Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 6538 2 pikir 2 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:39

Músylman qozghalysy bastauynda...

Resey imperiyasy týrk-músylman halyqtarynyng azattyq ansaghan qozghalysy birinshi orys revolusiyasy jyldary úiymdasqan týrge endi. Onyng naqty kórinisi – shartaraptan bas qosqan ókilderding patshalyq әkimshilikting tyiym salghanyna qaramastan, músylman qúryltayyn ýkimetten jasyryn týrde ótkizgeni boldy. Nijniy Novgorod jәrmenkesine jinalghan delegattar gubernatordan resmy rúqsat ala almaghandyqtan, jalgha otkeme (parohod) alyp, seyil qúrushylar keypinde Oka ózeni aidynyna shyghyp ketti. Keme ýstinde 1905 jylghy 15 tamyzda ótken sol Býkilresey músylmandarynyng Birinshi sezine biyl – 115 jyl. Sezge úitqy bolghan qadirmendi túlghalardyng biri, әigili  qyrymly Ismayyl Gaspralynyng dýniyege kelgenine 170 jylgha ayaq basty, al sezge qatysqan týrkistandyq qayratker Serәli Lapinning tughanyna 150 jyldan asyp barady. Olar qadirlep eske alghan ataqty ghalym Shoqan Uәlihanovtyng tughanyna biyl 185 jyl. Tómendegi әngime sol sezding ashylar qarsanyndaghy qayratkerlerding kónil-kýiinen syr shertedi...

Sezge kelgenderding bәri keshkisin jiyngha demeushi bolyp jýrgen tómengiqalalyq tatar kópesterining biri jayghan dastarhangha shaqyryldy. Dastarhan basynda  әzirbayjan qayratkeri Álimardan Topchibashev Serәlini Ismayyl Gaspraly otyrghan ýstel basyna ertip әkelip: «Ismail bey, siz ben bizding taqauda ghana ýmit arta әngime etken týrkistandyghymyz – mine, myna jigit bolady, – dedi. – Advokat Serәli Lapiyn».  Ismail bey basyn kóterdi. Onyng jýdeuleu de sharshanqy jýzine tike qarap, Serәli: «Assalaumaghaleykum, aqsaqal, – dedi de, qos qolyn úsynyp amandasty. – Biz sizdi «Tәrjimanynyz» arqyly syrttay tanyp-bilip, jaqsy kórip, qúrmettep jýrgen jandar qatarynanbyz». Ol shynyn aityp túrghan. Týrkistandaghy tek orys namysyn jyrtatyn sayasatshyldar ólkege músylmandardyng Qazannan, Baqshasaraydan shyqqan merzimdik baspasózin de, kitaptaryn da kirgizbeymiz dep qansha jantalasqanmen, olar qily jol tauyp kelip jatatyn. Jәne,  ziyalylar arasynda astyrtyn qoldan qolgha ótip, әbden tozyghy jetkenshe oqylatyn. Ár sózi múqiyat qaralatyn.  Serәli de gazetting qolgha týsken nómirin  әrdayym rizashylyqpen sýzip oqityn edi. Kózi jetken: «Tәrjiman» ýnparaghy – otarlyq ezgige týsken, pyshyrap, joyylu aldyna kelip qalghan týrk halyqtarynyng múnyn jiyrma shaqty jyldan beri kýittep kele jatqan orny erekshe basylym. Kóz ashqysh, sanany oyatushy, tanytqysh, eng belsendi kýresker. Gazetting kýlli týrkilerge ortaq til jasau jayyndaghy bastamasyn Serәli dúrys dep biledi. Eski oqudy jana zaman talaptaryna say reformalap, jana oqudy – jәdidti engizude dәiekti nasihat jýrgizuin qúptaydy. Ol osynau ghajap gazet basynda túrghan azamattyng otarlanghan týrk elderindegi azattyq qozghalysynyng qanday baghdar ústaugha tiyistigin qorytyp algha tartyp otyrghan qayratker ekenin anyq úghatyn. Tek ózge ómir derekterinen beyhabarlau edi. Ony managhy bir onasha syrlasu saghattarynda Álimardan taratyp aityp bergen. «Ismail bey Gasprinskiy orys armiyasynyng praporshiygi otbasynda, shamamen ótken ghasyrdyng ortasynda  dýniyege kelgen, – degen-di ol. – Tanyrqaymysyn? IYә-iyә, onyng әkesi Mústafa shynymen orys әskerinde qyzmet etken. Orys ýkimetine enbegi singen kisi. Dvoryan tektiler kitabyna bekerden beker engizildi deymisin». Ol әigili qayratkerdi Gaspra auylynan shyqqan degen úghymdy bildiretin oryssha aty-jónimen ataghan, qazaqsha nyspysy – Gaspralyq Ysmayyl (Ismayyl, Ismaiyl), qyrym týrkishesinde, yaghny qyrymlysha – Ysmayyl Gaspraly. Serәli Ysmayyl aqsaqaldyng әkesining orys qyzmetinde bolghanyna tandanghan joq. Ondaygha mysal óz ólkesinde de jetip-artylatyn. Qoldan tanylghan bodandyqty moyyndau nemese soghan qúlshyna moyynsúnu sekildi kezenderdegi oqighalar astary oghan әbden tanys. Nebir esil erding qúrsau ishinde, sol qúrsau bergen mýmkindik shenberinde ghana ózin erkin sezinip, shekten aspay shattanuyna mәjbýr etken jaghdaydy osy kýnderi býge-shigesine deyin aiqyn týsingen. Sondyqtan da ol Álimardannyn  әngimesin úzyn arqauy tanys jyr sekildi qabyl aldy. Áytse de qyzyq edi...

Bala Ismail әuelde tughan jerinde – әsem Qyrymnyng Gaspra auylyndaghy músylman  mektebinde sauat ashqan eken. Sosyn ony әkesi oryssha oqytypty. Tura Týrkistandaghy ahual – orys oquynsyz kýn kóru qiyn bolghandyqtan. Mәjbýrlik. Orys oquyna degen úmtylys  – soghan degen múqtajdyq, qajettilik jasalghandyqtan... Álimardan Serәlining payymyna qarsylyq bildirmeydi. Tipti qostaydy ony, az desen. Sebebi zaman sonday boldy. Qaru sóiledi. Kýsh sóiledi. Álsiz kýshtining ynghayyna beyimdeldi... Ismail beydi jetkinshek shaghynda әkesi aldymen Voronej qalasyndaghy orys mektebine berdi. Sonda til syndyrtyp, biraz sauattandyrdy. Odan Mәskeuge aparyp, kadet korpusynda oqytty. Mine, oghan әkesi osynday jaghday jasady. Óstip Ismail óner-bilim negizderin, soghys ghylymyn ýirendi,  europasha zayyrly bilim aldy. Biraq Ismail әkesining ýmitin aqtamady-au deymin, ol әskery adam bolghan joq. Jәne orys ýkimetine basqasha qyzmet etudi de qosh kórmedi. Ol әkesining búl rette sinirgen enbegin jetkilikti sanady. Qúday oghan osynday toqtamgha keludi nәsip etti. Oghan ne sebep boldy eken dey me? Kim biledi. Bәlkim, ana sýtimen boygha sinirgen týrki dilinen shyghar. Qarshadayynan kóz aldynda órbigen suret: tughan halqynyng ata qonysy bolghan jer-suynan yghysyp, mekenin kirmelerge beru mәjbýrligine úshyraghan beyshara tirshiligi sanasynda janghyrghan bolar... Ghajap emes. Topyraq aldyndaghy paryz, perzenttik paryz – týpting týbinde, sanaly adamdy týisintpey qoymasa kerek... Oghan dau bar ma. Sodan ol, Moskva kadet korpusynyng týlegi, kórkem de qasiretti Qyrymyna qaytty. Tabighaty júmsaq, biyligi qatygez týbekte jas jigit birneshe jyl   medrese múghalimi bolyp istedi.  Qyrymdyq tughandarynyng sauatyn ana tilinde ashugha ýles qosty. Búl, әriyne, abyroyly da iygilikti qyzmet bolatyn, biraq ol osynau zerdeli de qajyrly jastyng boyyndaghy shygharmashylyq mýmkindigin el mýddesine baghyttap, tolyghymen ashuyna tarlyq etetin edi. IYә-ә...

