«Balaly ýy – bazar, balasyz ýy – qu mazar» degen eken búrynghylar. Aytsaq auyr, aitpasqa jәne bolmaydy: elimizde qazir sәby kýlkisi estilmeytin shanyraqtyng qatary kóbeyip bara jatqan kórinedi.  Sebebi, jyl sayyn 20 myng júp bala sýng ýshin resmy tirkeledi eken. «Búnyng syrtynda bala sýng ýshin dәstýrli halyq emine sýienip jýrgen erli-zayyptylar qansha ma?» – deydi mamandar.

«Qúlaq estimegendi – kóz kóredi», qazir qazaqy orta «әieldi qoldan jýkti qylatyn» ortalyqtar (EKO) turaly jaqsy biledi. Bir perzentke zar bop jýrgender qazir sol EKO ortalyqtardyng kómegine jýginude. Qazaqstanda bedeu әiel men belsiz erkekting qarasy molayyp, balasyz ýilerding kóbengine kónil bólgen Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy búl mәseleni «memlekettik mәsele» dep otyr. Memlekettik dengeyge kóterilip kele jatqan osy mәselege Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «JANA JAGhDAYDAGhY QAZAQSTAN: IS-QIMYL KEZENI» atty býgingi Joldauynda mәn bere sóiledi.

«Ókinishke qaray, –  dedi Preziydent, –  elimizde әr altynshy otbasy sәby sýie almauda». Búl  derek, sóz joq, tútas últ bolyp dabyl qaghuymyzdy talap etetin derek. BÚÚ-nyng Orta Aziya elderi boyynsha halyq sanynyng ósimine jasaghan boljamynda da Qazaqstan qatarynan qalyp túr. Áytse de, qazaq ta qara orman halyqqa ainalyp keledi. Derekterge jýgineyik.

1991 jyly Qazaqstan halqynyng sany 16 793 000 edi. Biraz júrt tarihy otanyna keri qaytty, kóshti. Alayda qazaqtyng qarasy kóship kelgen aghayynmen tolyqty, eselep artty. 2002 jyldan bastap bizde de tabighy ósimning jaqsarghany bayqalady. Biyl Qazaqstannyng halqy 19 milliondy enserui mýmkin. 19 millionnyng 70-75 payyzy qazaq bolatyny da aiqyndalyp keledi. Jogharydaghyday kónilsiz derektermen qatar mine, osynday jetistikterimiz de bar, ony da eskeruimiz kerek. Men osy eki jaytty qatar qoya otyryp mynany aitqym keledi:

1. Balanyng byldyry men oiynshyqtyng syldyry estilip jatuy ýshin barlyq qazaq otbasynda etnomәdeny qúndylyqtar birinshi oryngha qoyyluy kerek. Búl rette qajet deseniz, memlekettik baghdarlama qabyldanuy kerek shyghar. Óitkeni qazir dәstýrli otbasy ómiri mulitikulituralistik ýderiske kóship, degradasiyagha úrynuda. Jastar otbasy shattyghynan búryn materialdyq iygilikterge qol jetkizip, asta-tók ómir sýruding qamyn kóbirek kýitteydi. Al onday túrmys birden bola qoymaydy. Bolghan jaghdaydyng ózinde jýikeni tozdyryp, uaqytty ozdyryp baryp boluy mýmkin. Búl aralyqta otbasy iyelerining densaulyqtary syr berip, bir birinen suynyp ketui de yqtimal. Sondyqtan Joldauda aitylghanday, Ýkimet jas shanyraq iyelerin әrtýrli memlekettik baghdarlamalardyng sheginde uaqyt ótkizbey baspanamen qamtamasyz etui kerek.

2. Preziydent býgingi Joldauynda múnaydan týsetin tabyspen ómir sýru «epopeyasynyn» ayaqtalghanyn eskertip, naqty kәsippen shúghyldanatyn, iskerlik ortany damytu jóninde qadap-qadap túryp aitty. Dúrys. Endi biz osy iskerlik ortada tildik mәsele eskerilui kerek deymiz. Biyl Qazaqstannyng halqy 19 milliongha jetse, onyng 16 millionyn qazaqtyng qúraytyny dausyz. Al sol 16 millionnyng deni qazaq tildi ekendigi býgingi kýni dau tudyrmaydy. Demek, iskerlik orta da, biznes pen ekonomikanyng tili de, ekonomikalyq-әleumettik baghdarlamalardyng tili de memlekettik tilge jyldam kóshui kerek. Osy kerekter Ýkimet tarapynan pәrmendi týrde qoldau tapsa, Jana jaghdaydaghy Qazastanda is-qimyldyng shyn mәnindegi jana kezenine qol artuymyz әbden mýmkin dep oilaymyn.

Preziydent Joldauyna qatysty bir týiip aitar pikirim әzirge – osy.

Dәuren Quat

Abai.kz