1. Jol basy. Qarqaraly

Abay múrasy – adamzat iygiligi. Sondyqtan, úly túlghanyng tughanyna 175 jyl tolatyn mereytoyyn YuNESKO dengeyinde atap ótudi Qazaqstan preziydenti ótken jyly kótergen bolatyn. Oishyl aqynnyng esimin úlyqtau, onyng óshpes múrasyn óskeleng úrpaqqa, ózge halyqtargha keninen nasihattau ýshin kólemdi is-sharalar belgilengeni de mәlim. Biraq, әlemdi jayylghan indet saldarynan olardyng birazy onlayn formatqa kóshirilse, kóbi belgisiz merzimge shegerildi. Osyghan qaramastan, Abay ruhymen qauyshugha niyet etken belsendi azamattar onyng asyl múrasymen qayta tanysu, tabany tiygen topyraqty basu, sanasyn janghyrtu maqsatymen týrli júmystar jýrgizude. «Qaraghandy – Qarqaraly – Qaynar – Qarauyl – Keregetas – Qúrqúdyq – Jiydebay – Aqshoqy – Bórli – Semey – Qaraghandy» marshrutyn belgilegen bizding avtokeruen osynday izgi sharalardyng biri bolady dep josparlanghan edi.

Ghalym hәm sayasatker, qogham belsendisi Aytqoja Fazyl aghamyz jazdyng sonynda, indetke qarsy karantin sharalary jenildegen bette-aq qaytalanbas túlgha dýniyege kelgen, 59 jylgha jeter-jetpes ghúmyry ótken, asyl múralary jaryqqa shyqqan hәm tәni mәngilik tynys tapqan Shynghystau ónirine baryp, ruhyna taghzym etip qaytugha shaqyrghan bolatyn. Aytekenning shaqyruyn qabyl alghandar alghashqy bette kóp bolghanymen, aigha juyq uaqyttan keyin jolgha shyghugha tәuekel etken – 13 adam. Olar – top jetekshisi Aytqoja Fazyl, onyng tuysy Janbota Qalqiyn, Oktyabri audandyq advokattar alqasynyng jetekshisi Maman Ibrahimov, qogham belsendileri: Jeksen Ábdirahmanov, Mayra Tileu-begim, Svetlana Tóleubekova; «Aqjol» demokratiyalyq partiyasy Qaraghandy oblystyq filialynyng tóraghasy Ermek Ábildiyn, onyng orynbasary Beybit Qúlmaghanbet, partiya mýsheleri: Eleubek Ábdihalyqov, Qayrat Kenshimbaev, Áygerim Jalbyrova; aqyn hәm jurnalist Mýsirkep Seydahmet jәne osy joldardyng avtory.

Qyrkýiekting 16-sy, sәrsenbi kýni saghat 8.00-de Qaraghandydaghy Abay eskertkishining aldynda sәttilik tilep shygharyp salghan azyn-aulaq jandardyng alqauymen sapargha attanghan avtokeruenning alghashqy at basyn tiregen beketi Qarqaraly edi. Qarqaralyny attap ketuge bolmaytyn birneshe sebep bar. Eng aldymen, Qarqaraly – úly túlghany jaryq dýniyege әkelgen Úljan ana men aqynnyng ayauly jary Dildә bәibishe tuyp-ósken ónirding ortalyghy, Qúnanbay agha súltan qyzmetin atqarghan jәne Abaydyng ózi san ret kelip, suyn ishken, dәmin tatqan qala. Múnda qajy saldyrghan meshitte Aytaghang besin namazyn oqyp, jolymyz sәtti boluyna dúgha baghyshtap, Qarqaralyny búryn kórmegen jolaushylar qala men qúday ýiining tarihymen tanysty. Meshit janyndaghy Qúnanbay men bala Abaydyng eskertkishine (Úljan men Dildә mýsini ornatudy súranyp túrsa da, olargha eskertkish Qarqaraly men Quda da, Shynghystau men Semeyde de qoyylmaghan. Patriarhaldyq qoghamnan shyqqanymyzdyng dәleli ispetti) «sәlemdesip», Býrkitti, Baqty, Doghalang arqyly ekindi aughan shaqta Qaynargha jettik.

