nemese G.Grastyng әngimesi men jana romanyndaghy sabaqtastyq

nemese G.Grastyng әngimesi men jana romanyndaghy sabaqtastyq

Solman Rashid («Saytan jyry» romanynyng avtory) nemis jazushysy Gunter Gras  turaly bylay degeni  bar edi:      "Real degendi qoldan jasaugha bolady eken. Real jasaludan búryn ol ómir sýrip túrmauy da mýmkin, onyng ýstine ony qoldan jasaghan basqa zattar siyaqty búrynghydan da jaqsyraq jasaugha, nemese jaman jasaugha bolady".      Búl sózder bizding «Solaqaylar» әngimesin tereng týsinuimizge týrtki bolady.    Ótken ghasyrda, nemister eki retki dýniyejýzilik soghystyng bel ortasynda jýrdi. Birinshi   dýniyejýzilik   soghystaghy jenilis nemisterding últtyq namystaryn taptap, kókirekterine sher bolyp qúiyldy, olardyng boyyndaghy qorlanu sezimin oyatty. Tegin quyp kelgende A.Gitler bastaghan top - nemisterding birinshi dýniyejýzilik soghystan keyin ortagha shyqqan osy úrpaghy sol qorlanu sezimining tuyndysy (A.Gitlerdi nemisterding tayly-tayaghyna deyin qoldaghanyn, tipti odan Haydegger siyaqty filosoftarda qaghys qalmaghanyn bilemiz). Búl úrpaq jiylyp qalghan qorlanu sezimin óshpendilikpen, ósh alumen tútandyrdy. Onyng aqyry jana bir alapat soghysqa úlasty. Al búl soghys nemisterdi aldynghy soghystan beter jermen jeksen etip kýiretti. Germaniyany tórt ayaghynan tik túrghyzamyz degen - tәsili qate bolsa da, armany dúrys - búl úrpaq tútas joghaltyldy; olargha ilesip birtútas Germaniya da kelmeske ketti.     Birinshi dýniyejýzilik soghystan son, nemisterde - bir últ bir adamday oilady - qorlanu sezimi bolsa; ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin, olardy: "biz nege sýrine berdik?" -degen súraq tolghandyrdy. Dәl osy daghdarghan úrpaqtyng ókili retinde G.Grastyng bastan aqyr: "bizge ne boldy?" -degen súraqty ainalsoqtay beretini de әne sondyqtan. Jazushy "solaqaylyqty" - jalpy adamzattyng 15 payyzynda ghana bolatyn osy bir jay tuma qasiyetti ala otyryp, ony ýlken qoghamdyq mәselege arqau etedi. Oqyrmandy jәy realdyqtan joghary dengeydegi realdyqqa jeteleydi.      Eger ótken ghasyrdyng aldynghy jartysyndaghy Europany "ong qoldar" desek, nemister birden sol tústaghy Europanyng "solaqaylary" bolyp shygha keledi. Búny ótken tarihtyng ózi dәleldedi. Al, búnyng nege búlay bolatynyn eshkim de týsindirip bere almaydy, tipti filosoftar kóp shyqqan sol nemisterding ózderi de onyng sheshuin tapqan emes. Eger onqay men solaqaylyq jaratushynyng qolyndaghy nәrse desek, onda, nemisterding kóz jazbastan "solaqay" bolyp shygha kelui de sol jaratushynyng qalauy bolmay ma? Sonda onqay degen ne, solaqay degen ne?  G.Gras әngimede býgingi zamandaghy"solaqaylardyn" jan dýniyesin tereng ashqan, onyng ne oilaytyny - ózi jәne ózgeler turaly; ne istegisi keletini; aqyrynda ne istegenin tamasha obrazben jetkizgen. Jazushy "solaqaylardyn" basynda bar mәselesin basqalar sheshe almaydy, ony týpting týbinde "solaqaylardyn" ózderi sheshuge tiyis dep qaraydy. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan son, kórshileri  nemisterdi ekige aiyryp, olardy endi qaytyp bas kótertpeuding qarazyn qarastyrghanymen, onyng da uaqyttyq ekenin, týpting týbinde nemisterding qaytadan bas kóteretinin, sol tústa "solaqaylyqtyn" da qayta bastan sheshimin tappaghan mәsele retinde shyt jana bolyp oralatynyn G.Gras siyaqty túlghalar sezgen. 