Zang ýstemdik qúruy tiyis
Úzaqbay QARABALIYN, Qazaqstannyng Enbek Eri, Qazaq múnay jәne gaz institutynyng bas diyrektory
Janaózen qalasyndaghy qayghyly oqigha turaly alghashqy habarlar taratylghannan beri ózimdi qoyargha jer tappay jýrmin. Shyn mәninde túrghyndary biri-birin jaqsy tanityn shaghyn ghana múnayshylar qalasynda qalaysha múnday oqigha oryn aldy. Tipti, aqylgha qonymsyz.
Basbúzarlar men búzaqylardyng Janaózen qalasynda jasaghan jantýrshigerlik әreketterin qatang týrde sógemin. Osy qaskóy әreketterdi jasaugha qatysqan jastargha qarata aitarym: Oilanyndar! Sender kimderdi tonap, kimderdi órtep jatyrsyndar? Sender kimdi qyryp jatyrsyndar? Sender óz qalana, óz otandastaryna, óz tuystaryna qastandyq jasap jatsyndar! Búl jerde eshqanday da jalghan úranmen jaba toqugha bolmaydy, búl - auyr qylmys, al onyng qatysushylary qylmysker bolyp qalady.
Býginde Janaózende bolghan tónkeristi osy jyldyng mamyr aiynda «Ózenmúnaygaz» óndiristik filialynda bolghan múnayshylar ereuilimen baylanystyru әreketteri oryn alyp jatyr. Osy rette búghan ózimning qosylmaytynymdy jetkizgim keledi.
Úzaqbay QARABALIYN, Qazaqstannyng Enbek Eri, Qazaq múnay jәne gaz institutynyng bas diyrektory
Janaózen qalasyndaghy qayghyly oqigha turaly alghashqy habarlar taratylghannan beri ózimdi qoyargha jer tappay jýrmin. Shyn mәninde túrghyndary biri-birin jaqsy tanityn shaghyn ghana múnayshylar qalasynda qalaysha múnday oqigha oryn aldy. Tipti, aqylgha qonymsyz.
Basbúzarlar men búzaqylardyng Janaózen qalasynda jasaghan jantýrshigerlik әreketterin qatang týrde sógemin. Osy qaskóy әreketterdi jasaugha qatysqan jastargha qarata aitarym: Oilanyndar! Sender kimderdi tonap, kimderdi órtep jatyrsyndar? Sender kimdi qyryp jatyrsyndar? Sender óz qalana, óz otandastaryna, óz tuystaryna qastandyq jasap jatsyndar! Búl jerde eshqanday da jalghan úranmen jaba toqugha bolmaydy, búl - auyr qylmys, al onyng qatysushylary qylmysker bolyp qalady.
Býginde Janaózende bolghan tónkeristi osy jyldyng mamyr aiynda «Ózenmúnaygaz» óndiristik filialynda bolghan múnayshylar ereuilimen baylanystyru әreketteri oryn alyp jatyr. Osy rette búghan ózimning qosylmaytynymdy jetkizgim keledi.
Bas prokuraturanyng aldyn-ala tergeu materialdaryna sýiensek, qazirgi tanda júmys istep jatqan múnayshylar búl әreketterge aralaspaghan. Beynetaspadan aldyn-ala dayyndalghan, qoldaryna túrba, úshyna pyshaq baylanghan tayaqtar, janghysh zaty bar bótelkeler ústaghan jastardy kóruge bolady. Tipti, kuәgerler olardyng qoldarynda suyq qarudyng bolghanyn aitady. Osy búzaqylardyng arasynda múnayshylar bolghan joq jәne olardyng boluy mýmkin emes.
Eng soraqysy, basbúzarlardyng búl әreketi el iygiligi ýshin enbektenip jatqan múnayshylardyng atyna kir keltirip, olardyng jyldar boyy jinaghan bedeline syzat týsirgeni ózekti órteydi.
Búl rette men Memleket basshysynyng ózine tәn parasattylyghymen ózderining qylmystyq niyetteri ýshin jaghdaydy paydalanyp qalghysy kelgen búzaqy toptyng әreketinen naghyz múnayshylardy arashalap alghany ýshin alghysymdy bildiremin. Sebebi, múnayshylardyng múnday jauapsyz әreketterge baruy mýmkin emes.
Áriyne, tәrtipsizdikter Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan merekelik konsertting keybireulerge únamauynan bastaldy. Merekelik issharalargha qatysu ýshin Janaózenning bas alanyna myndaghan túrghyndar jinaldy, alayda olar el ómirindegi asa manyzdy merekeni toylay almady. Birneshe aidan beri jalaqyny kóterudi talap etip, júmysqa túrghyzu turaly kómekten bas tartqan júmyssyz múnayshylardyng osy әreketterge qatysy bary ókinishti. Olar kópten beri alanda túr, tipti, olar alandy ózderine «menshiktep» te alghan. Olar bas alanda Tәuelsizdik merekesine baylanysty qala túrghyndaryna arnalghan merekelik shara úiymdastyrugha qarsylyq bildirdi. Olardyng nelikten bas alandy Janaózen qalasynda túryp jatqan 110 myng túrghyndiki emes, ózderining menshigindey kórgenin týsinu qiyn.