2. Qaynar

Abyraly taularynyng ontýstik-shyghys qoynauyna súghyna ornalasqan búl kent pen tóniregindegi eldi auyldardyng tarihy da, qasireti de jetkilikti. Saryarqanyng shyghysyndaghy, ontýstikten soltýstikke qaray, úzyndyghy 20, eni 10 kilometrge sozylyp jatqan (abl. biyiktigi 1300 metr) Abyraly taularynyng atauymen 1928 jyly audan bolyp úiymdastyrylghan әkimshilik qúrylym 1955 jyly taratylyp, onyng auyldary Semey oblysynyng Abay, Qaraghandy oblysynyng Qarqaraly, Qu (Egindibúlaq) audandaryna berildi. Adamnyng ýsh mýsheline juyq uaqyttan keyin (1991 jyldyng sonynda) audan qayta qalpyna keltirilip, ónir júrtshylyghy ólgeni tirilip, óshkeni janghanday mәre-sәre bop qalghan edi. Áytkenmen, quanysh úzaqqa sozylghan joq, әkimshilik bólinisterdi ontaylastyru degen sebeppen Abyraly 1997 jyly ekinshi mәrte taratyldy. Aldynghy joly audan jeri yadrolyq synaq poligony ýshin tartylyp alynsa, ekinshi retinde Qazaqstan biyligining auylgha ýstirt qarauy men sauatsyzdyghy saldarynan qasaqana jasaldy. Onyng ýstine, 1931-1933 jyldary qoldan jasalghan nәubetten keyin Abyralyda búghan deyin bolghan 29812 adamnan 4144-i ghana aman qalypty. Qalghandary ashtan qyrylghan nemese jan saughalap ózge ónirlerge, negizinen Resey, Qyrghyzstan, Ózbekstan respublikalaryna ketuge mәjbýr boldy. Osynshama zardap shekkenine qaramastan, ekinshi ghalamdyq qyrghynda myndaghan abyralylyq «halyqtar týrmesine» ainalghan SSSR-di nemis fashisterinen qorghaugha qatysyp, jýzdegen azamat jer jastandy, kóbi mýgedek bolyp oraldy. Osy qandy qasaptyng jarasy jazylmay jatyp audan taratylyp, qyryq (1949-1989) jyl boyy jergilikti halyq alapat synaqtyng tәjiriybelik materialyna ainalghanyn kópshilik onsyz da biledi.

Abyralynyng jaghdayyn búlay tәptishtep jatqanymyz, búl ónir – qazaq últynyng mandayyna Múhamedqaly Tәtimov, Ámire Qashaubaev (resmy derek boyynsha), Saparghaly Begaliyn, Biybigýl Tólegenova, Bayghaly Dosymjanov, Seyit Qasqabasov, Rymghaly Núrghaliyev, Shyraqbek Qabylbaev, t. b. kóptegen biregey túlghalardy bergen qasiyetti de qútty meken.

Qaynar kentining Mәdeniyet ýii qyzmetkerlerimen jýzdesip, olardyng qymyzynan, ózimizding jol azyghymyzdan auyz tiydik. Osynda estigen paydaly aqparatymyz, Abyraly audany ekinshi mәrte jabylghan bette ónirding halqy tynymsyz talap qoyyp, tikeley Semey qalasyna baghynatyn mәrtebege ie bolghan eken. Sonyng arqasynda búrynghy audan ortalyghyndaghy kәsiporyndar saqtalyp, ýlken qalanyng budjetinen tәp-tәuir nәpaqa iyelenetin kórinedi. Qarqaralygha qosylghan Egindibúlaqtyn, Aqtoghaygha berilgen Shashubaydyng býgingi mýshkil halin kórip-bilgendikten, búl ónirlerding túrghyndary sonday әreket jasamaghanyna qynjyldyq.