Sony úghynghannan shyghar, Ysmayyl úzamay orys patshalyghy shekarasynan asyp, fransuz elining astanasy Parijge ketti. Oqydy, qyzmet istedi. Odan Stambulgha auysty. Týrkiyada  jas týrikter úiymyna kirdi. Múnyng bәri onyng ómirdegi negizgi baghdaryn aiqyndap, azamattyq kózqarasynyng túghyryn shegendey týsuine jәrdemdesti ghoy dep oilaydy Serәlining әzirbayjan dosy. «Áriyne-әriyne, – Serәli әzirbayjan dosyn qyzyna qoldady, – bizding elde kóre-kóre kósem bolasyng degen sóz bar...» Álimardan bek osynau kýlli týrki halyqtarynyng ruhany kósemi retinde tanylghan jaqsy aghanyng kemeldenu jolyn ómirbayany mysalynda tamasha týsindirip keledi. Jalghastyra bersin... Álimardan bek basyn qanaghattana iyzep, әngimesin sabaqtay berdi. Ismayyl әpendi sodan son, búdan shamamen jiyrma bes-otyz jylday ilgeride, eline oralghan eken. Birjola kelipti. Sonda onyng keng dýniyetanymgha ie kemel qayratker әm oishyl dengeyine kóterilip, qylshyldaghan jigit qalpynda  eline qaytqanyna halqy razy bolypty. Júrty basyna kóterse kerek. Europa bilimimen taghalanyp kelgen sanaly azamattyng patshalyq qorghany bolaryna shәk keltirmegendikten, ony óz taypalastaryn basqaru isine tartudy orys ýkimeti de qolayly kóripti. Sodan ol Baqshasaray qalasynyng әkimi bolyp taghayyndalady. O, Ysmayyl aqsaqal bir kezde ózining tuyp ósken Qyrymly elining astanasyn basqardy desenizshi! IYә, Qyrym astanasyn biyledi. Biraq búl syrt kózge ghana. Ol kez – bayaghy handyqtyng bas shahary orys qalasyna ainaldyrylyp ýlgergen uaqyt qoy. Qyrymly eli tútastyghynan airylyp, eldigin joghaltqan zaman. Jana qojayynnyng «kenshiligimen» ózining qyrymly týrkileri, qyrymdyq halyq atauynan airylghan kez. Bir kezde orys memleketining biyleushileri óz iyeligindegi jerlerden әrirekte túratyn barshagha tanghan  tatar syndy jalpylama atty enshilep, qyrym tatary delingen shaq. Jalpy, jaulap alynghannan keyingi az jylda-aq Qyrym týbegin bóten tektiler jaylap ketken. Búl jaulap alushynyng erkimen jýzege asyp jatqan-dy. Qyrymdy jaulap alghan elding ýkimeti onyng tól týlekterin jan-jaqqa shashyrata ysyryp, jer auugha mәjbýr etken. Sóitip, ókimet tiregi bolmaq óz azamattaryn әsem týbekke kóptep qonystyrghan. Múnyng bastamashysy  ólke ýshin basqynshy bolyp, Tavriya knyazi atanghan, II Ekaterina patshayymnyng favoriyti, yaghny sýiiktisi knyazi Potemkin ekeni barshagha mәlim. Serәli múny әbden týsinedi. Búl jәit Týrkistandy   otarlaudan kemi bir ghasyr ilgeride oryn alghan. Al ozbyr basqynshy basyp alghan jaqsy jer-su ataulyny ózining ata-babasynan qalghan múraday iyemdenedi. Ýkimetting búl rettegi әreketi qyryq qatparly bolyp keletini haq. Keyingi otyz-qyryq jylda imperiya ókimetining tarihy týrki elin Orys Týrkistanyna qalay ainaldyrghandaryna ózi de kuә bolyp keledi. Demek, Qyrymnyng basyna týskendey  eki jýz jyl boyy otar qamytyn kii Týrkistannyng da mandayyna jazylghan bolsa, sóz joq, onda da talay soraqy tәjiriybe jasaluy yqtimal. Búl ony týk tanghaldyrmaydy... Dúrys, ozbyr basqynshylyghyn otanshyldyqqa balaghan patsha ýkimetining otarlau әreketteri bar ónirde birdey, egiz qozyday úqsas jýrdi. Sondyqtan da, әlem astanasy ispetti Parijden kelgen, yaghni, europalanghan Ismail bek múnda qalyptasqan naqty shyndyqpen sanasady dep orys әkimshiligi ýmit arta jobalaghan-au deu kónilge qonymdy. Olardyng úghymynsha, Ismail Gasprinskiy ozyq mәdeniyetpen tәrbiyelendi, demek, ókimet senimin aqtaydy, óz mýddelesterining birine ainalady... Ras-ras, qisyngha keledi... Endeshe Serәli myrza myna payymgha da qarsy bolmas: biyleushilerding ony әkimshilik júmysqa tartu syry, shynymen de, qyrymly júrtynyng qamyn kýittegendikte jatqan joq.  Otarlaushylardyng Ismail bek sekildi qyrymly úlyna Baqshasarayda sausaqpen sanarlyq qana qojalyghy qalghan taypalastaryn basqartudy kózdegendikterinen emes. Dúrys pa?.. Serәli búghan tolyq kelisedi. Degenmen, dosynyng pikirin bilgisi keledi... Nemenesi bar, estisin, bilsin: Álimardannyng oiynsha, sol qyzmetin ýkimet búghan múnyng taq mýddesine adaldyghyn synaghysy kelgendikterinen berse kerek... Búl oidy Serәli de qoldaydy. Yqtimal. Biraq, shýbәsi de bar. Sonau dәrejesi edәuir biyik qyzmette eki-ýsh-aq jyl istedi deysiz,  sonda Ysmayyl aqsaqal olardyng ýmitin aqtamady ma, qalay?

Álimardan basyn jigerlene shayqady. Nege aqtamasyn, aqtaghanda qanday! Patsha әkimshiligi Ismail Gasprinskiy túrpatyndaghy adal da әdil qala basshysyn jii taba bermeydi. Mәsele – Ismail beyding oi-armanyna  mer lauazymy tarlyq etkeninde! Taghdyr onyng mandayyna bir qalagha emes, san atyraptaghy qalyng týrkige qyzmet qyludy jazghan emes pe! Sony úghynghandyqtan da, ol әkimdik qyzmetpen qosh aitysty...  A-a, mer lauazymynan ketui, sóitip, bergi ómirining mәnine ainalghan «Tәrjiman» basylymyn shygharudy qolgha aluyna oray bolghan desenizshi?!. Solayy-solay, biraq ol ózinin  osynau ghúmyr boyghy isining túghyryn  sol qalabasylyq qyzmetti atqaru kezinde soqqan. ...Yaghni? ...Yaghny shartarapqa eng jýirik sәigýlikting jyldamdyghymen taraghan oilaryn ol sonau әkim shaghynda qorytqan. Onysy qysqa merzimde san myndaghan tileulesterining sanasyn jaulaghany belgili.  Ne kerek, Ismail bey túghyrnamasyn qalabasy lauazymynan keter-ketpeste tújyrymdaghan dese de bolady. Qalay deysiz be? Baqshasaraydyng tynys-tirshiligin basqara jýrip, ol týrki halyqtarynyng mýddesi haqynda qalam terbey bastady.

