Elimizding Kenes Odaghy dәuirindegi jaghdayyn búryn jazghanbyz. Endi býgingi jaghdayymyzgha keleyik. 

1991 jyldan bastap egemendi boldyq. Taghdyrdyng bergen búl ýlken syiyn dúrys paydalanyp, órkeniyetting sara jolyna týsuge mýmkindik tudy. Ótken kommunistik qogham adamdy baqytty ómirge emes, kerisinshe, tyghyryqqa tirep, jardan qúlatatyn jol ekenin kórdik. Endi dereu baghytymyzdy keyin qaray búru kerek edi. Biraq olay bolmady. Ókinishke oray, búrynghy baghytymyz eptep ózgergenimen, týbegeyli bet búrys joq, sol búrynghy jýiemen  әli kele jatyrmyz deuge bolady. Búl jaghdaydy der kezinde dúrys týsinip, oy jýiemizdi ózgerpesek, búrynghy qateligimizdi qayta qaytalap, qaytadan tyghyryqqa tireluimiz mýmkin. 

Bizding qateligimizding mәni nede edi?

Abay ilimine sýienip kórelik. Sonda búl qatelikting sebebin de, ony qaytadan qaytalamau jolyn da kóre alamyz. 

Kommunistik iydeyamen qarulanghan totalitarlyq jýie erikti shektep, Abay kórsetken jan qúmary men tәn qúmarynyng ýilesimdiligin búzdy. Sebebi jan qúmary erkindik arqyly ghana qanaghat tauyp, susynday alady. Erikti tejep, túnshyqtyratyn totalitarlyq jýie jan qúmaryn óshirip tastaydy. Osylay qogham bolmystyng ýilesimdilik zandylyghynan shyghyp ketti. Tabighattyq búl ýilesimdilik zandylyghyn býgin de әli eskere almay, sondyqtan ótken dәuirding qateligin týsinbey, sol joldan shygha almay jýrmiz. Elimizde sol sebepten kóp nәrsening aty ózgergenimen, zaty ózgermey, jaghday sol búrynghy qalpynda qaldy. 

Nәtiyjesinde elding jaghdayy búrynghydan da nasharlap ketti. Kenes dәuirinde Kommunistik partiya az da bolsa eldi bir baghytqa salyp, bir maqsatqa júmyldyryp otyratyn. Al býgingi kýnderi ol da joq. Osylay Abay kórsetken tәrtip pen erikten aiyrylyp, demokratiyasy әlsiz, órkeniyeti qúldyraghan elge ainalyp otyrmyz. Búrynghy jasaghan qatelikterimizden әli de aryla otyrmyz. Tarihtan ónege alu onay emes eken. 

Ol qanday qatelikter? Olardy qalay kóre alamyz? 

Bizding egemendik alghannan keyingi elimizding jaghdayy Resey imperiyasynda 1917 jylghy revolusiyadan keyin bolghan jaghdaymen úqsas. Biraq sony kóre bilip, odan sabaq alyp, qatelikterdi qaytalamauymyz  edi. 

Sondyqtan, elimizdegi jaghdaydy dúrys týsinu ýshin, búl kezendi qysqasha   sholyp ótelik. 