1990 jyldardyng basynda, eki Germaniya birlikke kelgen tústa, G.Grastyng "Shyghys Germaniyany Batys Germaniyanyng jútyp qongy" syndy biriguine nege qarsy shyqqanynda biz osy jaghynan mólsherley alamyz. Jazushynyng ol qadamy jәy belsendilik emes edi. Ángimening sonynda ne ong qoldaryna , ne sol qoldaryna senim arta almaghandar aqyry jekpe-jekke shyghyp, birin biri atady (Jazushy "jekpe-jek" degen osy qimylgha qoghamdyq-psihologiyalyq týs alatyn ózgeshe maghyna bergen.) Jekpe-jekke shyqqan ekeui de qarsylasynyng sol qolyn kózdep, jaralaydy da, ony iykemsiz ong qoldarymen tana bastaydy.     G.Grastyng Nobeli syilyghyn alghanan keyin jariyalaghan «Jylju» (2002 jyly) atty jana romanynda da osy "solaqaylar" mәselesi kóterilgen. 216 betten túratyn shygharma naqty tarihy oqigha "U.Gustaf" markaly kemening apatqa úshyrau oqighasy negizinde jazylghan. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng aldynda nemister 25 million imperiya markn júmsap alyp jolaushylar kemesin (surettegi) jasaydy. Búl kemege A.Gitler ózining ýzengiles serigi, Shvesariya Fashisterining kósemi, 1935 jyly qastandyqpen óltirilgen U.Gustaftyng atyn beredi. 1945 jyly 30 qantar kýni portynda adam tolghan kemeni Baltyq tenizinde jýzip bara jatqan jerinde Kenes Odaghynyng sýnguir kemesi shabuyldap, sugha batyrady. Búl qyrghynda 9 mynnan astap adam qúrban bolady, onyng tórt mynnan artyghy sәby balalar bolghan.      Roman osy apatty bastan keshken, sәtin salyp qútqarugha kelgen Germaniyanyng «Arystan» markaly kemesine shyghyp ólimnen aman qalghan bir әielding әngimesi sabaqtaydy. Kitap eriksiz Kenes Odaghy sýnguir kemesining kapitany jәy búqara otyrghan kemeni tenizge batyrugha sheshim shygharuy adamgershilikke jat pa, joq pa? -degenge jauap izdetedi.  Kitaptyng búl túsy "tarihta jengenderdiki ghana dúrys eseptelip kete beredi!" degen bayyrghy qorytyndyny taghy bir ret aiqynday týsedi. Romanda qyrghynnan aman qalghan әiel balalaryna sol bir apatty týndi ýnemi ghibrat qylyp aityp otyrady, ol sonysymen "solaqaylyqqa" úrynghan tarihtyng qandy keshirmesin úrpaqtarynyng úmytpauyn qalaydy, al, keyingi úrpaq - әielding balasy bolsa, ótkennen búlay "kemshilik qana" izdemeydi,  qayta "nemister Osvissenning elesinen qútyluy kerek!", "biz basqalar aitqanday qylmystardy istegenimiz joq!", "biz ekinshi dýniyejýzilik soghysta qatelespedik!" -degendey úrandargha erip, Jana fashisterding jalauyn jelbiretedi. . .    Jazushynyng búl jazyp otyrghan jaghdayy da býgingi nemis qoghamynda bolyp jatqan jana ózgeristerding kórinisi. Agha úrpaq ekinshi  dýiyejýzilik soghystan keyin jengender túraqtandyrghan kózqarasty qabyldap, "biz ghana solay istedik, biz ghana kinәlimiz, biz "solaqay" boldyq, әsili sender siyaqty "onqay" boluymyz kerek edi" dese; al , nemisterding jana úrpaghy mýlde basqasha oilamaydy. Olar: "solaqaylar nege onqay boluy kerek, qayta, solaqaylar solaqay bolyp qala beruge tiyis!" -degen oida.     Múnyng ózi "solaqaylyqtyn" nemister ýshin qarapayym mәsele emes ekenin, ol әli talay iske múryndyq bolatynyn anghartatynday.  
«Abay-aqparat»