Qazaqtyng ata-babalary kim bolghan? Abay ilimi búl turaly ne deydi? Búlar manyzdy súraqtar. Sebebi, ruhany janghyru ýshin ózimizding últtyq bolmysymyzdy dúrys týsinip, onyng mәn-jayyn jaqsy biluimiz kerek. 

Kóne tarih boyynsha adamzat ómiri kóshpendi dәuirden bastalady. Qazaq halqynyng últtyq kody, yaghny onyng ózindik bolmysy kóshpendi ómir saltymen tyghyz baylanysty. Endeshe qazaq halqynyng últtyq erekshelikteri әlemdik ruhany múranyn, býkiladamzattyq kodtyng bir bóligi bolyp tabylady. Búl qúndylyqtar – adamzat qoghamynyng alghashqy ruhany jetistikteri. Qazaqtyng últtyq kody – kóshpendiler kody. Ejelgi adamzat tirshiligine kóz jiberetin bolsaq, búghan kóz jetkize alamyz.  

Býgingi kýnderi tarihshy ghalymdar ejelgi adam tirshiligi kóshpendi ómirden bastalyp, kóptegen jyldar ótken song ghana otyryqshylyqqa óte bastaghanyn jaqsy dәleldeli. Otyryqshylyqqa ótu әueli jer sharynyng keybir jerlerinde bolyp, sonynan dýniyejýzin týgel qamtyghan. Onyng ishinde qazaq halqy býgingi otyryqshy ómirge HH ghasyrdyng basynda ghana Kenes dәuirining yqpalymen auysty. Osylay taghdyr halqymyzdy otyryqshylyqqa ótken songhy halyqtardyng biri etip, kóshpendi ómir saltynyng múragerine ainaldyrdy. Qazaq halqynyng dýniyetanymy, ejelden kele jatqan kóptegen әdet-ghúrpy,  meyramdary, tabighat pen әlemge qatysty týsinik-payymdary men últtyq oiyndary adamzattyng ótken ómirin eske salyp, býgingi kýnderi olardyng túrmys-saltyn kórsetkendey bolady. Osy sebepten de qazaq halqynyng keybir últtyq erekshelikterin býgingi kýnderge deyin saqtalyp kele jatqan býkiladamzattyq qúndylyqtardyng qataryna jatqyzugha bolady. Ol qúndylyqtardyng arasynda qazaq halqynyng ózindik mәdeniyeti  jәne salt-dәstýrlerimen birge, qazaqtyng últtyq oiyndary qyz quu, kókpar, tenge alu, at shabys, toghyzqúmalaq, muzyka aspaby dombyra, kiyiz ýii sol ejelgi kóshpendi ómirden kele jatqan últtyq kodtyng kórinisteri ekenine dau joq. Kóshpendi dәuirding búl erekshelikteri jer sharyndaghy kóptegen halyqtarda әli de kezdesetini osynyng bir dәleli. 

Qazaqtyng últtyq kody óte kóne ghana emes, sonymen birge, ol kóshpendi ómir saltymen býkil әlem ýilesimdiliginen payda bolghan. Biraq býgingi kýnderi kóshpendilik, sonymen birge qazaq bolmysy turaly teris oi-pikir qalyptasyp otyr. Tehnokrattyq ókilder, onyng ishinde batys oishyldary kóshpendilerdi órkeniyetke qarsy qoyyp, olardy jabayy halyq retinde qabyldaydy. Búl adamdy tolghandyratyn óte kúrdeli mәsele. Shyn mәninde, bәri kerisinshe – qazirgi zamanda kóshpendiler emes, otyryqshy halyqtardyng ózi jabayylanyp ketti. 

Áriyne, múnday pikir әuelde tosyn, әri dauly bolyp ta kórinui mýmkin. Sondyqtan mәselening bayybyna baryp, aitylghan oidyng әdildigin kóru ýshin órkeniyet pen jabayylardyng aiyrmashylyghyna kóz jiberip, salystyryp kórelik. 