Egemendik alghan alghashqy jyldar. Órkeniyetting jetiluinde sinusoida zandylyghy boyynsha qúldyrau men órkendeu arasynda ótpeli kezeng bolady. Ótpeli kezeng zandylyghy barlyq tónkeris, revolusiyalar ýshin úqsas. Ol úqsastyq – qoghamdaghy haos, ony jónge keltiru ýshin qatang tәrtip ornatu, sayasi-ekonomikalyq reformalar jәne taghy taghylar. Biraq keybir aiyrmashylyqtary da bolady. Olargha ótpeli kezenning uaqyty, reformalar baghyty men  týrlerin jatqyzugha bolady. Mysaly, kommunisterding ótpeli kezeni 1917-1932 jyldar arasynda onbes jylgha sozyldy, al bizding elde búl kezenning bastalghanyna otyz jyldan asty, biraq qashan ayaqtalatyny әli belgisiz. Ekeuinde de bostandyq alghannan keyin adam erkindikke ie boldy. Biraq uaqyt óte kele búl erkindik shektelip, ózining әserin joyyp aldy. Nәtiyjesinde adam ózining erkindigin dúrys paydalanbay, ekonomika búrynghydan da jyldam qúldyray bastady. Múnday jaghday bizding el ghana emes, Kenes Odaghy ydyrap, erkindik alghan elderding barlyghyna tәn qúbylys. Sebebi, ateistik ómirden qalghan ruhany meshel oy jýiesi adamdargha tәrtip pen erkindikting ne ekenin dúrys týsinuge mýmkindik bermedi.

Sonymen, qanday qogham bolsa da egemendik alghannan keyin birden kóterilip ketpeydi. Ótpeli kezeng bolady. IYnersiyanyng әseri bar. Reseyde 1917 jylghy revolusiyadan keyingi jaghdaylardyng bizding elde de qaytalanuy sol sebepten tudy. Biz býgin ótpeli kezende otyrmyz. Áyteuir, Qúday saqtap, Reseydegidey Azamat soghysy bizding elde bolghan joq. Al basqa jaghdaylardyng barlyghy dәl sonday bolmasa da, úqsas ekenine kóz jetkizuge alamyz.   

Mysaly, egemendik alghan song toqsanynshy jyldary tәrtip әlsirep, erkindik alghan týrli toptar qogham baylyghyn talan-tarajgha saldy. Elde zorlyq-zombylyq, reket, reyderlik әreketter tәrizdi týrli bassyzdyqtar úlghayyp, adamdar kýizeliske úshyrady. Shyndyghyna keletin bolsaq, sol kezde qalyptasqan reyderlik kórinister tipti býgingi kýnderi de әli kýshin tolyq joyghan joq. 

Erkindik alghan qara kýshter sol kezde basqaryp, el baylyghyn tonaugha kiristi. Ádilettilik ayaqqa basylyp, qoghamdaghy tәrtip Kenes Odaghynyng dәuirinen de jyldam qúldyrady. Respublikanyng ekonomikasy ydyrap, halyq azyp ketti. 

Qalay degenmen, ekonomika qansha qúldyrasa da, adamdar erkindik alyp, búrynghy jan kýizelisinen arylugha mýmkindik tudy. Sondyqtan, órkeniyet zattyq jәne ruhany qúndylyqtardan qúralatyn bolghandyqtan, onyng jalpy baghyty kýrt tómendemey, tek qana qúldyrau qarqynyn tómendetti. Sinusoida syzyghy 1991 jyly dogha bóligine jetti deuge bolady. Búl dogha – qúldyrau men órleu dәuirlerin jalghastyratyn ótpeli kezen. 

1917 jylghy Qazan tónkerisinen keyingi kommunister tәrizdi bizding ýkimet te qoghamdaghy ózgeristerdi kezinde qolgha alyp, talan-tarajben qatty kýresip, qoghamdaghy tәrtipti bir qalypqa keltirdi. Qoghamnyng tómengi toptarynda osylay tәrtip ornady. Biraq qoghamnyng joghary dengeyindegilerdi auyzdyqtau onay emes edi. Olardy tәrtipke shaqyratyn kýsh bolmady. Kópshilik qauym әli sayasy oyanyp, pisip-jetilmegen, demokratiyalyq kýshter әlsiz. Al ateistik dәuirden kele jatqan basshylarda halyq qamy, nemese Qúdaydan qorqu degen sezimder joqtyng qasy, ne bolmasa jetilmegen. Úyat tәrizdi ishki tireginen aiyrylghan jәne әli ruhany dengeyi tómen osynday búrynghy basshylar biylikke kelip, el baylyghyn talan-tarajgha salyp, ózara bólisuge kiristi. Demokratiya әlsiz bolghandyqtan, olar halyq qaharynan qoryqpady. Osylay eldi tonau tómende basylghanymen, endi ol joghary dengeyge kóterilip, jer baylyghyn, el baylyghyn tonau úiymdasqan jana kórinis tapty. Biylik osylay eldi jýieli týrde tonaugha mýmkindik aldy deuge bolady.   

