«Qazaqstan Zaman» gazetining 2018 jyly 19 shildedegi nómirinde redaksiyanyn  anyqtama týsiniktemesinsiz myndaghan adamdardyng qoly qoyylghan «ashyq hatpen» sol kezdegi Premier ministr Baqytjan Ábdirúlynyng atyna arnaghan ótinishterin qosa jariyalanghan. Búl hattyng algha qoyghan maqsaty «...Toq eteri qazir bizge tarihshy ghalymdardyng Álmerek by jónindegi zertteuleri, pikir-úsynystary, tarihy derekteri óte qajet bolyp otyr» delingen eken.

Men, ghasyrdan asa qan keshken qazaq-jonghar soghysyn arnayy zerttegen tarihshy emespin. Degenmen, ol turaly azdy-kópti habardar ekenim de belgili. Meni oilandyryp-tolghandyrghan mәsele, maqalada sóz bolghan jer-su, eldi meken ataularymen onomostikalyq ataulargha qatysty eshbir dәlel-dәieksiz, qújattyq negizsiz oijota sózderdi zandastyrghysy kelgen úrynshaqtyqtyghynda bolyp otyr.

Men «Úighyr avazy» gazeti kótergen jer-su ataularyn eshbir derek-dәieksiz bolsa da bәrin úighyrsha ataular deytin auajayylulargha toytarys berip edim.

Al, myna «Ashyq hatta» sóz bolghan mәseleler Abdollajan Samsaqovtyng maqalasynda kóterilgen boljal, oijotalardan da asyp týskendey bolghany ókinishti.

Men «Ashyq hatshylardy» qoldau ýshin «jer-su ataularyn jekeshelendiruge bolmaydy» atty maqalamdaghy «Shelek, Shonjy t.b.» toponimderge bergen anyqtamalarymnan bas tartu arqyly (ol әriyne mýmkin emes ekenin basa aitamyn) «Ashyq hat» iyelerining mýlde qisynsyz anyqtamalaryn qoldauym kerek bolady. Ol da mýlde qabyldaugha bolmaytyn jolsyzdyq bolar edi.

Naqtylap aitqanda, býginge deyingi jazba jәne anyz әngimelerde qalmaqtyng «Qorday batyry» degen kezdespeydi. «Qorday» batyr degendi Qorday asuyndaghy taqtagha jazyp qoyghandar keyingi jyldar esteligi. Múndaghy «Qorday» qazaq batyry delinip túr. «Ashyq hat» avtorlary tóbeden týskendey etip «Jonghardyng batyry Qorday elu myng qol bastap qazaqtargha qarsy joryqqa attanady» dep jaza salady.

Al, «Ashyq hattaghy «Álmerek batyr otyz bes jasynda jonghardyng batyry Alghabastyn, on segiz jasynda jonghardyng (qontayshysy) qolbasshysy, әri qas batyry Shonjynyng basyn alyp, qazaqtyng abyroyyn asqakqtata týsedi» degen sózderden ne úghugha bolady? Qalmaqtyng «Alghabas» dep qazaqsha at qongy turaly qanday negiz bar? «Alghabas» Kenes zamanynda payda bolghan eldi mekender aty emes pe edi?

«Qorday» turaly M.Qashqaridyng «Týrik sózdiginde «qorday qústyng bir týri» dey kelip, ózen-kólder jaghasynda sayrandap jýrgen «aqqu-qorday» tirkesin qodanady. («Týrik sózdigi» 3-tom. 324-b.) An-qústyng atymen atalatyn әigili adamdar týrik halyqtarynda kóptep kezigedi. Biraq ol birese qazaq batyry, birese qalmaq batyry bolyp qatar aitylmasa kerek.

«Shonjy» turaly men jogharyda atalghan zertteu maqalamda jeterliktey toqtalghanmyn. Toponimikalyq ataudy onomostikalyq ataugha ainaldyryp jibergen aghayyndar tarihshylardan qanday tarihy dәlel súrap otyr? Tarihshylar joq derekti qaydan almaq?

«Ashyq hatta» mynau HHI ghasyrda esh ynghaysyzdanbastan «Babamyz jayly kókten týsken shyndyq pen anyz әngimeler óte kóp» dep jazyp otyrghan adamdar tarihshylardyng dәlelderine nege múqtaj boldy eken? Osy arada, «Kókten týsken shyndyq» degendi payghambarlargha týsken «Uaqi» dep úghugha tiyis ekenimizdi, biraq atalmysh «shyndyq» kimge, qashan  mәlim bolghanyn kim bizge aityp bere alatynyn súraugha mәjbýr ekenimizdi aitpay túra  almaymyz.   