Órkeniyet jәne jabayylar. Bir batys ghalymynyng «Órkeniyet pen jabayylar (varvarlar) ýnemi kýreste. Ádette búl kýreste jabayylar jenedi» degen sózi bar. Osylay batys oishyldary jabayylardyng ýnemi jeniske jetetinin moyyndaydy, biraq sebebin týsindire almaydy, nemese týsindirgisi kelmeydi.  Onyng da sebebi bar. Jabayy dep sanalatyn kóshpendilerding basymy týrki halyqtary. Sondyqtan Edil batyr (Attila) bastaghan kóne ghúndardyn, seljýk týrikterinin, Osman imperiyasynyng tizesi batqan europalyqtar, qypshaqtardan teperish kórip, týrki-mongholdardyng ezgisinde bolghan reseylikter, ózderin kóne mәdeniyetting oshaghy dep sanaytyn irandyqtar (farsylar) týrki әlemining órkeniyette alatyn ornyn moyyndaghysy kelmeydi. Olardyng әserining kýshtiligi sonshalyqty, býgingi kýnderi býkil әlem solardyng oi-pikirin qoldap otyr. 

Shynynda da, búl paradoks. 

Jabayylar jetilmegen, órkeniyetti elden tómen bolsa, onda qalaysha tómen el ózinen joghary eldi ýnemi jenip otyrghan? Al tarih shyndyghy – osy. Jabayylar órkeniyetti ýnemi jenip otyrghan jәne әlemdegi eng iri memleketterding negizin qúrghan. Búghan b.z.d. IU ghasyrdaghy ejelgi Ghúndar, odan keyingi Úly Týrik Qaghanaty, Shynghyshan, Ámir Temir joryqtary, Indiyadaghy Úly Moghol imperiyasy, odan bergi Osman imperiyasy tәrizdi úly memleketter tarihy jaqsy dәlel.  Otyryqshy eldi jenip búl memleketterdi ornatqan jabayylardyng barlyghy derlik kóshpendiler jәne týrikter edi. 

Búl qúbylystyng syryn týsinuding manyzy óte zor. Ásirese ata-babamyz kóshpendi bolghan bizge, qazaqtar ýshin. Sebebi, búl mәselege terendemegen, tek batys ghalymdarynyng oy jýiesin qabyldaghan keybir qazaqtarda da kóshpendiler mәdeniyetten artta qalghan, jabayy el degen oy qalyptasqan. Tipti keybir qazaq ghalymdary «kóshpendi» degenge arlanghanday, tarihtan týrli mysaldar izdep, qazaqty otyryqshy elding qataryna qosugha úmtylady. Olardyng oiynsha: jabayylar órkeniyetke qarsy jәne ony joiyshylar, adamzat qoghamynyng damuyna ziyan keltirushiler. Batys ghalymdary tújyrymdaytyn «jabayylar meyirimsiz-ozbyr, qatal-zúlym, adamgershiligi tómen» degen oidy qabyldap, tolyq sengeni sonshalyqty, tipti olardyng basqasha oilaugha qabileti joq tәrizdi. Kóshpendilerding ýnemi jeniske jetu sebebi –  olardyng mәdeniyeti joq jabayylyghy, meyirimsiz qataldyghy, tek qara kýsh, basshylarynyng ozbyr-qanypezerligi. Qazirgi zamandaghy kópshilik qauymnyng oiy osy. 

Biraq osynday oidyng shyrmauynda jýrip ensemizdi kótere alamyz ba? Últtyq kodymyz osynday nashar bolsa ruhany janghyru mýmkin be!? Áriyne, mýmkin emes! Sondyqtan últtyq kodymyzdyng qalyptasu tarihyna kóz jiberip, mәselening basyn ashyp aluymyz kerek. 