Soghan qaramay, erkindikke úmtylghan halyq jeke sharuashylyqqa úmtylyp, 2000 jyldardan keyin elding ekonomikasyn jandandyra bastady. Jasampazdyqqa jol ashylyp, bostandyq payda boldy. Búl kezeng Kenes Odaghynyng alghashqy kezenindegi Jana ekonomikalyq sayasatymen úqsas (NEP) edi. NEP-ting búl úqsastyghy bizding eldegi jaghdaydy týsinuge mýmkindik beredi. 

NEP Kenes Odaghynda  órkendeu dәuirining ótpeli kezenining basy boldy. Biz de sonday dәuirden óttik. Búl kezenning jalpy zandylyqtary ózara úqsas. Olardyng úqsastyghy – eki jaghdayda da erkindik payda bolyp, halyq sharuashylyghynyng jandana bastauy jәne sonan keyingi qúldyrauy. 

Sonymen, erkindik alghan song halyq jigerlenip, ózining barlyq yntasymen ómirin jaqsartugha kiristi. Árkim qolynan kelgenshe әreket jasap, jeke sharuashylyq ashugha úmtyldy. Osylay halyq sharuashylyghy órkendep, ekonomika týzele bastap edi. Jeke menshik tez jetile bastady. El jigerining oyanghany sonshalyqty, tipti ol kezde salyq bóliminde halyq toly, qújat alu ýshin birneshe saghat kýtu kerek bolatyn. 

Biraq búl quanyshty kezeng úzaqqa sozylmady. NEP dәuiri qalay qúldyrasa, búl dәuir de solay qúldyrau jolyna týsti. Ekeuining sebepteri de – ekonomikanyng jetiluine jasandy kedergi keltiru. NEP dәuirinde búl kedergi kommunisterding kapitalistik qatynastan qorquynan bolsa, al bizding elde ruhany mesheulik, sodan shyghatyn korrupsiya, qaghazbastyq, jemqorlyq tәrizdi qogham kemshilikterinen boldy. Búl kemshilikterden halyqtyng jetiluge degen alghashqy yntasy su sepkendey basylyp, jeke sharuashylyq sany kýrt tómendedi. Jeke sharuashylyq qamynan qorqyp, onymen ainalysudan adamdar qasha bastady. Endi olar ózderine senuding ornyna, ýkimetke qaraylaytyn boldy.  Nәtiyjesinde elimiz ekonomikalyq tyghyryqta, al óndiris qúldyrap, sirinkege deyin shet elden alatyn boldyq. Búl beysharalyq jaghdayymyzdy, adamdardyng jeke menshikke salqyndyghyn salyq bólimine kirgen adam jaqsy seze alady. Búrynghy tolghan halyqtan endi eshkim joq, bolsa biren-sarang ghana adam. Osylay NEP kezindegi qatelikti taghy qaytaladyq. 

Búl qatelikting sebebi nede?

Sebebi ýkimet adamnyng erkine týrli kedergiler jasap, shek qoyylyp, onyng qalau-niyetin, jasampazdyq yntasyn tejedi. Ýkimet totalitarlyq jýiege ainalyp, dinnen bastap bilim alu, medisina salalary, sot-prokuratura jýielerin bir ortalyqqa, joghary jaqqa baghyndyrylyp, Kenes dәuirindey solardyng núsqauyna qaraytyn boldy. Adam erkinen aiyrylyp, әdilettilik ayaqqa basyla bastady. 

