Biyl, 2020 jyly 1269 jyly Talas qúryltayynda derbestik alghan aibyndy úly úlys Altyn Ordagha 750 jyl tolyp otyr. Tarihta Joshy úlysy, Úlyq úlys syndy ataularmen belgili Altyn orda imperiyasynyng 750 jyldyghyna oray Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev tapsyrma bergen. Onda Altyn Ordanyng 750 jyldyghyn layyqty dengeyde atap ótu, osy jyldy mereytoy retinde merkeleu turaly aitqan.

Memleket basshysynyng osy tapsyrmasyna oray ótken jyldan bastap elimiz tarihyndaghy úly úlystyng 750 jyldyghyn merekeleu júmystary jandy jýrgilip jatyr. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev ótken jyly Joshy hannyng kesenesin ziyarat etip, «Úlytau-2019» halyq­ara­lyq turistik forumynda sóz sói­legen bolatyn.

Qasym-Jomart Toqaev, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

«Úlytau aimaghy mindetti týrde Qazaqstannyng turister tartu kartasynyng aldynghy qatarynda boluy tiyis. Búryn jobalanghan «Úlytau» últtyq tabighy parkin qúru mәselesin jýzege asyru kerek. Biyl múnda turister ýshin arnayy ortalyq ashyluy tiyis. Úlytau halyqaralyq dengeydegi etnografiyalyq turizmning ortalyghyna ainaluy tiyis. Búl júmystardy Altyn Ordanyng 750 jyldyghyn merekeleu qarsanynda bastau kerek»,  – degen bolatyn Memleket basshysy.

Tarihyn tanymaghan elding bolashaghy búlynghyr degen sóz bar. Tәuelsiz elding әrbir azamaty tarihty bilip, ótken úly túlghalargha qúrmet kórsetip jýrse, elding erteni de jarqyn bolmaq. Osyny basa nazarda útsaghan el basshylary әrdayym tarihy tamyrmyzdy oyatyp, últtyq ruhymyzdy tasqyndatugha basa mәn berip keledi. Elimizding Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Úly dalanyng jeti qyry», «Ruhany janghyru» syndy asa ýlken baghdarlamalyq maqalalary Qazaqstan halqynyng tarihy tarmyryn týgendeuine ýlken serpin berdi.

Sol sekildi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta úly dalanyng úlyq tarihyn týgendeu júmystaryna asa mәn berip, osy júmystargha ózi tikeley qoldau bildirip otyr. Preziydentting bastamasymen ótken jyldan bastan elimizding týkpir-týkpirinde tarihy datalardy atap óteu baghytynda kóptegen is-sharalar ótip jatyr. Sonday-aq, memlekettik manyzy bar baghdarlamalar qabyldanyp, kitaptar, zertteu enbekteri jazylyp jatyr.

Sózmiz dәleldi bolu ýshin, jaqynda ghana jaryq kórgen «Joshy han. Úly dala» atty tarihy kitapty aitugha bolady. Ataqty Altyn Ordanyng 750 jyldyghy qarsanynda jaryq kórgen búl kitap Memleket basshysynyng Altyn Orda negizin qalaushy Joshy hangha mindetti týrde qúrmet kórsetuimiz kerek degen tapsyrmasyna say jaryq kórip otyr.

Biz sóz etip otyrghan «Joshy han. Úly dala» atty tarihy kitaptyng jaryq kóruine Qazaqstan Respublikasy últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, tarih ghylymdarynyng doktory Bolat Kómekov tikeley jetekshilik etip, júmys istedi. Atalghan újymdyq enbek Qazaqstan Respublikasy Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng ataqty «Úly dalanyng jeti qyry» atty baghdarlamalyq maqalasy ayasynda jaryq kórip otyr.

Erekshe aita keterlgi, Altyn Ordanyng 750 jyldyghy qarsanynda jaryq kórgen «Joshy han. Úly dala» kitabyna engen maqalalardy Qazaqstan jәne Resey Federasiyasynyng zertteushileri jazdy. Reseylik ghalymdar Shynghys hannyng imperiyalyq jәne postimperiyalyq tarihyn zertteumen ainalysqan ýlken zertteushiler sanalady. Olardyng zertteu enbekteri de búl kitaptyng jaryq kóruine óz kómegin tiygizdi.