3. Qarauyl. Shynghystau. Qúrqúdyq

Avtokeruenning alghashqy kýngi maqsatty nysanasy Qarauylgha jetkende kóz baylanyp, qaranghylyq qonlanghan edi. Qonaqýige túmsyq tiredik. Sapar jetekshisi Aytaghang inisi Janbota ekeui Qazaqstannyng týkpir-týkpirin, tipti shekaralas memleketterding de birazyn avtomobilimen aralap qaytqanyn jәne kóbinese Aytqoja agha rulide bolyp, keyde dalagha da qonyp qalghandaryn aityp kelgen-di. Degenmen, úzaqtyghy jarty myng kilometrden asatyn, kenes dәuirinen beri jóndeu kórmegen auyr joldan keyin mashinada týneudi jón kórgeni eriksiz tәnti etti. Áuelde qonaq ýide oryn jetkiliksiz bolghandyqtan amalsyzdyqtyng әreketi shyghar dep oiladym. Keyin basqa meymanhanadan bólme tabylsa da aqsaqal mashinasynda qaldy. Avtomashinada qonghandardyng biri erteninde týni boyy tonyp-jauraghanyn, úiqysy qanbaghanyn aityp shaghymdansa, Aytaghang әzil-qaljynyn órbitip, shay әzirlegen qyzdardyng eptiligi men kórkine tәntiligin de úmytpay, tanghy astan keyin jolgha shyghugha asyqtyrdy.

Búl kýngi jolbasshylyq tizginin Jeksenning bayyrghy tanysy, úly jazushynyng kindik qany tamghan Bórili aulyndaghy M.Áuezov múrajayynyng diyrektory Shaghjan Isabaev qolyna alghan eken. Búl jigitting әkesi Beken Kәnibayúly atalghan muzeydi úiymdastyrghan, shejireshi jan bolypty. Jyldyng basynda, toqsangha iyek artqanda Allanyng amanatyn tapsyrghan aqsaqaldyng sonynda «Úlylar mekeni» degen kitaby, kóptegen maqalasy men esteligi qalghan kórinedi. Áulet dәstýrin jalghastyrghan Shaghjan da әngimeshil, ónir tarihynyn, Abay men Múhtargha qatysty oqighalardyng tamasha bilgiri tәrizdi әser qaldyrdy. Onyng bastauymen Shynghystaudyng soltýstik-shyghys bauryndaghy Kókbay aulyna (Abaydyng shәkirt inisi Kókbay Janatayúly aqynnyng qúrmetine qoyylghan atau eken) kelgenimizde býgingi saparymyzda Shynghysty teristikten týstikke qaray kóktey ótip, Shәkәrim qajy qastandyq qúrbany bolyp, qapylysta oqqa úshqan Keregetas pen ghúmyrynyng songhy jyldary ótken Sayatqora qonysyna, odan song asyl sýiegi 30 jyl jatqan Qúrqúdyqqa baratynymyzdy bildik. Taudyng ishindegi joldy Shaghjannyng ózi bile qoymaydy eken. Sondyqtan, úzaq uaqyt jýrgizushi bolyp, kóne qonystyng jyqpyl-jyqpylyn jete biletin qariyany algha salmaqshy.

Joldyng auyrlyghy birden bilindi. Kýrt órge tartyp, beleske shygha bere yldigha qúldilaytyn joldyng tabany susyma qiyrshyq tas. Keybirining qyry qylyshtyng jýzinen beter. Tiginen tiyse mashina dóngelegin tilip týsetindey. Ghasyrlar boyy jel qyrnap, su shayghan kәri Shynghystyng әjimderindey taram-taram joldardyng birine andausyzda týsip ketsen, onaylyqpen qayta shygha almasyng anyq. Qasqa jolda jer apshysyn quyratyn quatty kólikter taudaghy joghary órlep, tómen týsip iytindegen tar soqpaqta tasbaqasha tyrbandap qaldy. Saghatyna 25-30 shaqyrymnan aspady jyldamdyq. «Súr búlt týsi suyq qaptaydy aspan...» dep Abay aitqanday, tanertennen qorghasyn búlttar kók jýzin kómkerip, enseni basyp alghan-dy. Jabaghy jýndey úiysa jónkilgen búl astynan anda-sanda jyluy azayghan kýn sәulesi kórinedi.