Sonyng nәtiyjesinde adamnyng yntasy joyylyp, tvorchestvalyq, yaghny jasampazdyq quaty әlsiredi. Onyng alghashqy jigeri enjarlyqqa auysty. Sol sebepten de әrkim ózine senbey, tek qana ýkimetke qaraytyn boldy. Ýkimet tarapynan óz qalauyn ala almaghan halyq býgingi kýnderi ýlken qobalju ýstinde deuge bolady. Biraq búl tyghyryqtan shyghatyn jol emes ekeni belgili.       

Totalitarlyq jýiening qanday ekenin ótken dәuirden bilemiz. Múnday elde adamdar ruhany jәne zattyq tyghyryqqa jolyghyp, ar-namys, qayrat-jigerden airylyp, qoy minezdi bolyp ketti. Nәpsiqúmarlyq kýsh alady. Auylda el maskýnemdikke, qalada oiyn-sauyqqa jol berildi. Osylay Abaydyng eskertken «Ósek, ótirik, maqtanshaq, Erinshek, beker mal shashpaq – Bes dúshpanyn, bilseniz»  degen sózin úmytyp, búl dúshpandargha jol berdik. Qoghamda әdilettilik ayaqqa basylsa, korrupsiya, jemqorlyq úlghayyp, memleket qúldyrau jolyna týsedi. 

Elde totalitarlyq jýie ornap, jeke adamdar, ne bolmasa belgili bir partiya basqaratyn boldy. Avtokrattyq jýie ornap, jeke basqa tabynu kýsh alghanda el basshysy tirangha ainalady. Múnday elderde basshylar ózderinin, ne bolmasa otbasynyng biyligin ornatyp, elde totalitarlyq tәrtip ornatady. Olar manyna ózderin qoldap, qolshoqpary bolugha dayyn adamdardy jinap, mansabyn qorghaudy oilaydy. Osylay el basshysy men onyng qolshoqparlary ózderine qauipsizdik ornatyp, eldi ayausyz qanaugha jol ashady. Ózining sýiikti mingen atyn Insitatany senator etip taghayyndaghan Rimning imperatory Kaligula búghan jaqsy mysal. Al, býgingi kýnderi Týrkmenstan, Soltýstik Koreya tәrizdi әlemning basqa elderi de  osynyng aiqyn kórinisteri. 

Múnday jaghdayda biylik ghalymdardy, óner qayratkerlerin, aqyn-jazushylardy, sayasatkerlerdi ózine qaratyp, býkil qogham jýielerin ózining qúralyna ainaldyrady. Din ózining negizgi baghytynan airylyp, moralidyq-etikalyq shenberden shygha almay qalady. Eger elbasy ózining mindetin atqaryp, el ýshin qyzmet kórsetse, onyng búl әreketi erlik retinde qabyldanyp, qolpashtanady. Qoghamdy ózine tolyq baghyndyryp, biylik shynyna jetken jeke adamdar óz qamyn ghana oilap, adamgershilik qasiyetterden júrday bolady. Múnday elbasylar kóp uәde beredi, biraq oryndamaydy, ne bolmasa orynday almaydy. Lauazymy ýlken adamdar ýshin uәdeni oryndau ómirden de qymbat. Sebebi ýilesimdilikti saqtau jolynda uәdening manyzy zor – ol oryndalmaghan jerde ómirding de shyrqy ketip, manyzy bolmaydy. Múnday el azyp-tozyp, ruhany qúldyrau jolyna týsedi. Elbasy qanday bolsa – el de sonday. Sebebi kópshilikting sanasy tómengi, tәn dengeyinen aspay, Abay aitqanday, zamangha baylanysty әreket etedi. «Kóp shuyldaq ne tabar, Biylemese bir kemel» dep Abay búl turaly jaqsy aitap ketkenin bilemiz.

Bolmystyng tartylu zandylyghy boyynsha osylay qoghamda týrli jaghdaylar ornaydy. Dóreki kýshpen, adamnyng yrqynsyz, әdiletti ayaqqa basyp tapqan jetistik – ol uaqytsha ghana. Onyng arty qasiretke ainalady. 