Álimardan Ysmayyl Gaspralynyng shygharmashylyghy jayynda әngimeledi. Merzimdi basylymdarda jariya bolghan oi-pikirlerin aitty. Osydan shiyrek ghasyrday búryn Simferopolide jeke basylym bolyp jaryq kórgen oryssha enbegi bar.  «Orys ishindegi músylmandyq. Músylmannyng oilary, jazbalary jәne bayqaghandary» dep atalady. Atynyng ózi kóp nәrseni anghartyp túrghan joq pa? Sol kitabynda ol zәruligi men ózektiligi kýnnen kýnge artyp kele jatqan bizding múqtajdyqtarymyzdy sóz etti. Sodan bergi, әsirese gazet shygharudy jolgha qoyghannan keyingi barsha ruhany tirshiligi kóz aldylarynda ghoy... Alys Týrkistandy meken etetinder dәl múny qostay almaydy. Jer shalghaylyghyn, jalpy habar-oshardyng jetui qiyndyghyn bylay qoyghanda, «Tәrjimannyn» ózi qoldaryna birde týsip, birde týspeydi, qalay qostasyn. Joq, qostay almaydy. Ysmayyl aqsaqal músylmandardyn, әsirese týrkilerding mýddesin kýitteude atqarghan kýlli is kóz aldymyzda ghoy dep búlar aita almaydy. Degenmen, mýldem beyhabarmyz demeytinderi de anyq. Onyng qyraghy jandarmeriya qúqaylaryn elemey asqan asulary, eldi oyatatyn batyl sóz taratqan ýnparaq shygharuda ótken barsha belesteri  janpidalyqpen órilip jatqanyn ishtey búlar da sezedi...

Kenet Serәli oiyna birdene týskendey, sausaghymen shekesin núqyp qaldy da: «Áleke, – dedi, – búrnaghy jyly búl kisi qazaq jerine de keldi emes pe?» «IYә, baryp qaytty, – dep anau qanaghattana bas iyzedi. – Ábdirәshit әpendi sol jyly Týrkiyadan elge qysqa merzimge soghyp ketken-tin, sonda ony ózimen erte shyghyp, aralatty bilem. Ol kisi ózi Sibir ólkesining tumasy ghoy. Ári, janylyspasam, qazaq arasynda diny qyzmet atqarghan. Keshe ghana sol jaqtan kelgen Shahmardan Qosshyghúlov degen qazaq mollasynyng onyng esimin qúrmetpen atap, Rәshit qazy dep otyrghanyn estidim...» «A-a-a, әitse de, jәy ghana meymandyqqa barmaghan bolar?» «Álbette, sóz bar ma oghan. Ekeuining de maqsaty bir, bayaghy týrki mýddesi ghoy jyrtyp jýrgenderi. Qajetti úiystyru júmystaryn jýrgizudi kózdep sayahattaghan. Biraq tek qazaq elining teristiginde ghana boldy. Orynborda, Teke men Qyzyljarda. Ombygha da soqty-au deymin. Al ontýstikti kórmegen. Sondyqtan da kónili saghan audy bilem...» Onysy ras bolyp shyqty. Álimardan ertip aparyp tanystyrghan bette Gaspralyq Ysmayyl myrza búghan airyqsha yqylas audardy. Qonaqtar jinalyp jatqan demalys bólmesindegi tórde, keng divanda jalghyz otyr eken. Buryl júqa múrtyn sipap, Serәlige tike, zerttey qarady. Ashan, sharshanqy jýzine meyir jýgirip ótkendey boldy. Qasyna otyrghyzdy. Serәlining Ysmayyl aqsaqalmen az-kem pikirlesuining ózi oghan ýlken әser etti. Mine, qanday kisi búl jalpytýrki kósemi, dep sýisine oilady ol. Netken saliqaly jan... Ózine bauray týsetin jyly peyilin kórgen, biyazy dauysyn estigen adam oghan qalay qúlay senbesin... Ol әueli Týrkistan ólkesinen sezge kimderding kelgenin bilip aldy. Odan jalpy Týrkistan ólkesi turaly, ondaghy halyqtardyng ruhany jaghdayy, túrmysynyng jay-kýii jayynda súrastyrdy. Ángime barysynda ekeui Serәlining otany mysalynda otar el halin edәuir qauzady. Sosyn Ysmayyl Gaspraly ózining keyingi kezde ózi ýshin bir janalyq ashqanyn әngimeledi. Ol orys ghúlamalarynyng tandayyn qaqtyrghan Shoqan Uәlihanov degen bir tamasha qazaq bilimpazy bolghanyn, ókinishine qaray, ony ótken qysta ghana  bilgenin aitty. Fәny dýniyede qysqa ghúmyr keshken sol oghylan haqyndaghy estelikterdi, onymen Sibirdegi kadet korpusynda birge oqyghan orys dosynyng baspasózde bergen mәlimetterin qayta-qayta oqyghanyn moyyndady. Sualynqy jaghy men buyryl múrtyn aqyryn sipay otyryp: «Sodan song men onyng  jazghan shygharmalarymen qúmarta tanystym, – dedi ol  Shoqan tuyndylarynyng byltyr ghana professor Veselovskiyding redaksiyasymen Sankt-Peterburgte shyqqan túnghysh jinaghyn menzep. – Qys boyy oqydym. Netken nәzik angharympazdyq. Netken jaujýrek sayahatker. Oiy qanday. Tili qalay erkin kósiledi desenizshi.  Qanshama tyng maghlúmat. Boz oghylan, men sizding sol aghayynynyzdyng tuyndylarynan qanday әser aldy deysiz be? Úly sary daladan bastap, Orys Týrkistanynan asyp, Qytay Týrkistanyna deyin ózim sayahat jasap qaytqanday boldym.  Týbi bir týrki bauyrlardyng ómirin kórdim. Siz ol kitapty biletin bolarsyz?» Serәli basyn iyzedi. Keudesine sol kitapty oqydym dep otyrghan osynau ghúlamany qúrmettegendik jәne onyng avtory ýshin maqtanghandyq sezim toldy. Ol Shoqan dýniyeden ótkende әli es bilmeytin sәby edi ghoy, biraq oghan Jasaghan Jalghyz Shoqannyng kózin kórgen әri dosy sanatyndaghy kisining shapaghatyn kórudi nәsip etti. Al ol kisi – Ysmayyl aqsaqal sýisinip otyrghan kitaptaghy estelikterding birining avtory. Bir mezet sol jayynda aitqysy kep ketti de, tilin tistey aldy. Qazirgi sәt múnyng kósile syr shertuin kótermeydi, qazir oghan tek tyndau kerek. Dúrys istedi. Sәlem bere kelip jatqan meymandardyng sәlemin ala otyryp, Ysmayyl aqsaqal negizgi әngime-dýken jelisin joghaltqan joq. Onyng qolyn alyp, ainalasyna alqa-qotan túra-túra qalghandardyng ortasynda, ózining kónili qalaghan týrkistandyq jana tanysy Serәlige jýzin búryp,  oiyn sabyrmen sabaqtay berdi.