Sonyng nәtiyjesinde osy alanda túrghyndar aldymen konsertti ótkizbey, sahnanyng qiratyp, ornatylghan apparaturalardy syndyryp tastady. Osylaysha, olar ózderining jauapsyz әreketimen basbúzarlar men búzaqylargha jol ashyp berdi. Áriyne, olardy pighyly bóten bireuler ózderining qylmystyq maqsattary ýshin paydalanuy әbden mýmkin. Osyny alanda túrghandar nege týsinbeydi degen súraq tuyndaydy.
Ol az deseniz, el arasynda «ereuilshiler» dep atalyp ketken bir top ózderin qalanyng qalghan túrghyndaryna, emin-erkin ómir sýrgisi keletin, balalaryn alandamay mektepke jiberip, kóshege shyqqanda ózining jәne otbasynyng qauipsizdigine alandamay, qalanyng ósip-órkendep, damuyn qalaytyn 110 myng janaózendik túrghyngha qarsy qoydy. Aldymen olar qala túrghyndarynan alandy tartyp aldy, endi kelip qaskóy toptyng kesirinen astan-kesteni shyghyp jatqan qalany tartyp alugha niyettenude. Ózderin «múnayshymyn» dep atap jýrgen әlgi top ózderin el iygiligi ýshin enbek etip, jer qoynauynan qara marjan óndirip, ózining otbasyn asyrap, elimizding órkendeuine ýles qosqysy keletin «Ózenmúnaygaz»-dyng toghyz myng júmyskerine qarsy qoydy.
Naghyz múnayshy dep ken ornynyng keleshegine alandaytyn, jauapkershilik, paryz, borysh degendi jaqsy biletin, qaladaghy qiyn ahualgha qaramastan múnay kәsipshilikterinde enbek etip jatqan adamdardy ataugha bolady.
Naghyz múnayshy dep qanday da bolsyn qiyndyqtargha moyymay, qazynaly Manghystau týbegindegi alghashqy múnay kәsipshilikterin ashyp, eren enbekting ýzdik ýlgisin kórsetken adargerlerdi ataugha bolady. Olar 90-shy jyldardyng bas kezindegi qiyn-qystau kezende ailap-jyldap jalaqy kórmegen kezde de ayanbay enbek etti, ken oryndaryn saqtap qalugha tyrysty.
Mine, bir kezderi danqy asqan, dәuleti tasyghan Janaózen osynday naghyz múnayshylardyng qalasy boluy tiyis. Jalghan úran kóterip, el arasyna iritki salatyn jymysqy pighyldy toptardan aryluymyz kerek. Mýmkindiginshe qalany tez arada qalpyna keltirip, qauipsizdikti qamtamasyz etu qajet.
Men Janaózen qalasynda jiyilep ketken «ereuilder» men «narazylyq aksiyalarynyn» artynda qylmyskerler túr degen kópshilikting pikirine tolyqtay qosylamyn. Múnay kәsipshiligi joq, múnayshysy joq Shetpedegi oqigha - osyghan dәlel. Tәrtipsizdikti úiymdastyrghandar men oghan qatysushylar zang talaptaryna say jauapqa tartylady dep senemin.
Men barlyq qazaqstandyqtardy múnayshylardyng qúqyn qorghau degen siyaqty «syltaumen» qylmyskerlerding әreketin aqtap alugha tyrysyp jatqandardyng arbauyna senbeuge shaqyramyn. Taghy da qaytalap aitamyn: múnayshylardyng búghan eshqanday qatysy joq.
Búl kýnde men 14 jeltoqsan kýni Memleket basshysynyng qolynan «Qazaqstannyng Enbek Eri» degen joghary ataqty alghanda: «Men búl joghary ataqty Qazaqstan Respublikasyn damytugha, onyng tәuelsizdigin nyghaytugha ólsheusiz ýles qosqan barlyq qazaqstandyq múnayshylargha berilgen marapat dep týsinemin», - degen sózimdi eske týsiremin. Men múny Elbasynyng múnayshylardyng enbegine degen joghary baghasy, múnay salasyna degen senimi dep bilemin. Alayda, arada eki kýn ótpey jatyp, múnayshylar qalasynda aqylgha qonbaytyn qayghyly oqigha oryn aldy. Ókinishke qaray, osy oqighalardan keyin keybir aqparat qúraldary múnayshylardy elge qarsy qoygha talpynyp jatyr. Men múny mýlde dúrys emes dep sanaymyn.
Býginde Manghystau oblysynda Ýkimettik komissiya júmys istep jatyr, aimaqtyng problemalary jan-jaqty qaralu ýstinde. Búl mәsele Memleket basshysynyng baqylauynda. Memlekettik dengeyde tiyisti sharalar qabyldanady dep senemin. Osy janjalgha qatysy bar barlyq taraptardy shydamdylyq tanytyp, barlyq mәseleni aqylgha salugha shaqyramyn. Sonda ghana tynyshtyqty saqtap, tatulyqtyng tu ete alamyz.
Janaózen múnayshylary, jalpy barsha qazaqstandyq múnayshylar, ózge mamandyq iyeleri siyaqty Qazaqstanymyzdyng ósip-órkendeuin, halqymyzdyng tatu-tәtti ómir sýrgenin qalaydy.