Qúnan qoydyng eti pisetindey uaqyt ótkende tal-terek, qayyng kómkergen ózenning jaghasyna toqtadyq. «Búl sudyng aty Botaqan, – dedi Shaghjan jer iyesi ekenin anghartyp. – Jogharghy túsy Dildә bәibishening jaylauy. Tobyqtylar Shynghystyng Ertis jaq betinde qystap, týstik betin jaylaydy eken. Abaydyng talay óleni osy ózen jaghasynda jazylghan bolar».

Sudy boylay bitken, kýzding bar boyauyna – jasyl, sary, qyzyl týsterge molynan malynghan shoq-shoq aghashtyng arasynan tabany tas ótkel tauyp, arghy betke óttik. Áli jol shetine jetpeppiz. Búirat tóbelerdi keyde tiginen asyp, keyde bauyrlay iyrelendegen kóne sýrleuding key jerine qalyng shóp ósken, san mәrte Shynghysty shiyrlaghan qart jolbasshymyzdyng ózi janylyp qalady ara-túra. Búl tústa taulardyng qyrtysy jazyla bastaghanymen, әli de shúghyl biyikter men kýrt tómendeytin yldilar kezdesip qalady. Týske tarmasa úzyn betinde teristik pen týstiktegi tóbelerge sinip jatqan jinishke ózenge jetip, joghary-tómen shiyrlap jýrip aldyq. Aqyry, bie sauym uaqyttan keyin ong qanattaghy biyik jotalardyng tóbesine ayaldadyq. Qyrkýiekting yzghyryq jeline ilesken janbar tamshylary qantardaghy qar týiirshiginen kem týspeytindey. Alghashqy suyq bolghandyqtan shyghar. Jergilikti adamdar qyr basynan oigha týsip, izdep jýrgen Keregetasymyz osy ekenin aitty. Tómende, Shәkәrimning oqqa úshqan jerine qoyylghan eskertkishti jaqynnan kórip, janynda suretke týsu maqsatymyz aqtalmady. Jotanyng teristik betindegi tekshelengen jartas pen jarty shaqyrym yldida qarayghan tas belgini alystan tamashaladyq.

– Dýnie astan-kesteng qylghan kenestik biylikti, onyng sharualardy tәrkileu, oghan ilikpegenderdi ortagha újymdastyru nauqandaryn sanasyna syighyza almaghan Shәkәrim búl is-әreketterding sonynan ashtyq nәubeti ilese kele jatqanyn andap, balalaryna Qytay asyp ketuge kenes beredi. Birge ketu turaly oy tastaghan úldaryna tórimnen kórim jaqyn qalghanda shetke qashpay-aq qoyayyn, sýiegim tughan jerding bir shúnqyrynda qalsyn dep, olardy jolgha sap, el shetinen qoshtasyp kele jatqan beti eken. NKVD bastyghy Qarasartov bastaghan janalghyshtar osy jerde andyp túryp, aqyn ózennen ótetin ótkelge búrylghan kezde atypty. Alghashqy oq ayaghyna tiyse, ekinshisi ajal әkelgen, – dedi Shaghjan osydan toqsan jylgha tayau uaqyt búryn ótken qandy oqighany kóz aldyna elestetip.

Jolbasshymyzdyng múndy әngimesin ýnsiz tyndap, aqynnyng aqyrghy demi shyqqan mekenge taghy da bir jol týser degen ýmitpen Qúrqúdyqqa bet týzedik. Sudyng arghy betindegi Sayatqoragha baru turaly josparymyz da keler bir uaqyttary jýzege asar degen arman kýiinde kókeyde qala berdi.