Kezinde ómir jolyn orys bilimimen qarulanudan bastaghan Ismail Gasprinskiyge orys kitaptary manyzdy bilim kózi bolyp qala bergen-di. Orystyng jaghyrapiyalyq qoghamynyng etnografiya bólimining aray-ayasynda shygharylghan әlgi kitap búl joly oghan tek jana ghylymy tanym, ilim-bilim núryn shashqandyghymen ghana emes, iysi týrki jazushy qolynan tughandyghymen de asa únaghan eken. Qazaqtyng ómirin, nanymyn, saltyn Ysmayyl aqsaqal Shoqan arqyly shyndap tanyghan tәrizdi. Ol biyazy ýnimen Shoqan orysshasynyng shúraylylyghy jóninde biraz sóz aitty. Jihankezdin  bayqampaz qalamy bederlegen Aziyanyng alys týkpirleri oghan jaqynday týsipti. Ol qazaqtyng kýlli týrkige ortaq túsy kóp әdet-ghúryptary jónindegi әserlerin sýisine әngimeledi. Sosyn tereng tynystap alyp: «Degenmen sol kitapta bir әttegen-ay oryn alghan, – dedi. – Sonau ghalamat ghalym jazushy bir arnayy zertteuinde qazaq týrkilerining músylmandyghyna shәk keltire, óte synshyl kózben qarapty. Tipti músylman boludyng ózin kertartpalyq jeteginde qalumen birdey baghalapty». Ony tyndap túrghandardyng bәri tym-tyrys bop qaldy, әlipting artyn tosty. Az-kem ýnsizdikten song Serәli sypayy til qatty: «Qazaq elinde qaranghylyq óristep túrghan zaman... Ashynghannan, sauatsyzdyqtyng kózi kórgen saldaryn synauy kerek bolghandyqtan solay jazghan ghoy...» Ismayyl bey alaqanyn aqyryn aparyp onyng bilegining ýstine saldy. Jymidy. «Dúrys aitasyz, – dedi. – Bilemisiz, boz jigit, men sonysynyng jany bar eken dep oiladym». Boyyna bir jyly quat qúiylghanday sezingen Serәli ýnsiz bas shúlghydy. Sosyn ainala qorshap túrghandardy kózimen sholyp ótip: «Ol kez týgil, Ysmayyl agha, dýmshelikting qazaq ishinde әli kýngi kóp ekeni ras», – dedi. «Búl shyndyq, – dep qaldy túrghandardyng biri. – Dýmshe molda el búzar degen qanatty sózdi halyq bekerge shygharmasa kerek». Serәli basyn kóterip, qarsy aldynan bitik kóz, taqiyaly qazaqty kórdi. Qasynda túrghan Serәlinin  jerlesi Mahmud Qoja sәldesin týzep: «Shahmardan myrza bilip aityp túr, – dedi. – Búl kisi ýkimet tayaghyn jegen kýresushiler qatarynan...» Ýkimet tayaghyn jegen kýresushiler qataryndaghy Shahmardan myrza Qosshyghúlov qonyrqay jýzi kýrenite, qysyla kýlimsiredi. Ismayyl bey olargha synay kóz tikti. Sosyn ekeuinen jýzin aiyrmay: «Endeshe múnday ahual – býgingi aghartushylar aldynda qyruar mindet túrghanyn kórsetedi», – dep týidi. Jinalyp qalghandargha ainala qarap shyqty. «Mәsele – soghan barshany júmyldyra bilude. Qúryltayymyzda búl jayyndaghy oilarynyzdy ortagha jýielep saludy eskerinizder». Bәri ýshin Serәli jauap bergendey boldy. «IYә, agha, – dedi ol, – osy rette jәdidshildik qozghalys ólsheusiz kóp payda keltiretin bolar degen ýmittemiz. Jiynda aitarymyz bar, óitkeni bizde de edәuir tәjiriybe jinaqtalyp qaldy. Mәselen, mine, Mahmud degen enbekqor jәdidshi oqymystymyz keldi jiyngha...» IYegimen  Mahmútqoja Behbudiydi núsqady. Sóitti de salmaqpen, әngimesin sabaqtay berdi. «Ol byltyrdan beri Samarqanda ózining ashqan mektebinde ózi jazghan oqulyqtarmen sabaq berip jýr. Onda, janylyspasam, kóbine ózbek balalary oqidy. Alla qalasa, sol júmysynyng qyzyq-shyjyghyn qúryltayda ózi ayan eter. Men de Syrdariya alqabyndaghy birneshe auylgha qazaq balalary ýshin mektepter ashugha rúqsat әperdim. Olarda ótkiziletin sabaqtar da jәdidtik baghdarlamagha úqsas...» «Eger oqu baghdarlamasy qazirgi zaman algha shygharyp otyrghan talaptargha ýilesimdi bolsa, odan artyq ne kerek. – Ysmayyl aqsaqal alaqanyn jaydy. – Baldyrghandargha tamyryn tanytugha septesse – jәdidshildik degen sol ghoy...» Túrghandar ózara sybyrlasyp, qauqyldasyp qaldy. «Áriyne, qazirgi zamanda tek qasiyetti qúrandy jattatumen shekteluge bolmaydy ghoy, әpendim dúrys aitady...» «Ras, biz býginde jaratylys bilimderinen dәris beretin múghalimderdi zayyrly mektepterden shaqyrtyp jýrmiz...» «Biz, kerek deseniz, orys tilin de pәn retinde oqyta bastadyq...» Ysmayyl Gaspraly olardy múqiyat tyndady. Álsin-әlsin bas iyzep qoyady. Serәli de estilip jatqan pikirlerdi qostap: «Memlekettik tildi ýiretuimiz kerek, ol múqtajdyq, – dedi. – Óz otanynda túrghanyna qaramastan, biyleushilerding tilinde sóilemesen, әkimshilikting esigin de asha almaysyn. Sol sebepti bizding mektepterimiz oghan airyqsha kónil bóledi. Biraq túghyrlyq bilim ana tilinde berilui qajet degen oidamyz. Ysmayyl agha, bizge Baqshasaraydan jetip jatatyn oi-pikirler de soghan sayatyn siyaqty edi?» Ysmayyl agha ony maqúldady: «Onynyz ras». Sosyn bylay dep qosty: «Dey túrghanmen, múnda qúptarlyq ta, aqyldasarlyq ta nәrseler bar. Sondyqtan oghan qatysty kenesti qúryltaygha qaldyrghan jón shyghar». Keliskenderi bolar, eshqaysysy tis jarghan joq.   Gaspralyq Ysmayyl Serәlige búrylyp, Shoqan jónindegi әngimesine oraldy. Sonau qily maghlúmaty mol ghylymy shygharmalar jinaghyn oqy kele, onyng orysshyl ekendigine kózi jetkenin, onyng sebebin de týsingenin әngimeledi. Áytse de, eger úzaghyraq ómir sýrgeninde – sózsiz óz qatarlarynan tabylatynyna senimi zorlyghyn aitty. Sosyn bylay tolghandy: «Alla Taghala ony bizben qatarlas ómir sýruge jazghanda, nemese tym erte әketpey, úzaghyraq ómir sýruge nәsip etkeninde – ol, sóz joq, bizding pikirlesimiz, dúrysynda – ústazymyz bolar edi. Bәlkim, otar týneginde adasyp jýrgenderge jol silteushi shamshyraq ispetti qyzmet eter me edi...» Ýndemey qaldy. Bir sәt tynyshtyq jaylady. Qorshap túrghandar da jaq ashpady. Kópshiligi әngimening kim turaly ekenin bilmeytin-di, sony tez zerdelegen Serәli kópshilikke qarady. Tamaghyn sәl kenep alyp: «Myrzalar, – dedi. – Ysmayyl bey orys ghylymynyng aspanyna jarqyray shyqqan qazaq oghylany jayynda tebirene syr shertip otyr. Ol orda búzar otyzyna jeter-jetpeste, búdan otyz bes jylday ilgeride opat bolghan edi. Jazghandarynyng birsypyrasy bir múqaba astyna toptastyrylyp, orys dostarynyng qamqorlyghy arqasynda byltyr ghana jaryq kórdi. Tilge tiyek bop otyrghan – sol kitap...» Myrzalar qozghalaqtap, bir-birine qarasty. Aqyry qaba saqaldy mosqal kisi tynyshtyqty búzdy. Qazan uniyversiytetining oqytushysy Shora Mendigereev eken. «Jaghyrapiya qoghamynyng etnografiyalyq jazbalary, – dep, basyn iyzedi. – Jiyrma toghyzynshy tom. Syrlasugha túratyn kitap, – dedi ol qolyn keudesine aiqastyryp túrghan qalpy. – Ony az deseniz, avtordyng jeke basynyng ózi talay tanymdy әngimege azyq bola alady. Ári aramyzda ol jayynda tolyghyraq aityp bere alatyn qazaq dostar bar». «O, Shora әbzi, bayqaymyn, siz de az bilmeytin sekildisiz...» «Kóp emes, Ismail bey. Baspasózde jariya bolghan mәlimetterge qaraghanda, Shoqan Uәlihanov es bilgeli orys ziyalylary yqpalyn sezinip ósken. Kirgizding songhy sarevichi (qazaqtyng songhy hanzadasy) oshaghyna europalyq bilim alghan oqymystylar jii soghyp jýrse kerek, sodan balang sana ozyq mәdeniyetpen sugharylyp, qúnarly nәrin izdenimpaz bala boyyna sinirgen de. Iri jetistikke jetu negizi sonda emes pe...»  «IYә, dәl angharypsyz. – Ismail beyding kózi jasaurady.  Kýrsindi. – Alayda ol sonday iri jetistikke jetkenimen de, eger qúday ghúmyryn qysqa etpegende, odan әri ýlken mәdeniyet tútqynynda qala bermes edi...» Moynyn bayau búryp, jan-jaghyna qarady. Jym-jyrt. Júrt odan kózin almay, taghy ne aitar eken degendey, ýnsiz auzyn baghyp túr. «Orystyng tәrbiyesimen baulynyp, bilimimen shegelengen býgingi kóptegen jastar týrki dýniyesine ýmitti qozghalys әkeldi emes pe. – Gasprinskiy boyyn tiktep, keudesin kerdi. Nazaryn Serәlige tastady. – Týsinemisiz, boz jigit, mening búl senimime sol dәlel». Boz jigit auzyn ashyp ýlgermedi, túrghandar bir sәt Gasprinskiydi qyzu qoshtap, pikir bildirisip qaldy. «Jaqsy aittynyz...» «Ras sóz, seniminiz oryndy, qadirmendi Ismail bey...» Bireu kýrsindi: «Biraq, qaytersiz,  alla onyng oryndaluyn qosh kórmedi...» Ekinshi bireuding senimdi, optimistik dausy shyqty: «Shoqannyng keshken ghúmyry men artyna qaldyrghan enbekteri osy qalpynda-aq jәdidshiler ýshin ghibratty...» Ony qoldaytyn pikirler de estilip jatty. «Oqudyn, ilim-bilimning sonyna týsken sayyn azamattyq seziminning de kózi ashyla týsedi...» «Qanday qarapayym da dәl sóz», – dedi Ismayyl bey bayau ýnmen. Ony әrkim basyn shúlghiy,  qyzu qostady. Serәli shyn kónilimen: «Ysmayyl agha, biz sizdi óziniz aityp otyrghan ýmitti qozghalystyng kóshbasy dep bilemiz», – dedi. Sol-aq eken, Ysmayyl aghany pir tútqandar әr tústan ýn qatyp, jýrekjardy sózder aghytylyp qoya berdi: «Óziniz belgilep bergen múratqa adaldyq kórsetu bizge paryz...» «Sizge layyqty qosshy bola bilsek qoy shirkin...» Mýldem tabighi, aq kónilden aitylyp jatty. Osynau ashan, at jaqty, sharshanqy jýzdi qart kisige barshasy tereng qúrmetpen qarap túrdy.