Eger mәselege tereninen ýniletin bolsaq, shyn mәninde olay emes, tipti, mýlde kerisinshe ekenine kózimiz jetedi. 

Ruhany janghyru bos alanda payda bolmaydy. Oghan irgetas kerek. Irgetasymyz – halqymyzdyng ótken zamanda qalyptasqan últtyq kody. Búl onyng ruhany baylyghy. Sol ótkendegi jinaghan baylyqty irgetasqa ainaldyryp, órkeniyetting zәulim ghibaratyn ornatyp, ruhany janghyrudyng jana belesine kóterile alamyz. Osylay jarqyn keleshegimizdi qúramyz. Ruhany janghyrudyng qabyrghasy keleshekte qalanatyn bolsa, al irgetasy – ótkende qalanghan últtyq kodymyz. Irgetasymyz әlsiz, nashar bolsa jasaghan ruhany janghyruymyzdyng ghimaraty da úzaq ómir sýre almaydy. Sondyqtan myqty irgetas kerek. Osy túrghydan alghanda, ruhany janghyru ýshin bizding irgetasymyzdyng qanday myqty ekenin, yaghny ata-babalarymyzdyng kim bolghanyn jәne qanday jetistikterge jetkenin bilip, týisinuding manyzy asa zor. 

Ol ýshin әueli ony anyqtaytyn belgi (kriyteriy) kerek. Qanday belgi boyynsha biz ózimizding ótken jaghdayymyzdy anyqtay alamyz? Eger osy súraqtyng sheshimin taba bilsek, jabayylar men órkeniyettilerding de arasy ashylyp, aqiqatyna jetemiz. Sebebi kimning kim ekenin týsinuge mýmkindik tuady. 

Órkeniyet pen jabayylardyng arasyndaghy talastyng sheshimi osy kýrdeli súraqtyng jauabyna baylanysty. 

Búl súraqtyng jauabyn Abay múrasynan tabugha bolady. Abay ilimi arqyly ejelgi qazaqtyng jabayy bolmaghanyn, kerisinshe jetilgen er minezdi jәuәnmәrt bolghanyn kóruge bolady.

Abay qyryq ýshinshi sózinde «Adam úghyly eki nәrseden: biri – tәn, biri – jan» deydi. Yaghni, adam balasy ruhany jәne zattyq bolmystardan, yaghny jan jәne tәnnen qúralghan. Osyghan baylanysty jetinshi sózinde jan qúmary jәne tәn qúmary bolatynyn jazady. Ekeui eki bólek jәne olar bir-birimen ýnemi kýreste. 

Tәn qúmary adamnyng tәnin qanaghattandyrudan shyghady. Tәn qúmary tórteu – úiqy, tamaq, qorghanu jәne úrpaq qaldyru. Búlar jan qúmaryn qanaghattandyru ýshin, yaghny adamgha ómirding týpki maqsatyna jetui ýshin kerek. Biraq kópshilik búl aqiqatty bilmeydi, nemese bilgisi kelmeydi. Osylay qazirgi zamanda jan qúmary úmytylyp, tәn qúmaryna baghyttalghan órkeniyet dәuiri tuyp otyr. Sondyqtan kópshilikting týsinigi boyynsha, órkeniyet degenimiz – ghylymiy-tehnikalyq jetistikterge negizdelgen, yaghny tәn qúmaryn qanaghattandyrugha baghyttalghan ómir salty. Jan qúmary ekinshi maqsatta. Tәn qúmary jan qúmarynan joghary qoyylyp, tәn qúmaryna arnalghan әreketting barlyghy jetistik retinde qabyldanady. Búl jetistikter materialdyq әlemning ómirin jalghastyrugha arnalghan barlyq jan iyelerine – januarlargha da, adamdargha da tәn. 

