solardy kóre-kóre sanamyzda «búlar baylyqtyng balalyq auruynan shygha almay qalghan eken» - degen pikir ornyqqan. Óitkeni, eldik te, erlik te, órlik te, serilik te bir boyynan tabylatyn azamattar az. Oidy oilaytyn, toyyn toylaytyn, biliyardy men basqasyn da qoymaytyn, qysqasy óz dәurenin ózinshe ótkizip, ýlgili ómir sýretinder de aramyzda kóp emes. Al Bijan inimiz basqasha. Ol ózgelerdey shirenbeydi, bireuge mindetsinbeydi, meni nege bilmeydi dep te renish bildirmeydi. Ústanymy: «Úlyq bolsan, kishik bol». Jýris-túrysy isker adamdiki, kózinde  - núr, jýzinde - meyirim, qarapayym, qaghilez, әndi de salady, әzilin de aitady - ortanyng adamy. Aldyndy arshyp, artyndy qymtap jýretin inilerding bolghany qanday jaqsy.

Abay: «ising ónsin desen, tetigin tap!» -deydi. Bijan kórkem әdebiyetti, gazet-jurnaldardy óte kóp oqidy. Sondyqtan da ol ziyaly qauym ókilderimen әleumettik, sayasi, mәdeniy-ruhany salalardyng bәrinde de erkin sóilesip pikir alasyp otyrady. Adamdarmen qarym-qatynasta kóregendik, kórgendilik, sypayylyq, sóz saptauynan biyazylyq samalday esip túrady. Osynyng ózi kez-kelgen adamda, әsirese býgingi basshylar men qaltalylarda bola bermeytin minez-qúlyq. Bijangha búl ózi ósken úyadan, әsirese әkeden singen minez ekendigi andalady.

Qazaqtar ejelden er-azamattyng ornyn erekshe baghalaghan. «Ákesine tartypty, azamat» dep bastalatyn әngimelerding deni otaghasynyng otbasyndaghy ornyn aiqyndaghan. Qanyna tartpaghan úldy qaljyng aralastyryp, sheshesine telip qoyyp, әkesining atyna kir keltirmeuge tyrysqan da qazaq. Osylaysha halqymyz әkelerding atyn aspandatyp keldi: olargha arnap qanshama jyr shyghardy, әn tudyrdy. Birinen biri ótedi. Alayda jyldar jyljyp, zaman ózgergen sayyn әkeler de aspandaghy qol jetpes júldyzdar sekildi mәngi әdemi qalpynda qala almay barady: «adam alasy ishinde, mal alasy syrtynda» degen osynday-aq bolar. Qúndylyqtardy nasihattau qúrghaq sózge ainala bastaghan zamanda jigitting jamany kóbeyip, jaqsysy azaya bastaghanday. Biren-saran bolsa da jalqau, maskýnem, úry-qary atanghan otaghalaryn kórgende, kónil shirkin jabyrqap-aq qalatyny shyndyq.Bir qyzyghy kóptegen ziyalylar últymyzdyng ruhyn kóteruge shama-sharqynsha atsalyqanymen, olardan qalghan túyaqtar arasynda әkelerining amanattaryn orynday almaghandary da barshylyq. Býginde tughan tilinen aiyrylyp, dýbәra kýy keship jýrgen solardy kórgende, janyng kýizeledi. Tipti tәuelsizdik alghan, egemendi el bolghan býgingidey zamanda da olar qazaq degen últtyng úrpaghy ekenin maqtan ete bermeydi. Ókinishti....

Adam balasynyng ómir joly búralandargha toly sýrleuden bastalatyny aqiqat, aspannan altyn týspeydi. Etken enbeginnin, kórgen beyneting zeyneti de bolady. «Jigitti el maqtaghan - qyz jaqtaghan», dep Abay aitqanday, Bijandy Aqtóbe qalasynyng kóptegen azamattary, sonymen birge ózi tuyp-ósen Taysoyghan ónirining azamattary maqtan tútatynyna talay kuә bolghanbyz. Bijan ýshin de ózining tughan jeri - Qyzylqoghasy әr uaqytta qymbat. Sondyqtan da ol:   «Audanymynyng ilgerilegen kóshinde, tughan auyl - bәri mening esimde» deydi. Bijan qaysy bireulerdey ózin «qayran eli qazaghynan» bólektegen de, bólingen de emes.  Ol óz tilin, dinin, dilin óte jaqsy qúrmet tútady. Bijan basqa biznes ókilderindey emes, kýndelikti gazet-jurnaldar oqugha da erekshe kónil bóledi, birqataryn jazdyryp alady. Búl túrghydan alghanda ony búqaralyq aqparat qúraldarynyng biznestegi ókili desek bolady. Kәsipkerding tek kәsibin ghana emes, últtyng ruhany besigin de oilap jýrgeni qanday jaqsy.

Bijan ekeumiz bir topyraqtyng týlekterimiz. Men mektep bitirgende ol 6 jasar bala eken. Bir audan kólemi bolghanymen, búryn men onyng ata-anasyn, aghayyn-tuysyn, tipti ózin de tanymaushy edim. Bijanmen osy Aqtóbede tanystym. Dәlirek aitsam, ol meni izdep, tauyp ózi tanysty. Sonan beri qaray qay jerde de, qay kezde de ózining ústamdylyghymen, sabyrlylyghymen, iskerliligimen, qayratkerligimen, qazaqtyng janyn úghatyn últjandylyghymen kózge týsip, kónil kónshitip jýrgen azamat. Ol ózi jaqsy kórgen biz siyaqty ýlkenderge kishiktik kórsetip, aghalap jýredi. Kezinde Asan qayghy keyingi úrpaghyna: «Arghymaqqa mindim dep, artqy toptan adaspa, kýninde ózim boldym dep, keng peyilge talaspa, artyq ýshin aitysyp, dostarynmen sanaspa» -dep ósiyet etken eken. Osy dәstýr izimen kele jatqan, jaqsy ini,  Bijanday  óz qoldary óz auzyna jetken, eshtenege taryqpaytynday jaghdayy bar azamattargha aghalyqqa jarau da óz qadirin bilgen adamgha baqyttyng biri bolsa kerek. Aman jýr abzal azamat.

ALTAY TAYJANOV,
filosofiya ghylymdarynyn
doktory, professor.
«Abay-aqparat»