«Oghylandar», – dedi ol bayau ýnmen. Oghylandar tyna qaldy. «Sizder dúrys baghalamay túrsyzdar. Týrki dýniyesining býgingi ýkili ýmiti – ózderiniz bolasyzdar...» Týrki dýniyesining ýkili ýmitterining eshqaysysy tis jaryp ýlgermedi. Aralaryna tez de jenil basyp, atlas qamzoldy tolyq adam kelgen, sol kelgen bette  jarqylday      sóilep, kiyip ketti: «Myrzalar, as dayyn!.. Ismail bey, marhabat! Jýrinizder!...»  Ismail beyding qasyna taqalyp, qoltyghynan demedi. Ornynan shapshang kóterilgen Serәli ony ekinshi qoltyghynan aldy. Sóitip ekeui aqsaqaldyng ornynan túruyna jәrdemdesti. Aqsaqal alla razy bolsyn aitty da, qojayynmen birge, topty zalgha bastady.

Álimardan bek Serәlimen qatarlasa jýrdi. Ekeui bir mezet bir-birine sәl jymiya kóz tastasty.  Serәli dosynyng búl syiyna shyn riza edi. Ol osy dosynyng arqasynda ataqty ústaz Ysmayyl Gaspralymen jýzbe-jýz tanysty. Sózin estidi. Ekeuining ortasynda otyrghanda, búlar jayghasqan  divan aldyna kishiktik iltipatpen  toptalyp kelip,  lebizine qúlaq týrgen  meymandar kózinshe, odan, bәri japyrylyp meymandos dastarqan jayylghan zalgha auysqanda, dәm ýstinde, kópshilikke arnap aitqan oi-pikirlerin erekshe sezimmen tyndady. Árbir pikir bildirushini tynday otyryp, osy qarapayym da úly adamgha degen ózining ishki qúrmeti arta týskenin sezdi. Retin tauyp tildese týsuge tyrysty. Osynau qadirmendi kisining auzynan estigenderi ózining ómir jolyna syn kózben qayyryla ýniluine týrtki boldy. Óitkeni búl týrki júrttary kósemining payymdary tәlimdi edi. Ásirese tuysqan taypalardy, týbi bir týrkilerdi jaqyndastyru joldaryn payymdau haqyndaghy syr shertisuler oghan qatty әser etti. Jalpy, aqsaqalmen әrbir sóilesu qúryltay quyp kelgendegi maqsat-múratyn aiqynday týsti, oy qozgharlyq әri shyn mәninde este qalarlyq  súhbatqa ainaldy.

«Tәrjiman» tughan topyraqqa ekken dәn orys revolusiyasy jauynymen erekshe qúnarlanyp, japa-tarmaghay óne bastaghan-dy. Tez býrshik atty: Resey ortalyghyndaghy oqighalar týrkistandyqtardy da maujyraghan salghyrt qalpynan oqys sergitip, tyng serpinmen bas kótertti. Janashyl týrkistandyqtardy. Sóitip olardyng jana túrpatty kýreske shyghuyn jedeldetti. Qarumen emes, sózben.. Solardyng bel ortasynda Serәli de jýrdi. Búl janashyl kýreskerler ortalyqtaghy músylmandarmen baylanys ornatugha ong iyqtaryn berip túrdy. Janasha, jәdidtik oqugha kóshudi kózdedi. Meshitter saludy kóbeytu mәselesin kóterdi. Sosyn solarda ótkizilmek janasha uaghyzdar arqyly búqaranyng kózin ashudy maqsat etip qoydy. Ádette Syr boyynan kóktem belgi bere kóterilip, teristiktegi Jayyqqa deyin sozylatyn kóshi-qon jolymen jaylaugha qaray qonys audara bastaytyn, kýzdeuin de jolda jep, dariya qata bergende ghana qystauyna oralatyn kóshpendi júrt baghzy ómir saltynan bastartugha mәjbýr bolghaly qay zaman. Elu jylda el jana degendi halyq nege aitqan deysin. Jat júrt biyleushisining tabanyna týskeli odan da kóp uaqyt boldy emes pe. Tiyisinshe, túrmysqa janasha beyimdelu qajettigi tudy.  Kóshi-qon joly kesilgen son, amal bar ma, qysy-jazy Syr boyynda túru, bir Qoghalykól ainalasynda jataq syndy kýn keshu qajet boldy. Birtindep el-júrt diniy-ruhany nәr kózi qajettigin sezine bastady. Sonda Serәli tughan sonau kól jaghasyna taqau bir dónge onyng әkesining Bәltik degen atalas aghayyny әidik meshit saludy qolgha aldy. Ata-baba qalpyndaghy kóshpeli túrmysy joyyla bastaghan júrt músylmandyqqa kóbirek moyyn búryp, kóp jerde osylay ete bastaghan...