Biraq Abay ózining qara sózinde adam januarlardan bólek ekenin, onyng hayuanattardan artyq jaratylghanyn dәleldeydi. Ol artyqshylyq nede? Ol artyqshylyq – adamnyng jan qúmaryna berilip, ruhany janghyru jolyna týsu mýmkindiginde. Sol mýmkindikti paydalanghanda ghana adam qataryna qosylugha bolady. Al paydalana bilmeytinderdi Abaydyng «jarym adam», ne bolmasa «daladaghy andarsyn» dep anmen teneytini bar emes pe!? Ol mýmkindikti dúrys paydalanu ýshin adamgha hayuanattardan bólek erekshe aqyl jәne erik berilgen. Abaydyng ózi búl turaly otyz segizinshi sózinde anyq jazady.  Ókinishke oray, adamdar búl erikti ózining nәpsisine paydalanyp, kýnәli isterge barady. Osylay nәpsiqúmarlyq basym bolyp, әlem ýilesimdiligi búzylady. Mysaly, әrkim úiqyda mamyq tósekti únatady, eger ýlken sarayda bolsa tipti jaqsy. Tamaghy qarapayym emes, til ýiiretin dәmdi jәne mol boluy kerek. Qorghanu ýshin qaru-jaraqtyng neshe týrlerin jasap, kýrdelendire bermek. Úrpaq qaldyrugha úmtylys mólsherden asyp, nәpsiqúmarlyqqa, jezókshelikke ainalady. Osynyng barlyghy  -- jan qúmaryn úmytyp, tәn qúmaryna berilu belgileri. Adamdy nәpsi jenip, ol hayuan jasamaytyn qylyqty jasap, tómen qúldyraydy. Nәpsisi jengen adam hayuannan da jaman. Sebebi hayuan tabighy zandylyqtardy búzbaydy. Onyng aqyly joq. Al adam bolsa, nәpsi jolynda  ózining aqylymen hayuan jasamaytyn joldardy oilap tabudan tayynbaydy. Osylay keybireuler hayuannan da jaman bolyp jýr. Biraq ózderi týsinbeydi. Eshkim jene almay jýrgen jemqorlyq sebebining biri de, mine, osynda. 

Tәn qúmaryna berilgen adam azyp, mәngýrt,  sonynda qolynan eshtene kelmeytin bolbyr adamgha ainalady. Ruhany qúldyraghan adam ar-úyattan airylyp, qayrat-jigeri tausylady. Al qogham qúldyrau jolyna týsedi. 

Osydan manyzdy tújyrym shyghady. Ruhany túrghydan, ne bolmasa zattyq túrghydan qaraugha baylanysty adam qogham ómirin eki týrli qabyldaydy. Adamnyng qoghamdy baghalauy osy eki kózqarasqa baylanysty. Tәn qúmary túrghysynan alghanda býgingi tehnokrattyq órkeniyet jetilgen jәne kýnnen kýnge algha basyp kele jatyr.  Al jan qúmary túrghysynan alyp qarasaq – býgingi órkeniyet jetilu emes, ruhany qúldyrau dәuiri. Búl daudyng sheshimi joq tәrizdi. Sebebi, jan qúmary men tәn qúmaryn aiyryp, olardyng jaqsy-jaman jaqtaryn týsinu qarapayym adamgha onay emes, jәne әrbir jeke adamnyng oi-órisine baylanysty bolady. Osylay býkil adamzat órkeniyet mәselesinde ekige jarylyp otyr. 

Mәseleni sheshu ýshin Abay ilimine jýginip kórelik. Danyshpan Abay búl daudyng sheshimin tauyp beredi. 

Jan qúmary men tәn qúmarynyng qaysysy joghary? Adam ómirining baghyty osy súraqtyng jauabyna baylanysty eki týrli bolady. Abay jan tәnnen joghary, sondyqtan jan qúmary tәn qúmarynan artyq ekenin dәleldeydi. Adam ómirin anyqtaytyn nәrse – jan qúmary. Adam ghana emes, býkil qogham ómirin anyqtaytyn osy belgi. Neghúrlym ómir jangha jayly bolsa, ol – solghúrlym joghary. Yaghni, jan qúmary yqpalyndaghy qogham tәn qúmary yqpalyndaghy qoghamnan joghary túr.