Al «Joshy han. Úly dala» kitabynnyng jauapty redaktory Dýniyejýzilik Shynghys han akademiyasynyng akademiygi, tarihshy Ghizat Tabuldin myrza boldy. Ayta keterligi, Ghizat Tabuldin búghan deyin Altyn orda tarihyna qatysty újymdyq enbekke jauapty redaktor bolghan. Atap aitqanda ol kisining «Shynghys hannyng shejiresi: tarihy taldauy» atty erterek jaryq kórgen újymdyq júmysqa jauapty redaktor bolghan tәjiriybesi bar. Ýlken ghalymdardyng qatysuymen jazylghan iri jinaqtyng bezendiru júmystarymen beligli suretshi Alijapar Daniyardyng illustrasiyalary arnayy paydalanylghanyn aita ketu kerek.

Biz sóz etip jýrgen «Joshy han. Úly dala» tarihy kitabynnyng alghashqy túsaukeseri Lev Nikolaevich Gumiylyov atyndaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetinde ótken bolatyn. Atalghan jogharghy oqu orynynda ótken tarihshylar kongresinde osy tarihy tuyndynyng túsaukerseri bolghan. Búl kitap shyghystanushylargha, tarihshylargha, sonday-aq Qazaqstannyng ótken tarihyna erekshe qyzyghushylyq tanytatyn barlyq oqyrman qauymgha arnalghan.

«Joshy han. Úly dala» kitaby tórt ýlken bólimnen qúralghan. Birinshi bólimi «Úly dala» dep atalady. Búl bólimning basty aitary úshqan qústyng qanaty talatyn baytaq Euraziya dalasynda dәurendegen Deshti-qypshaq memleketi jayly tolyq mәlimet toptastyrylghan. Onda atalghan memleketting qalyptasu tarihy jayly, sol kezendegi monghol shapqynshylyghy turaly, qypshaq úlysynyng kóshpendileri jәne Úlytau ónirining tarihiy-mәdeny aumaqtary turaly zertteu enbekteri toptastyrylghan.

Al «Joshy han» dep atalatyn ekinshi tarauynda biyl 750 jyldyghy toylanyp jatqan Altyn Orda memleketining negizin qalaushy – Joshy han jayly zertteu enbekteri engizilgen. Sonday-aq, Altyn ordanyng zandy jalghastyrushylary sanalatyn ataqty Kók orda, Aq Orda jayly jәne Qazaq handyghy turaly kólemdi zertteu júmystary toptastyrylghan.

Al ýshinshi bólimning atauy «Kóshpendiler tarihynan» dep atalady. Búl tarauda biyl esimi erekshe úlyqtalyp jatqan Joshy hannyng әkesi, ataqty imperator Shynghys han jayly zertteu enbekteri engizilgen. Sonymen qatar, búl bólimde Shynghyshannyng (Temujiyn) ókil әkesi sanalatyn alghashqy ústazy, әrskery ónerge ýiretken ataqty han Túghyrylhan jayly da enbekter engizildi. Dәl osy Túghyrylhan jetinshi ghasyrda negizi qalanghan Kerey úlysynyng tarihy, atalghan úlystyng memlekettik qúrlymy turaly kólemdi enbekterdi de osy taraudan tabugha bolady.

«Joshy han. Úly dala» kitabynyng songhy bólim Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ataqty «Ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasyna arnalady. Sonday-aq, búl bólimde Qazaq handyghy túsyndaghy batyrlardyng erligi jәne oraldyng el tarihynda alatyn orny jayly zertteu enbekteri de engizilgen. Múnda Qazaq handyghynyng bastapqy kezeninen tartyp, Kenesary Qasymúly bastaghan kóteriliske deyingi kóptegen ataqty batyrlar qamtylghan.

Erekshelep aita keterligi, «Joshy han. Úly dala» kitabynyng betashar maqalasynyng alar orny erekshe. Kitaptyng qolyna alghan oqyrman eng aldymen Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng 2019 jylghy «Úlytau-2019» halyq­ara­lyq forumynda sói­legen sózin oqy alady.

Abai.kz