Sh.Sh.Ualihanov atyndaghy Tarih institutyndaghy basqa tarihshylarmen elimizdegi tarhshylar qauymy búl súraqtargha qalay jauap bererin ózderi biler, al men búl mәsele jónindegi oilarymdy tómendegishe týiindegim keledi:

1. Býginge deyingi resmi, beyresmy tarih pen tarihy qújattarda Álmerek batyr basyn aldy degen Shonjy, Alghabas, Qorday batyr atty qalmaq batyry turaly esh nәrse bolmaghan, nemese men bayqamaghan bolarmyn, sondyqtan ol turaly aitarym joq.

2. «Shonjy, Qorday, Shelek, Ile, Ertis, Qas, Kýnes, Kegen, Narynqol, Múqyr, Qapshaghay, Týrgen, Aqsýmbe, Túrpan t.b. jer-su ataulary jónindegi tújyrymdarymdy ózgerte almaymyn, әri oghan eshbir qajettilik te joq.

3. Álmerek babamyzdyng әuliyeligi men biyligi, batyrlyghy jónindegi anyz ben aqiqatqa qúrmet etemin. Al, qúrmetteu ol adamnyng atyna eldi meken atyn bermese bolmaydy degenge tirelip túrmasa kerek.

4. Jer-su, eldi meken ataularyn adamdastyru, adam atymen atau  bizding qazaq halqynda mýlde bolmaghan, orys otarshyldary (aq, qyzyl) alyp kelgen kóp indetting biri edi.

Biz kórshilerding jaman әdetterin onyng qansyghyn tansyq kórip eliktep-solyqtaugha daghdylanyp ketken halyqpyz. Al, myna bes myng jyldyq jazba tarihy bar qytay elining tarihynda qanshama әigili adamdar, zúlym, shen qúmar patshalar men qolbasylar bolsa da, solardyng atynda bir de bir jer-su, eldi meken, qala, kóshe attary bolmaghan eken. Qytay tarihyn, onyng geografiyasyn, toponimikasyn zertteushiler esh shataspastan-aq bes myng jyldyq tarihyn jazyp ta, oqyp ta keledi.

Al, biz bir jýie auyssa, nemese bir patsha, kósemsymaqtar auyssa olardyng atyndaghy eldi meken, qala, dala, kóshe attaryn jappay ózgertip, memleket qarjysyn ysyraptaudyng syrtynda halyqtyng tarihy jadyn, úrpaq, dәstýr jalghastyghyn óktemdikpen búzyp, talqandaymyz. Sonda búnday daraqylyq pen ataqqúmarlyqtyq bizding ruhany janghyruymyzgha ondy әseri bola ma, әlde kezekti nauqan qúrbanyna ainala ma? Eger «Shonjy» atauyn ózgertu sonsha kerek bolsa, sol ónirdegi tarihy jer-su ataularynyng birin mәselen «Sharyn, Kókbekti, Alatau nemese qaptaghan «núrlardyn» birining aldy-artyna bir anyqtama sóz tirkep-aq jana atau beruimizge bolar edi ghoy.

5.Tәuelsiz Qazaqstannyng jer-su, eldi meken ataularyn adam atyna auystyru tarihyna nazar audarghanda, odan bir tútas halyqtyq - memleketshildikten kóri jershildik-rushyldyq siyaqty orta ghasyrlyq dertting zardabyn sezgendey bolar edi.

Búl dert-indet últty úiytugha, memleketshildikke, últtyq tútastanuymyzgha osy uaqytqa  deyin az kedergi keltirmegenin moyyndauymyz kerek. Memleket qúraushy últ retindegi qazaq halqynyng elimizdi mekendegen pәlenbay jýz etnikalyq toptar aldyndaghy jauapkershiligimen abyroy-ataghy, sonday-aq bolashaq úrpaqtarymyzgha qaldyrar ondy ýlgi-ónegemizdi esten shygharugha haqymyz joq. Tarih sabaghy bizge osynday batpan jauapkershilik jýgin  arqalatyp otyr. Ár isti kónil auanymen emes, aqyl men parasatpen keng oilap, keng pishudi ýirenuimiz kerek. Myna alasapyrang HHI ghasyr synynan aman-esen ótu ýshin ýlken-ýlken isterimen ainalysugha újymdasayyq aghayyn, otyra qalyp qol jinap, ulap-shulau endigi jerde úyat bolar.

Álimghazy Dәulethan,

Tarih ghylymdarynyng kandidaty, Sh.Ualihanov atyndaghy tarih etnologiya instituty

Abai.kz