Endi órkeniyet pen jabayylyqty bir-birinen aiyryp, olardyng qaysysy artyq ekenin týsinu kerek. Ol ýshin  qaysysy jan qúmaryna, al qaysysy tәn qúmaryna beyim ekenin biluge tura keledi. Osylay ózimizding kim ekenimizdi týsinip, adamzat tarihyndaghy ornymyzdy kóre alamyz. 

Jabayylar kim bolghan? «Jabayylar» shynymen de jabayy bolghan ma? Qazirgi zamandaghy týsinik boyynsha kóshpendilerding barlyghy «jabayylar». Ejelgi adamdardy da osy qatargha qosady. Múnday pikir adamnyng ruhany bolmysyn eskermey, ony tek qana tәn retinde qabyldaudan shyghady. Áriyne, búl taza materialistik kózqarastan shyghatyn jansaq pikir. Sebebi, tabighatpen ýilesimdi ómir sýretin adamdar jabayy boluy mýmkin emes. Kóshpendiler ózderin tabighattyng bir bóligi retinde sezinip, Tәnirge tabynghan. Tәnir degenimiz aspan, tabighatty bildiredi. Qazirgi kezdegi qazaqtardyng adam «óldi» demey, «qaytty» dep, tabighattyng basqa  dengeyine ótkenin bildirip, aruaqtardy úmytpay, olarmen ýnemi baylanysta otyratyny osyny bildiredi. Olar ózderin tabighattyng ajyramas bóligi retinde sezinip, әlemder baylanysyn búzbay, tabighatpen ýilesimdi ómir sýrgen. Osylay kóshpendiler Tәnirge qúlshylyq etip, tabighat yqpalymen, bolmys zandylyghymen birge bolghan. Álemmen birtútas bolyp, birikken. Álemdi kemshiliksiz bir Jaratushy jaratyp, ony Ózi basqaryp otyrghandyqtan, múnday ómirde de kemshilikting boluy mýmkin emes. Endeshe kóshpendiler ómiri de kemshiliksiz boldy. Jan tabighat ayasynda evolusiya boyynsha ýzdiksiz jetilu barysynda. Búl jaghday kemshiliksiz kóshpendilerge býkil adamzat ómirin rettep, bolmys ómirimen ýilesimdi boluyn rettep otyrugha mýmkindik berdi. Kóshpendiler osylay  adamzat qoghamyn bir qalypta ústaytyn negizgi kýsh boldy. Tәn qúmaryna berilip, evolusiyalyq joldan shyqqan halyqtardy jónge salyp, olardy ýilesimdi ómirge qaytaryp otyrghan. Kóshpendilerding otyryqshylardy baghyndyryp, úly memleketter qúrghanda elde tynyshtyq ornap, ózara qarym-qatynastyng jaqsaruy, halyqtyng ómiri bir qalypqa kelui osynyng dәleli. Kóshpendiler osylay adamzat ómirining evolusiyalyq órkendeuinde negizgi kýsh bolghan. Onyng sebebi de bar. Abay ózining otyz segizinshi qara sózinde «Alla taghala – ólsheusiz, bizding aqylymyz – ólsheuli. Ólsheulimen ólsheusizdi biluge bolmaydy» dep jazady. Kóshpendi ómir – minsiz Álemdik Sananyng jaratqany bolsa, al otyryqshy ómir – adamnyng shekteuli aqylymen payda bolghan jasandy ómir. Kóshpendi ómir minsiz Alla taghalanyng jasaghany, al otyryqshy ómir – adamnyng ólsheuli oiynan payda bolghan ómir. Ólsheusiz ben ólsheulini salystyrugha bolmaydy. Abay otyz segizinshi sózinde ólsheulining Ólsheusizding jasaghanyn jasamaq týgili, ony týsine de almaytynyn jazady. Endeshe Ólsheusiz jasaghan kóshpendi ómirdi ólsheuli jasaghan otyryqshy ómirmen qalay salystyra alamyz? Al ólsheuli adam oiy jasaghan ómirdi Ólsheusiz Alla taghala jasaghan ómirden artyq degenning ózi, islam túrghysynan (tipti qay din túrghysynan bolsa da) alghanda Jaratushygha kýmәn keltiru bolyp shyghar edi. Búl – jabayylardyng otyryqshylardan kem emes, kerisinshe artyq ekenine bir dәlel.    