Shaghjannyng aituynsha, qyzyl bandylar qajynyng sýiegin týiege artyp, Barshatas aulyna barypty. Búl jerden Shәkәrimning mәiitin jerleu ýshin súrap alatyn bir jan shyqpaydy. Júrt milisiyanyng kózine týsuge qorqady. NKVD otryady marqúmnyng mәiitin týiege tendep alyp, eki-ýsh kýn qorlap, Baqanas ózenining orta aghysynan shyghysqa qaray, Ýshqyzyl qonysy túsyndaghy Qúrqúdyq atanghan shúnqyrgha tastap ketedi. NKVD-dan, onyng el ishindegi jansyzdarynan qaymyqqan júrt әuelde qajynyng mәiitin jerleuge qoryqsa, atalghan qandy oqighagha ilese kelgen ashtyq nәubeti qazaq júrtynyng esin mýlde shygharyp jiberipti. Ashtyq pen indetten aman qalghan el qaytadan es jiyp, bas qúraghan kezde de Shәkәrimning sýiegin izdeytin, ony jer besigine bóleuge bilek sybanyp kirisken jan shyqpapty. Búrynghylardy biletinder ótip ketken, qogham da, adamdardyng sanasy da ózgergen.

Shәkәrim úldarynyng kópshiligi әkesining taghdyryn qúshady: Ghafur men Bayazit ashtyq pen azap saldarynan týrmede, Qabysh soqqynyn, ashtyqtyng zardabyn keship Shynghystaudyng ishinde jan tәsilim etipti. Qytaygha ketip ýlgergen Ziyattyng ózi qúryghy úzyn qiyanatshyl kenes biyligining shengelinen qútyla almay, qayghyly qazagha úshyraydy. Ajal tyrnaghyna ilikpegenimen kenjesi Ahat ta kommunistik qoghamnyng «syi-siyapatyn» kórip baghypty. Ákesin atqan bandylar әuelde týrmege japsa, odan әupirimdep shyghyp, Shymkent, Jambyl ónirlerinde múghalim bolyp jýrgen ony 1937 jyly «bandynyng balasy», «qajynyng úly» degen sayasy aiyppen itjekkenge aidaydy. Aydaudan oralyp Almaty oblysyndaghy mektepterde qyzmet atqarady. Tek 1958 jyly kýzde Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng aqtalghany turaly SSSR KGB-synyng prokurory qol qoyghan sheshimnen keyin ghana keng tynys alyp, ensesin tiktegen ol әkesining shygharmalaryn ashyq jinaugha kirisedi. Qúrqúdyqta jatqan qajynyng sýiegin 1961 jyly óz qolymen jinap alyp, Abay men Ospannyng mýrdesi jatqan Jiydebaydaghy ziratqa jerleydi.

«Zúlymdyq imperiyasynyn» (R.Reygan) barlyq zorlyq-zombylyghyn bastan keshken Ahat Shәkәrimúly tek 1968 jyly, 68 jasynda tughan ónirine oralyp, 1984 jylgha, yaghny ghúmyrynyng sonyna deyin Abaydyng Jiydebaydaghy muzey ýiining diyrektory bolady. Ózine topyraq osy jerden, qolymen arulap qoyghan әkesining janynan búiyrypty.

Álqissa, Qúrqúdyqtaghy, qajynyng sýiegi 30 jyl saqtalghan kiyeli jerge taghzym etip, Shәkәrimning aruaghyna dúgha baghyshtap, Qarauylgha jol tarttyq. Eki aralyq 70 shaqyrymdyq jer jәne týske deyingi saparymyzgha qaraghanda jol jenil dep edi bastaushylarymyz. Bizge olay kórinbedi. Tabany suly ózekter, qiya betkeyler, kýre joldargha ýirengenderding janyn týrshiktiretin qyry pyshaqtay tastar múnda da mol eken. Jol da úzaryp ketkendey, kemi jýz shaqyrym bar siyaqty. Biraq, Múhannyng «Abay jolynda» aitatynday, «lәillah illa allamen» jol esepteytin Júman siyaqty atalary bar auyldyng adamdarymen sóz talastyra alamyz ba?! Eriksiz kóruge, kónuge tura keldi.