Elde qatang tәrtipti saqtaugha kóp kýsh júmsaldy.  Biraq nәtiyjesi әli de óte tómen bolyp otyr. Sebebi, imandylyq bolmay, eriksiz tәrtip ornatu mýmkin emes. Imandylyq – tәrtipting tabighy tiregi. Ýlken manyzy bar. Egemendik alghan elderding tómen qúldyrauyna ótken ateistik oy jýie qatty әser etti. Abay otyz segizinshi sózinde imany bar adamnyng úyaty bar ekenin aityp, imandy adam Qúdaydan qorqatynyn bildiredi. Mysal retinde dindi qasterleytin Arab elderin alugha bolady. Birikken Arab Emirattarynda ýkimet basynda әmir otyrghan monarhiyalyq jýie basqarady. Búl elderde әmir eng әueli ózining qamy emes, el qamyn oilaydy. Mysaly, satylghan múnay esebinen әrbir qogham mýshesine pәlenshe myng dollar bólinip otyrady; ýilengen adamgha 20 myng dollar birden beriledi; ýy salugha jer bólinip, prosentsiz nesie berilip, ýsh baladan keyin ol nesie mýlde joyylady; enbek aqy – alty myng evro, zeynet aqy – 1 mln. tenge; korrupsiya degen joqtyng qasy jәne taghy sol siyaqty basqa da artyqshylyqtary bar. Sonymen birge, olar ózderining últtyq salt-dәstýrlerin tolyq saqtaghan. Tabighat baylyghy – elding әrbir azamatyna birdey, barlyghyna ortaq. Sebebi, búl elderde islam qaghidasy saqtalghan. Bir Alladan qorghady. 

Abay «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep, Jәne Haq joly osy dep әdiletti» deydi. Haqtyng osy әdiletti jolymen ruhany janghyryp, adamzattyng bәrin sýng ýshin әueli óz elindi sýiip, óz halqyna әdiletti bolu kerek qoy. Múnday qasiyetter imandy adamnyng boyyna bitken. Ol turaly Abay «Músylman bolsan, әueli imandy bol, Pendege iman ózi ashady jol» deydi. Imandy basshylar basqarghan búl elderde monarhiyalyq sosiyalizm ornaghan. Bizding elding tabighy baylyghy olardan kem emes. Biraq ateistik qoghamnyng imansyz múrasynan ótken bizding elde bәri kerisinshe, әdilettilikting ayaqqa basylghany sonshalyqty, onyng ne ekenin halyq tipti biluden qalyp bara jatqan tәrizdi. Korrupsiya, jemqorlyq jýiege ainalyp, al adamdar el baylyghynyng qayda, kimge, qalay ketip jatqanyn bilmey, tipti ony biluge úmtylmaytyn tәrizdi. 

Imany joq adamnan ne kýtuge bolady? Iman tәrizdi ishki kýsh, ne bolmasa tәrtip tәrizdi syrtqy kýsh bolmasa, adamgha tәn qúmaryna beriluge sheksiz mýmkindik ashylady. Onday mýmkindikke úmtylghan adam barlyq adamy qasiyetterinen aiyrylyp, qarabas qamynan shygha almay qalady. Ateistik dәuirden keyin egemendik alghan barlyq elderge múnday kórinister tәn bolyp tabylady. Tek qana pribaltika elderi ghana búl qatargha jatpaydy, olar búrynnan jetilgen elder bolghandyqtan, qogham tәrtibin saqtay bildi.  Al basqa elderde barlyghynda derlik búrynghy kommunistik basshylar ýkimet basyna kelip, avtokrattyq, totalitarlyq jýie ornatty, el baylyghy talan-tarajgha salyndy. Ádilettilik ayaqqa basyldy. Ukraina, Qyrghyzstan, Gruziya tәrizdi keybir elderde halyq shydamay tónkeris jasady. Búl elderding el basylary basqa memleketterge qashyp, bas saughalaugha mәjbýr boldy. Biraq odan qogham jaghdayy ózgerip ketken joq. Abaysha aitqanda «Bayaghy jartas – bir jartas, Qanq eter, týkti bayqamas» bolyp, halyqtyng jaghdayy búrynghy qalpynda ózgerissiz qaldy. Óitkeni erkindik sheginen shyqty, qatang tәrtip ornamady. Erkindik pen tәrtipting ýilesimdiligi búzyldy. Osylay qayshylyqtyng negizgi sebebi joyylmay, demokratiyalyq prinsiyter jetilmedi.   