Biraq, din qayratkerlerining halyqty músylmandyq ruhta tәrbiyeleymiz degen niyetteri úqsaghanmen, tәsilderi eki aiyrylghan. Aynalyp kelgende,  moldalar arasynda eski oqu jýiesin jaqtaytyn qadymshylar men oqytudyng jana tәsilin qoldaytyn janashyl jәdidshiler payda bolghan. Mine, solar bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghara almady. Osy orayda ruhany tirshiliktegi eki aghym arasynda kýres tudy. Búl, әsirese, europalyq bóliktegi músylmandar arasynda aiqyn kórindi. Jәdidshiler tek qúrandy jattatumen shekteletin qadymshylargha qarsy túryp, mektepterde jaratylys negizderin oqytudy qolgha aldy.  Al qadymshylar olargha qarsy boldy jәne búl qarsylyq kýresinde patsha ýkimetining әkimshiligine sýiendi.  Qadymy moldalarding kózimen qaraghanda,  jәdidshiler – ózderining ishterinen shyqqan dinbúzar revolusionerler siyaqty edi. Sol sebepti olar ghayyptan, biylik namysyn jyrtyp shygha keldi. Sóitip, jәdidy tәsilge berilgen moldalardy biylikke «húkimet túghyryn shayqaugha kirisken qaskýnemder» dep tanytty. Sonday jalamen qúpiya polisiyany sondaryna salyp qoydy. Al jәdidshiler bar bolghany aghartushylyq jolda enbek etushi múghalimder edi, qadymshylar solardy el aman, júrt tynyshta qughyngha týsirdi.  Osy mәselening Týrkistan is-daghdysyndaghy hal-jayy haqynda Gasprinskiyding bilgisi keletini kóp edi. Tiyisinshe, týrkistandyqtar da osynau ýlken ghúlamamen tikeley syrlasqangha qúmar-dy. Serәli de, Mahmud ta sol keshte mýmkin bolghan súhbat auqymynda onymen qyzyq pikir almasty. Aqyl-kenesin tyndady. Dastarhan ainalasynda otyrghan alqaly jiyn aldynda Gaspralyq Ysmayyl aqsaqal bylay dedi: «Qara myrza túqymynan shyqqan orys tarihshysy aitpay ma: orys tarihy – jaulap alular tarihy dep. Mening elimning jaulap alynghanyna jýz jiyrma jyldan asyp barady. Kórkem Qyrymnyng basqynshy tabanyna basylghanyna, әsem Baqshasaraydyng qausatylghanyna – bir ghasyr әm jiyrma jyl.  Óz dәuirinde qyrymly oghylandary da qaharly bolghan, keudesin eshkimge bastyrmay, ensesin biyik ústaghan. «Dýnie – kezek» degen osy... Endi zaman bólek. Endigi zaman kýres tәsilin ózgertudi talap etedi. Endi bizding halyqqa qaru kýshimen jeniske jetu joly kelmeske ketken. Endi tek oqu-toqu, ozyq bilimge arqa sýieu kerek.  Zorlyqpen tanylsa da, Rusiya búl kýnde otanymyzgha ainaldy. Endeshe, aqyry ortaq otan tapqan ekenbiz, endigi mәsele – sonda ózge júrtpen qúqyq tenestirip, týbi bir kýlli týrkining qysymsyz ómir sýruine qol jetkizude».

Oray kelgen retterde qonaqtar týrli oidy ortagha salyp otyrdy.  «Tәrjiman» bizding de sýisine oqityn ýnparaghymyz degendi basa aitty. Ismayyl beyding kózqarastaryn qalay týsinip qoldaytyndyqtaryn әngimeledi. Ábdirәshid qazynyng avtonomiya haqyndaghy tamasha enbegin auyzgha aldy: ol otyrghandargha keleshektegi mindetti týsindiredi, týrki júrty ýshin – orys demokratiyasy auqymynda óz memlekettigin qúryp, ózin ózi basqarugha qol jetkizuding jarqyn bolashaghymyz bolmaghyn jaqsy úghyndyrady. Qazirgi tanda qúdaydyng bizge, týrki júrtyna, osy eki aqsaqaldy bergenine shýkir... osy eki aqylman núsqaghan jolmen jýru jón... patsha kenshilikter jasaghan mýmkindikti paydalana otyryp, jәdidtik júmystardy óristetu lәzim... Orystyng zayyrly oqu oryndarymen ýndesetin mektepter ashudy, jana mazmúndaghy oqulyqtar jazudy óristete beru jón... Búl orayda týrkistandyqtar qarap otyrghan joq, otyzdan astam jana mektebi júmys istep túr. Myna Mahmút qoja byltyr Samarqanda jәdidtik mektep ashqan, biyl   gazet ashugha kiristi, bәrimiz soghan tilektes  әri jәrdemshi bolyp otyrmyz...

Syrlasu saghattary búl keshpen shektelgen joq. Shartaraptan barshasy ansap kelgen sezding bastalar uaqyty sozylghan sayyn, onyng ashyluyn taghatsyzdana kýtip jýrgenderding shydamy shiratylyp, týgesiluge taqalghan. Birqatary týrli kishigirim basqosularynda aghymdaghy sayasy jaghday jayyndaghy oilaryn qyzyna tógetin. Endi bireuleri pikirlerin salmaqpen bólisip jýrgen. Talayy qaralmaq mәseleni ózara әldeneshe mәrte әr qyrynan talqygha salyp ýlgergen-di. Odan birazy, uaqyt ótkizu ýshin, týrli qydyrysqa salynghan. Kópshiligi sauda-sattyq isterin jýrgizetindikten, bazar aralaghan. Áygili jәrmenkedegi senimdi is jýrgizushilerining sharualaryna baghyt-baghdar berip, tiyisti adamdarmen, nemese olardyng deldaldarymen qajet kelissózder jasap jýrgen.  Aqyry, basqosudy úiymdastyrushylardan keshe, týrli ózara syrlasular ótken kýnning keshinde jana habar kelgen-di. Birshama naqtylanghan jospar jayyndaghy habar. Serәli júbayy men kishkene qyzbalasy ýsheui biraz qydyrystaghan da, búl kezde bir top serikterimen birge qala alanynda kórsetilip jatqan kóshe ónerpazdarynyng oiynyn  qyzyqtap túrghan. Oiyn-sauyq kórushilerding art jaq shetine jenil at-arba kelip toqtady. Delbe ústaghan kóshir janyndaghy jas jigit jerge yrghyp týsti de, shetkerirek túrghan týrki ziyalylaryn tez tauyp aldy. Onyng әkelgen habaryn qyrbyq saqal-múrtty jigit qanaghattana tyndaghan. Sәlden  keyin ol oiyn tamashalaushylar arasyna endi. «Myrzalar, – dedi sybyrmen. – Ismayyl bey bastaghan ókilderimiz әkimshilik kensesinen oralghan eken. Manyzdy әngime bar siyaqty. Jolyghyp qaytayyq». Erler josparlarymen zayyptaryn qysqa habardar etti de, aqyryn yghysyp, shabarman sonyna ilesti. Áyelder jaghy oiyndy tamashalaularyn jalghastyra berdi. Zayyby Zura men qyzy Rәbiyany ertui Serәlining Tómengiqala jәrmenkesine jetkenshe – otarba men otkeme ýstinde de, jolda basyp ótken qalalarda da  – erler qauymyna alansyz ýiirilip, sayasatqa qatysty qily әngime-dýken qúrylghan jerde kóbirek boluyna kedergi keltirmegen-di. Qayta, sayahatqa  otbasymen shyqqanynyng oryndy bolghany anyq-tyn. Sol joly da olar týsinistikpen bas iyzesip, әielder qauymy arasynda qala berdi.