Ekinshi dәlel – órkeniyet pen jabayylyqtyng arasyndaghy tartys jan qúmary men tәn qúmarynyng ýzdiksiz kýres ainasy. Jan qúmary tәn qúmarynan joghary ekeni aityldy. Tәn qúmary jenip, jan qúmary kýizelgende kóshpendiler kelip jan qúmaryn qayta qalpyna keltiredi. Mysaly, kóshpendiler irip-shirigen Búhar handyghyn, ózara kýresip birige almay jýrgen orys knyaziderin, ruhany qúldyraghan ertedegi Rim imperiyasyn osylay qútqardy. Jany sau adamnyng tәni de sau, sondyqtan ol tәn qúmaryndaghy adamnan joghary túrady. Onyng ruhany kýshi bar. Ruhany kýsh pen zattyq kýsh kýreskende әrdayym ruhany kýsh jenedi. Sebebi ruhany kýshting qoldaushysy – Joghary Jaratushy. Oghan sýiengendi eshqanday kýsh jene almaydy. Al zattyq kýsh tek qana ózine ghana sýienedi. Sondyqtan, ol әrqashan jeniliste. Ruhany kýshi bar kóshpendiler tәn qúmarymen әlsiregen otyryqshylardy onay jenip, olardy týrtip, úiqydan oyatqanday bolady. Osylay kóshpendiler adamzattyng qozghaushy kýshine ainalghan. Eger osynday kýres bolmasa adamzat ruhy әldeqashan tereng úiqygha batyp, qogham irip-shirip, keybir úly imperiyalar ghana emes, tipti býkil adamzat jer betinen әldeqashan joyylyp keter me edi, kim bilsin. 

Adam ómirining jәne tabighattyng ózgeriske týsui otyryqshylyqqa ótken merzimnen bastalghan. Osylay qazirgi zattyq órkeniyetten shyqqan adamzat zardaptarynyng sebebi – otyryqshy ómir salty ekenin kóremiz. Zattyq órkeniyet adamzat qoghamyn ghana emes, býkil jer betindegi tirshilikke qauyp tóndirip otyr. Sondyqtan tabighat týrli jer silkinisi, múhittaghy sunami, aua rayynyng ózgeristeri tәrizdi belgiler beredi. Býgingi kýnderdegi koronavirus zardaptary da osynyng bir kórinisi bolsa kerek. Osylay tabighat adam balasyn tәn qúmaryna berilmey, jan qúmaryn jetildiruge ýiretedi. Biraq ómirden sabaq alu onay emes eken.  

Búl qarapayym týsinikti batys adamdary qabylday almaydy. Onyng da sebebi bar. Batys adamy men Shyghys adamy birdey emes. Olardyng ómir sýru qaghidalarynda ýlken aiyrmashylyq bar. Batys adamyn basy, yaghny aqyly basqarady, al Shyghys adamyn jýregi, yaghny jany basqarady. Basta my ornalasqan, sondyqtan batys adamy ómirdi oilau jýiesimen qabyldaydy. Jýrekte jan ornalasqan, sondyqtan shyghys adamy ómirdi janymen qabyldaydy. Tәn qúmary midan shyghady, al jan qúmary jýrekten shyghady. Batys adamy tәn qúmaryna jaqyn bolsa, al shyghys adamy – jan qúmaryna jaqyn. Olardyng ómirdi qabyldauy da eki bólek. Sondyqtan keyde olar tipti birin-biri týsinbey jatady. Jabayylardyng órkeniyetti ýnemi jenip otyratyn sebebin batys oy jýiesining týsinbeui de osy sebepten. 