Bizding elding býgingi jaghdayy búl túrghydan qarastyratyn bolsaq, bizde de mәz emes. Elimizde tәrtip ornatu, әsirese korrupsiyany jenu ýshin ýlken kýsh pen kóp qarajat júmsalyp jatyr. Biraq nәtiyje joq. Korrupsiya jeniluding ornyna kýnnen-kýnge kýsh alyp, býgingi kýnderi býkil qoghamdy biylep aldy. Endi qatang tәrtip ornatudyng qanday joly bar? Onyng bir joly – moratoriya jariyalanghan eng auyr jazany – ólim jazasyn, qayta qalpyna keltiru tәrizdi. Ólim – eng ýlken qorqynysh. Búl tabighy zandylyq. Kezinde Stalin búl zandylyqty jaqsy qoldana bildi. Osylay el órkendeu jolyna týsip edi. Sebebi, adam osy zandylyqtan qorqatyn bolsa, onda ol eng auyr qylmysqa eshuaqytta barmaydy. Qoghamda tәrtip ornaydy. Býgingi kýnderi ýlken basshylar milliondaghan aqshany qaltasyna basyp, týrmege týsip jatyr. Biraq olar biraz jyldan keyin aqshanyng kýshimen tez qútylyp ketedi. Korrupsiya jaylaghan bizdin  zamanda qanday jazadan bolsa da qútylugha bolatynyn olar jaqsy biledi. Sondyqtan keyde jemqorlyqpen kýresuge qoyylghan adamdardyng ózderi para alyp, para beruge mәjbýrleytin jaghdaylar kezdesetin boldy. Eng auyr jaza, ólim jazasy bolmaghandyqtan, olar eshteneden qoryqpaydy. Solardy kórip, ýlgi alghan qarapayym halyq sonday boludy armandap, solargha úmtylady. Biylik ne kórsetse, qarapayym halyq soghan úmtylady. Qoghamdaghy korrupsiya, paraqorlyq etek alghany sonshalyqty, býgingi adamgha búl qúbylys soraqy emes, ýirenshikti bolyp ketti. Halyq búl qúbylysqa әbden kónip, tipti boyyna sinirip aldy deuge bolady. Múnday jolmen korrupsiyany jenu mýmkin emes. Jenu joly – erkindik pen qatang tәrtip ornaghan demokratiya joly. Basqa jol joq. Keleshegi búlynghyr búl tyghyryqtan shyghu ýshin halyq ruhany janghyru arqyly jýrek kózin ashyp, úiqydan oyanuy kerek.   

AQSh, Germaniya, Japoniya tәrizdi elderde jedel jetilulerining sebebi nede? Sebebi, búl elderde tolyq erkindik bar, sonymen birge qatang tәrtip ornatylghan. Qatang tәrtip te, erkindik te joghary dengeyde. Ádiletti ayaqqa basqandar óte qatang jazagha tartylady. Osylay adamnyng ruhany janghyruyna jaqsy jaghday jasalghan. Búl demokratiya joly. Demokratiyanyng shynynda qatang tәrtip pen erkindik toghysady. Búl elderde el azamattary eshqanday qorqynysh, zorlausyz-aq óz erikterimen qatang tәrtipke baghynady. 