Ismayyl bey meymanhana baghynyng sayasyna qoyylghan toqyma kresloda otyr eken. Jan-jaghynda qaumalap, úiymdastyru alqasynyng mýsheleri túr. Áldeneni talqylasuda siyaqty. Týrkistandyqtar kelgende, túrghandardyng bәri bir sәt Ysmayyl Gaspralynyng auzyna qarap, ýndemey qaldy. Ol kónilsiz keskinmen kelgenderge kóz tastady. Aqyryn ýnmen: «Myrzalar, gubernatormen til tabysu mýldem mýmkin bolmady», – dedi. Shamaly ýnsizdikten son: «Biraq myna Jýsip pen onyng serikteri búghan moyyp otyrghan joq, – dep, ong qol jaghynda týregep túrghan at jaqty, jiyren shashty boyshang jigitti shekesimen núsqady. – Múnda júrt jer-jerden erikkennen at sabyltyp kelgen joq qoy deydi...» Jýzi jylyp, kónildengendey kórindi. Bireu miyghynan kýldi: «Jýrek jútqan...» Týrkistandyqtardyng nazary Gaspraly aqsaqal asau batyldyghyn atap aityp otyrghan Jýsip esimdi jigitke audy. Osynau ótkir kók kózdi Jýsip Aqshora – orys jandarmeriyasynyng derekterinde Yusuf Akchurin dep tanbalanyp jýrgen otyzgha jete qoymaghan jas jigit edi. Ol osy Reseyde, Simbirsk qalasynda dýniyege kelgeni bolmasa, týrik arasynda ósken bolatyn. Esi kirmey túrghanda onyng otbasy Týrkiyagha qonys audarghan. Qarshadayynan sonda, Stambulda sauat ashty, oqydy. Jas týrikter úiymyna mýshe boldy. Sonysy ýshin ony týrik әkimderi kóp úzamay әskery uchiliysheden shygharyp jiberedi. Jәy ghana oqudan alastap qoya salmay, Stambuldan quady. Teniz jaghalauynyng alys bir qiyryndaghy Tripoliyge jer audarady. Odan Jýsip qashyp shyghyp, mýldem Týrkiyadan asyp ketedi. Fransiyagha ótip, Parijge barady. Sonda sayasy ghylymdar mektebine oqugha týsedi. Ony oqyp bitiredi de, Sorbonna uniyversiytetinde oqugha ornalasady, sonda sayasy úiymdar tarihynan dissertasiya qorghaydy. Ómirlik túghyrnamasy aiqyn, kýresining pәlsapalyq negizi qalanghan, ghylymy ataghy bar oqymysty Yusuf Akchura byltyrlary birqatar manyzdy enbek jasady. Osmanshyldyq pen islamshyldyq kózqarastardyng týp-tamyryn, mәn-manyzyn taldaugha aldy. Olardyng qazirgi dәuirdegi azattyq qozghalysynda atqarar mindetine toqtaldy. Paydaly әm zalaldy jaqtaryn qarastyrdy. Sonday tirnektep keltirgen dәiek-dәlelderining negizinde býgingi kýni ústanugha túratyn kózqaras nobayyn jobalady. Ony jalpytýrkishildik dep ataugha bolar edi. Týbi týrkilerding bir boluyn kózdeu – azattyq qozghalysynyng qazirgi tandaghy birden-bir tiyimdi joly. Al orys imperiyasynyng alpauyttary tap osy týrki birligin kózdeytin qozghalystan qorqady. Jýsip Mysyrda shyghatyn «Týrk» gazeti betterinde әldeneshe maqala jazyp, qazirgi tanda osmanshyldyqtan, islamshyldyqtan góri jalpytýrkishildik iydeologiyasy dúrys bolmaghyn negizdedi. Sodan kóp úzamay Qazangha qonys audardy. Sondaghy «Qazan múhbiyri» («Qazan tilshisi») gazetinde býginge deyin istep keledi.  Qalamy qarymdy kósemsózshi. Ári tamasha úiymdastyrushy da. Osy sezdi shaqyrushylar qatarynda, eng belsendilerding biri retinde tanylyp enbek etude. Serәlining bayqauynsha, qylshyldaghan jastyq jigerimen, ortagha shetin úsynystar shygharyp otyrghan sekildi. Qazir Gasprinskiyding sóz úshyghyn ózine artqanyn bayqasymen, basyn iyzep: «Ras, – dedi. – Gubernator tyiym saldy eken dep, búgha beruge bolmaydy. Patsha aghzamnyng óz kenshiligimen bergen erkindigi barshagha mәlim. Qysqasy, biz әdeyilep jinala túryp, sezimizdi ótkizbey kete almaymyz». Ysmayyl Gaspraly qolyn jaydy: «Estidinizder ghoy? Ne aitasyzdar?» Túrghandar arasynan: «Sonda qalay? – degen kýdikti dauys estildi. – Jiynymyzdy rúqsatsyz asha beremiz be?» «Tap solay». – Jýsip jigerlene basyn shúlghydy. «Ábdirәshiyt  әpendi, siz ne deysiz?» – Ismayyl bey sondadaydaghy oryndyqta ýnsiz otyrghan iri jaq sýiekti kisige búrylyp qarady. Ábdirәshiyt  әpendi keudesin kere tynystap: «Reti kelse, rúqsatpen júmys istegenge ne jetsin», – dedi. «Úrpaqtar arasyndaghy aiyrmashylyqtyng kórinisi, – dep oilady Serәli. – Eresekterding saqtyqqa beyim bolatyny týsinikti-au, biraq biylgha ózgeristerding ózi  batylyraq  qimyl jasaugha iytermelep túr emes pe. Ári búl kisi jasqanatyndar qatarynan emes qoy...» Ol Ábdirәshit Ibrahimov turaly tәp-tәuir biletin. Dúrysynda, onyng on shaqty jyldan beri qoldan qolgha ótip oqylyp jýrgen «Chulpan ioldyzy» («Sholpan júldyzy») atty kitabymen tanys-tyn. Otarlyq búghau týneginde qinalghan bauyrlastargha jaryq júldyzsha jol núsqaytyn búl shygharma týrk halyqtary arasynda keng taraghan edi.   Ábdirәshit әpendinin, nemese, kóbine jerlesteri Rәshit qazy deytin búl kisining ómir tarihy osynda jinalyp túrghandardyng kóbine mәlim-di. Ol Tobyl guberniyasyndaghy  Tara qalasynda tuyp-ósken, sonda sauat ashqan. Odan  Búharada oqydy. Oquyn bitirgennen keyin Tarada alty-jeti jyl imam, sosyn Orynbordaghy diny basqarmada qazy qyzmetterin atqarghan da, Týrkiyagha qonys audarghan. Ataqty kitabyn sonda shyghardy. Tapa-tal týste qolyna shyraq alyp sonyna týsip jýrgen patsha tynshylary, aqyry, ony ótken jyly tútqyndatyp tynghan-dy. Dúrysynda, ony Týrkiya ýkimeti qamaugha aldy. Orys ýkimetining ótinishine sәikes. Artynsha qol-ayaghyn búghaulap, otkememen Reseyge jiberdi.  Sóitip, byltyrghy tamyzdyng ortasyna qaray, kisendeuli sayasy tútqyn Odessa portyna jetkizilgen. Sodan Rәshit qazy toghyz-on kýn boyyna Odessa abaqtysynyng dәmin tatty. Osy Ysmayyl aqsaqaldardyng dem beruimen úiymdastyrylghan qoghamdyq pikirding dýmpuine, aqyry, abaqty qúlpy shydas bermeydi. Nәtiyjesinde, týrkishil azamat azattyqqa shyghady...