Qazaq shyghys adamy bolghandyqtan, jan qúmaryna beyim. Ol «janym – arymnyng sadaghasy» dep ary ýshin, yaghny úyat jolynda ólimnen de qoryqpaytyn bolghan. Ádilet jolynda oghan eshqanday kedergi joq. Tipti, ólimning ózi kedergi emes. Búl oghan erlik, jәuәnmәrttik qasiyet berdi.  Sondyqtan onyng jolynda qarabas qamy ýshin ar-úyatynan aiyrylghan otyryqshy elding adamy bóget bola almaghan.  

Mi, odan shyghatyn aqyl, zattyq әlemge jatatyndyqtan, batys adamy zattyq órkeniyetke jaqyn. Zattyq órkeniyetting damuy Europada on besinshy ghasyrdan bastalyp, býgingi kýnderi kýsh alyp ketkeni belgili. Ol býkil adamzattyng oi-órisine sinip, qazirgi zamanda býkil әlemdi jaulap aldy. Sondyqtan adamzat ómiri zattyq órkeniyetting әserimen azyp-tozyp, qúldyrau ýstinde. Býgingi adamdar ruhany kýshting ne ekenin bilmeydi, týsinbeydi de. Olar ýshin zattyq órkeniyeti joq elding barlyghy – jabayylar. Keybir qazaqtardyng batys oy jýiesin qabyldap, ózderining búrynghy ata-babasyn jabayylarmen tenep jýrgenderi de osy sebepten. 

Sonymen, shyn mәninde, kim jabayy? Tabighatpen ýilesimdi ómir sýretin kóshpendiler jabayy ma, әlde tek ózining qarabas qamy ýshin býkil tabighatqa ziyan keltirip, adamzat ómirine qauip tóndirip otyrghan zattyq órkeniyet jabayy ma? Endi búl manyzdy súraqqa әrkimning ózi jauap bere alady.   

Abay ilimi ayasynda kóshpendi elderding tarihiy-әleumettik jaghdayyn osylay týsinip, tarazylay alamyz. Osylay, kóshpendi ómir sýrgender jabayy emes, kerisinshe, olardyn otyryqshy ómir sýrgenderden artyq bolghanyn týsinemiz. Sol kezde kóshpendi ómir otyryqshylyqqa qaraghanda artyq jәne ýilesimdi ómir ekenine kózimiz jetedi. Osylay әlemdik әdilettilikti qalpyna keltirip jәne halqymyzdyng últtyq kodynyng tarihyn  dúrys týsine otyryp, eurosenristik oy jýieden arylamyz. 

Sonymen, Evraziyanyng ýlken kenistiginde biyligin jýrgizip, imperiyalyq memleketter qúrghan halyqtardyng barlyghy da kóshpendiler ekenin kóremiz. Olar Jersharyndaghy halyqtargha beybit ómir berdi. Kóshpendiler evrosentristerding oiynday «varvar» emes, adamzat ómirin dúrys baghytqa salyp otyrghan negizgi kýsh bolghanyn kóremiz. Kóshpendi ómirding әlem ýilesimdiligining bir kórinisi ekenin bile otyryp, últtyq kodymyzdyng qalay qalyptasqanyn týsinemiz. Osynday jolmen qalyptasqan últtyq kodymyz – bizding negizgi ruhany baylyghymyz.   

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog.

Abai.kz