Biz ýshin ótken tarihymyzdy dúrys týsinip, odan sabaq aludyng manyzy óte zor. Kenes dәuirining ózi kóp nәrseni týsinuge mýmkindik beredi. Resey monarhiyasy qúlaghannan keyin eki ótpeli dәuirdi bastan keshtik. Solardan sabaq ala biluimiz kerek. Olardy dúrys saralaytyn bolsaq, ózimizding býgingi  jaghdayymyzdy dúrys týsinip, keleshegimizge dúrys baghyt bere alamyz. 

Birinshi ótpeli kezeng óte qysqa boldy. Ol 1917-1932 jyldar aralyghynda 15 jylgha ghana sozyldy. Búl ótpeli kezenning tez ayataluynyng birneshe sebebi boldy. Birinshisi – qoghamdy bir formasiyadan ekinshi formasiyagha ótkizetin revolusiyalyq jaghday  boldy. Búl revolusiyalyq jaghday adamnyng oi-órisin tez ózgertip, qoghamdy ózgeriske týsirdi. Ekinshisi – kommunisterde túraqty kommunizm iydeyasy boldy. Búl iydeya kommunisterge ynta-jiger berip, maqsatqa jetude ýlken tirek boldy. Ýshinshisi – 1924 jyly V.IY.Lenin qaytys bolyp, onyng ornyna IY.V.Stalin keldi. Búl adam Abay kórsetken noliderge maghyna beretin «edinisa», yaghny tobyrdy basqara biletin túlgha edi. Osylay tarihy jaghday men biylik basyna kommunizm iydeyasyna tolyq berilgen adamnyng otyruy sәikes kelip, qogham ómirin tez ózgertip, ótpeli kezendi qysqartty. 

Ekinshi ótpeli kezeng 1953-1991 jyldar arasynda bolyp, 38 jylgha sozyldy. Múnday úzaq boluynyng sebebi – búl ótpeli kezende búrynghyday  revolusiyalyq jaghday da, adamgha quat beretin anyq iydeya da, eldi dúrys basqara alatyn Abay kórsetken kemel adam da bolghan joq edi. IY.V.Stalin qaytys bolghan song búrynghy tәrtip әlsirep, kommunizm iydeyasyna degen senim azaya týsti. Osylay halyqtyng ynta-jigeri kýnnen-kýnge qúldyrap, qogham tyghyryqqa tireldi. Biraq Stalin jasaghan jýiening iynersiyalyq quaty ótpeli kezendi osynday úzaq uaqytqa sozugha mýmkindik berdi.  

Al bizding elde qúldyrau qashan ayaqtalyp, ótpeli kezeng ózining tómengi nýktesinen ótip, joghary qaray bet alady? Búl súraqtyng jauabyn әli eshkim tolyq bere almaydy. Sebebi ol ýshin elimizde kýrt ózgeris bolu kerek. 

Bizding býgingi ótpeli kezenimiz ózining úzaqtyghy ghana emes, eldegi jaghdayymyz da ótken ekinshi ótpeli kezenmen úqsas bolyp otyr. Egemendikti taghdyrdyng bergen siynday, eshbir kýressiz, onay aldyq. Sondyqtan revolusiyalyq jaghday bolmady. Halyqty biriktirip, shabyt beretin iydeya da joq. Sol sebepten egemendikting manyzyn týsinip, dúrys paydalana almay otyrmyz.

IYdeya mәselesine keletin bolsaq, qazirgi kýnderi elimizge tónip túrghan qauipti halyq týsine bastady. Eldegi qozghalystar qazaqtyng sayasy kózi ashylyp, oyana bastaghanyn kórsetedi. Halyq dayyn bolsa, soghan sәikes kezinde basqarushy adam da keledi. Sol kezden bastap ótpeli kezeng ózining tómengi nýktesine jetip, elimiz әri qaray órleu jolyna ayaq basady deuge bolady. Osylay naghyz demokratiyalyq ózgeristerge jol ashylmaq. 

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog.

Abai.kz