Mine, búl osynday kisi. Týrmeden qútylghannan keyin de tynym tappay, óz oi-pikirin jariyalaumen jýr. Osy sezdi ótkizu qajettigin batyl aityp jýrgen kisilerding biri de sol. Endigi solqyldaqtyghy týsiniksizdeu... Týsiniksizdeu emes, týsiniksiz. Ózining ainalasyna ýiirilip jýrgen jastargha mýldem týsiniksiz.  Ásirese ony qadir tútatyn Jýsip Aqshorany serkesi retinde tanityn jastargha. Sonymen birge qúryltaydy әzirleuding barsha qara júmysyn tiyanaqtap jýrgizip jýrgen jastargha. Mine, olar jetekshisine qarady. Al ol: «Alayda rúqsat joq qoy!» – dep, tausyla ýn qatty. Rәshit Ibrahimov mol denesimen Jýsipke qaray búryldy da: «Barlyq mýmkinshilik qarastyryldy ma, Jýsip myrza?» – degen saual qoydy. Jýsip myrza basyn iyzey túryp, ahualdy týsindirdi: «Rәshit bey, qansha kýn boldy bizding sabylghanymyzgha. Ózinizdi de, tipti Ismail beydi de gubernatordyng qabyldauyna alyp bardyq emes pe. Syrghyta jauap bergenin bilesiz. Al jandayshaptary artynan mýldem joq qyldy. Biz olargha osyndaghy orystyng nebir jaysanyn saldyq. Makariyden beri jәrmenke ainalymyna bir ózderi mol ýles qosyp kele jatqan, әkim elemeui mýmkin emes alpauyttardy da aragha jýrgizdik. Ne shyqty...» Iyghyn qiqang etkizip, alaqanyn jaydy. «Ókimet ókilin qatystyratynday etse she?» «O ne degeniniz! Qaydaghy qatysqan?! Olar músylmandardyng jalpy bas qosuyna mýldem qarsy bolyp otyr emes pe?!» «Nege solay?» – dep, túrghandardyng bireui shytynay ýn qosty. «Húsayyn kópting kókeyindegini qozghap jiberdi ghoy. Shynynda, nelikten biz, rossiyalyq adamdar, qalauymyzsha jiyn ótkize almaymyz?» Olargha ashy kekesindi dauyspen ýshinshisi qosyldy. «Ayaz myrza, rossiyalyqtyng bәri birdey emes, ýlken otbasynda óz úly men ógey úly degen bolady, siz sol ógeyine jatasyz. Óitkeni siz, mening qymbattym, tatarsyz, әne – bashqúrt, myna kisi – qyrymly, ana túrghan – qazaq. Taghy bir masqarasy sol – bәriniz de músylmansyz...» «Jә, sabyr etinizder. – Rәshit qazy qolyn kóterdi. – Bizge ózimizdi ýkimetke qarsy qoymau jón...» «Biz emes, ýkimetting ózi ghoy!..» «Degenmen! – Rәshit qazy kózge auyr kórinetin túlghasyn jenil kóterip ornynan túrdy da, qolyn shalt siltedi. – Esterinizde bolsyn, órender, býgingi imperiya ayasynda biz ózimizding mýddemizdi tek beybit jolmen ghana qorghay alamyz!» Otyrdy. Shamaly ýnsizdikten song bireu tanyrqaghan dauyspen: «Biraq biz tek sol beybit joldy ghana ústanyp kelemiz emes pe?» – dep súraq qoydy. Ile-shala ekinshi dauys: «IYә, – dedi, – biz tek beybit jolmen kelemiz. Biraq ol esh ong nәtiyje bergen emes». «Endeshe nendey aila bar endi?» «Amal neshik, endi sezdi ótkizemiz dep iyek qyshytpau lәzim deniz...»

Estile bastaghan jýni jyghylynqy sózderdi kenet Jýsip Aqshora short kesti: «Joq, amal bar! – dedi ol kesimdi ýnmen. – Endi bizge gubernatordyng tyiymyna qaramau ghana qaldy». «Estiymisiz, Ismail әpendi?» –  Rәshit qazy kózin syghyraytyp, әueli Gasprinskiyge, odan Aqshoragha qarady. Synay qarady. Sosyn Jýsipke tesilip qarap túryp, bylay dedi: «Biz, әr jaqtan tómengiqalalyq jәrmenkege jinalghan kelimsekter, osyndaghy gubernatordyng tyiymyna qaramaydy ekenbiz, jaraydy. Alayda múndaghy biz jinalysymyzdy ótkizbek bolyp otyrghan kópester jiyny ýiining qojayyndary da, qaydaghy bir músylman kelimsekterining ótinishine bola, ózderining әkimining әmirin tyndamaydy deginiz kele me?» «Mәsele  kópester ýiine qarap qalghan joq, Ábdirәshit әpendi. –  Jýsip maghynaly keskinmen basyn shayqap, sausaghyn shoshaytty. – Mәselening kókesi jiyn ótkizetin basqa oryn tabuda jatyr. Al tapqan orynymyzdyng qojayynyna biz sez ótkizemiz dep jar saludyng qajeti shamaly ghoy deymin...» Ábdirәshit әpendi sәl oilandy. Jan-jaqtan estile bastaghan qúptau sózderge qúlaq týrdi. Sosyn: «Múnda qisyn bar, – dedi aqyry. – Mamyrda jastardyng ýilenu toyy ýstinde de manyzdy qauly shyghara alghan edik qoy!»

Júrt jenildene sóz qozghap ketti. Jazghytúrym aghymdaghy mәsele boyynsha  aqyldasu maqsatymen, Chistopolide ótken Kamalovtar toyynda bas qosqandaryn eske týsiristi. Sonda toy dastarhany músylman qozghalysynyng tolghaghy jetken keleli mәselesin talqylau jinalysymen jymdasyp ketken edi... «Abdurahman әbzi, esinizde me, toy ýstinde sayasy ahualdy birinshi bolyp auyzgha alghan siz ediniz ghoy?» «O ne degeniniz, Huseyn myrza, sayasat mәselesin qozghaugha múryndyq bolghandar, menimshe, erli-zayypty Yamashevter bolatyn. Jo-joq, Kamalovtardyng ózderi eken ghoy!..» «Qalay bolghanda da, sol toy meylinshe qyzyq jәne mazmúndy ótti: barsha júrt razy kónilmen tarqaghan...» «Ras-au, osy ótpek qúryltay jobasyna sol joly kelisken edik qoy...» Bireu әzil aitty: «Onda jas jigitterding birin shúghyl ýilendirip jiberemiz be, qaytemiz?» «Qaljyng óz aldyna, әitse de, sauyq keshi retimen bas qosuymyzgha әbden bolady emes pe?!» «Endi qalay! Mine aqyrynda ortaq oy qoryttyq! – Dausy jarqyn-jarqyn shyqqan Yusuf Akchura qolyn jigerlene silkip qaldy. – Qazir men ótinish aitqan jigitter sol sharuamen shúghyldanyp jatyr. Bәlkim, ertengi keshki as kezi siyezimizge úlasyp qalar...»  Ismail bey bayau ýnmen: «Alayda, órenderim, ashylmay qalmaytyn qúpiya bolmaytynyn úmytpanyzdar, – dep, saqtandyra sóiledi. – Rúqsatsyz jiyn ótkizgenimiz ýshin bizdi biylik bastan sipay qoymas... Saqtyq sharasyn múqiyat oilastyrynyzdar. Solay emes pe, Abdurashid әpendi?» «Dúrys aityp otyrsyz, Ismail bey. Aptyqpanyzdar, jastar, jeti ret ólshep, bir-aq kesu jón...» «O, qadirmendi aghalar, qobaljymanyzdar! Biz ókimetke qarsy sóz aitpaymyz, eshqanday da shetin oy joq bizde. Al el iygiligine baghyttalatyn tilekterdi jýielep, ýkimetke jolday beruge patsha aghzamnyng ózi púrsat etken...» Júrt kónili jaylana bastady...

...Ertenine sezdi úiymdastyrushylar arnayy kóliktermen meymandardy ailaqta tosyp túrghan «Gustav Struve» otkemesine jetkizdi. Keme Oka ózeni aidynyna shyqqannan keyin, týs әletinde,  túnghysh músylman sezi júmysyn bastady...

Curetterde: I. Gaspraly; S. Lapiyn; Sh. Uәlihanov; A. Ibragimov; J. Aqshora; Á. Topchibashev

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340