4. Jiydebay

Ymyrt ýiirile tanerteng ózimiz Shynghystyng ishine attanghan Kókbay aulyna kelip, múnda kóp bógelmey Qarauyl, Jiydebay arqyly Kengirbay biyding kesenesine jetkenimizde týn qaranghylyghy qonlanghan edi. Jergilikti el By ata atandyrghan Kengirbay Tobyqty ishinde ghana emes, irgeles otyrghan Uaq, Kerey, Nayman taypasynyng Matayyna da syily, yqpaldy rubasy aqsaqal bolghan dýr. Áriyne, Múhannyng «Abay joly» men «Enlik – Kebek» tragediyasy arqyly biyding jaghymsyz beynesi qalyptasqany osy tuyndylarmen tanys oqyrmangha ayan. Biraq, qanshalyq klassikalyq enbek bolghanymen, Reseyding otarlyq pighylyn dәriptegen qoghamnyng ynghayymen jazylghan shygharmalar bolghandyqtan, qazaqtyng últtyq mýddesine qyzmet jasaghan kóptegen túlghalar olarda únamsyz bolyp kórsetilgenin júrt týsiner dep oilaymyz.

Kengirbay Jigitekúlynyng ómir sýrgen kezeni turaly derekter әrtýrli: 1720/23 – 1808 nemese 1730 – 1815, ziratyndaghy taqtada 1735 – 1825 jyldar (jәne Jandosúly) dep kórsetilgen. Anyghy, jonghar shapqynshylyghynan «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» sýrginine úshyraghan Orta Jýz taypalary Saryarqagha qonys audaryp, Úlytau manynda kóship-qonyp jýrgende, Kengir ózeni boyynda dýniyege kelipti. Er jete kele sheshendik qabiletimen, әdil baylamymen ru kósemine ainalyp, Tobyqtynyng bii atanghan ol elin Shynghystyng terisigi men týstigine ornalastyryp, kezinde syrtqy jaugha (tipti Resey otarshylaryna da), ishki daugha bermegeni jayly el auzynda ertegige bergisiz әngime de, anyz-әpsana da kóp. Kengirbay jasy seksennen asqanda Tobyqtynyng biyligin Abaydyng ýlken әkesi Óskenbay biyge tabystap, baqiyna alansyz attanghan kórinedi. Mýrdesi Jiydebay qoryghyna, Qarauyl ózenining jayylmasy janyndaghy tóbege jerlenipti. Ziraty әuelde qanday bolghanyn Shaghjan aita almady. Qazirgi kesene osydan eki ghasyr búryn jasaghan sheberlerding qolynan shyqqan júmys emes, keyingi dәuirding jemisi ekeni kórinip túr.

By ata kesenesi janynda qonaqýi, ashana, shyraqshynyng baspanasy, t.b. sharuashylyq qúrylystary bar eken. Qonaqýy bólmeleri keng bolghandyqtan jәne suyq jel týnde kýsheye týskendikten bәrimiz ýige qondyq. Keshti bos ótkizbey, Jeksen bastaghan qyz-jigitter Aytaghang arnayy satyp alyp, qúrbandyqqa shalghan toqtyny soydy. Ásirese, Jekeng erekshe enbek sinirdi. Basty ózi ýitip, ishek-qaryn arshyghan Mayragha, ashanadaghy Svetlana men Áygerimge (múnda kelgender as-suyn ózderi әzirlep, ydys-ayaqty juyp, jinap ketedi eken) jәrdemdesip, barlyq úiymdastyru júmystaryna basshylyq jasady. Tipti, quyrdaq pen ózbek aghayyndardan auysqan «dәmlәme» degen tamaqty da pisirip ýlgeripti. Biz tanerteng «dayyn asqa tik qasyq» boldyq.

Kengirbay biyding ziraty basynda qúran oqylghannan keyin Jiydebaydaghy Abay muzeyine bet týzedik. Jol – 6 shaqyrym. Biraq, Qazaqstannyng kópshilik jerindegidey múnda da tozyghy jetip túr, «Abay jolyndaghy» IYis kempirding ýii siyaqty shúryq tesik. Saghat onnyng kezinde muzeyge kirdik. Abaydyng songhy onshaqty jyl ghúmyry ótken, oghan deyin inisi Ospannyng qút mekeni bolghan qasiyetti qonys. Aramyzda múny erterekte kórgender de, birinshi ret joly týsip túrghandar da bar. Muzey diyrektory ornynda bolmasa da, qyzmetkerleri jolbasshylyq jasady. Qazaqtyng saltanatty túrmysynyng sәtti saqtalghan bir ýzigi siyaqty jәdigerler kózding jauyn alady. Kezinde Abay, onyng jaqyndary tútynghan búiymdar osynda ótken úly oqighalardyn, úlaghatty kenesterding ýnsiz kuәsi ispetti: býgingi órkeniyetting «salqyny» tiymegen, qazaq sheberleri qolymen jasaghan qazan-oshaq, keli-kelsap, kýbi, t.b. túrmystyq zattar men qamshy, er-túrman, qús myltyq tәrizdi qúraldar, muzykalyq aspaptardan dombyra men qobyz, ýstel oiyndarynan doyby men toghyzqúmalaq qoyylghan. Erekshelik tek Abaydyng júmys bólmesinde ghana siyaqty, onyng tórine osy kýngiden aumaytyn jazu ýsteli, onyng ýstinde bilte sham men may sham, qarsy aldynda arqaly oryndyq. Oghan kire beristegi, syrmaq, kórpeler tóselgen bólmening ortasynda jer ýstel, ong jaghynda aghash tósek túr. Qabyrghadaghy taqyr kilemning jogharghy jaghyna Abaydyng Dildәdan tughan úldary Aqylbay, Ábdirahman, Maghauiyanyng suretteri ilinipti. Muzey qyzmetkerleri aghash tósek te, onyng ayaq jaghyndaghy qúman men legen de Dildәgha tiyesili mýlik ekenin aitty. Taghy bir jasauly bólmening búryshyna, túghyrgha qoyylghan er-túrman aqynnyng ekinshi әieli Áygerimdiki dep jazylypty Jiydebaydaghy muzey men mavzoleyden týsirilgen suretter jinaghynda. Degenmen, toqalyna renjigen Abay ómirining ekinshi jartysynda Áygerimmen baylanysyn ýzdi, Erkejangha ýilengen song eng sýiikti jary sol boldy degen Múhannyng deregine sýiensek, búl er-túrman Erkejangha tiyesili boluy da mýmkin-au dep oiladyq.

Muzey qyzmetkerleri jinalghan song avtokeruen mýsheleri osy sapargha shygharda josparlaghan mindetterining birin atqarugha kiristi. Ol – Jiydebaydaghy muzeyge últ kósemi Álihan Bókeyhan shygharmalarynyng tolyq jinaghyn – 15 tom kitap syilau edi.

– Abay jalghyz qazaq emes, adamzat tarihyndaghy eng úly túlghalardyng biri bolsa, Álihan onyng aqyndyghyn, danyshpandyghyn túnghysh moyyndaghan eren qayratker. Biraq, býgingi tanda Abaydyng úlylyghyn teriske shygharumen shektelmey, onyng myna jalghanda jasaghanyna kýmәn keltiretin ghalym-symaq payda boldy. Ol sholaq aqylymen Abaydyng barlyq shygharmasyn Álihan bastaghan Alash arystary jazyp, ómirde bolmaghan adamnan aqyn shyghardy dep jar saldy, – dedi top jetekshisi Aytqoja aghamyz, Álekeng enbekterining tolyq jinaghyn úsyna túryp. – Abay 1904 jyly qaytys boldy, Álihan 1937 jyly atyldy. Yaghni, Álihan Abaydan song 33 jyl ómir sýrdi. Búl – aqynnyng býkil múrasyn óz atyna auystyryp alugha tolyq jetetin uaqyt. Álihan nege olay istemedi? Óitkeni, Abaydyng ólenderi men qarasózderi tek ózine ghana tiyesili jәne olardyng aldy Álihan sayasatqa aralasqangha deyin jaryqqa shyqqan. Jalghan da úshqary pikir aityp, shyryq búzghan býgingi kemaqyldardyng auzyn Álihannyng ózi-aq jauyp, tarihty óreskel búrmalaugha jol bermes edi. Álihan – Abaydyng iydeyalas shәkirti jәne onyng oi-pikirin jýzege asyru ýshin kýresken túlgha. Sondyqtan, últ kósemining kitaptary Abaydyng ata qonysyndaghy muzeyge layyqty syilyq bolady dep oilaymyn.

Aytaghadan keyin osy joldardyng avtory qazaqtyng úly bii Qazdauysty Qazybekting tughanyna 350 jyl toluyna oray jaryqqa shyqqan, Abaydyng  naghashy jәne qayyn júrty bolyp tabylatyn ónirding bolmysy men tarihy turaly syr shertetin «Qu – Balqantau» ensiklopediyasyn tartu etti.

Jiydebaydaghy saparymyz «Abay – Shәkәrim» memorialdyq kesenesinde jalghasty. Qazaq әdebiyeti alybynyng tughanyna 150 jyl tolatyn mereytoyy qarsanynda keshendi salugha respublikalyq bayqau jariyalanyp, 1991 jyly nauryzda ótken konkursta oghan qatysqan alty újym arasynan arhiytektor Bek Ybyraevtyng avtorlyq toby jenimpaz bolyp shyqty. Ekonomikadaghy toqyrau saldarynan qúrylysy 1996 jyly ghana tolyq ayaqtalghan zamanauy sәulet ónerining eskertkishi kóshpeliler mәdeniyeti ýlgisinde, qazaq halqynyng kosmogoniyalyq tanymy negizinde salynghan. Mavzoleyden Orta Aziyagha tәn sәulet ónerinin, atap aitqanda Samarqandaghy Gór-Ámir men Agradaghy Tәj Mahal kesenelerining yqpaly bayqalady. Euraziyanyng kindik ortasyndaghy úly dalamen ýilesken kesene tútastyghyn biyiktigi 5, úzyndyghy 200, eni 60 metr túghyr qamtamasyz etedi. Túghyrdyng ýstinen asqaqtay kórinetin qos múnaranyng týstigindegisi – 38,5 metrlik Abay múnarasy (Abay men Ospan jerlengen), teristigindegisi – 35 metrlik Shәkәrim múnarasy (Shәkәrim men úly Ahattyng mýrdesi qoyylghan). Keshenning әrbir búryshyna kýmbez ornatylghan. Sonymen qosa, múnda diametri 36 metr «Ortalyq Aziyadaghy jazba mәdeniyet tarihy» muzeyi, Abay men Shәkәrim ruhtaryna tәjim etip kelushiler toqtaytyn qonaqjay, músylmandar qauymynyng minәjat orny – meshit jәne amfiyteatr salynghan. Keyingisinde «Abay oqularyn» ótkizu dәstýrge ainalypty. Mavzoley kesheni jayly sóz qozghalghannan keyin, onyng qúrylysyna Manghystaudyng úlutastary qoldanylghanyn aita ketkenimiz teris bolmas.

Ókinishke oray, qos alyptyng kesenesi de kýrdeli jóndeuge jabylghan eken. Múndaghy muzeydi tamashalap, meshitti kóre almadyq. Tek amfiyteatr arqyly túghyrdyng tóbesine kóterilip, Abay men Ospan, Shәkәrim men Ahat jerlengen múnaralardyng aidyny men súlulyghyna syrtynan sýisinip, qúran baghyshtaumen shekteldik. Kýrdeli jóndeu jýrip jatqanyna qaramastan, ker dalanyng betinde qalqyp túrghan aq kemedey alyp keshen osy kýiining ózinde kóz tartarlyq kerim edi. Osy kelisti keshenning toqyrap túrghan qúrylysyn sol kezdegi Semey oblysyna әkim bolyp kelgen sәtinen bastap qolgha alghan Ghalymjan Jaqiyanov, ekonomikalyq-әleumettik auyrtpalyqqa qaramastan, kýrdeli júmysty abyroymen ayaqtady. Qarjy kózin tauyp, merdigerlerdi sapaly qúrylys materialymen qamtamasyz etti. Tamasha úiymdastyrushy Pavlodar oblysynyng әkimi bolghan kezinde býgin aimaq maqtanyshyna ainalghan Mәshhýr Jýsip meshitin salghyzdy. Sonymen birge, túrghyndardyng әleumettik-túrmystyq jaghydayyn jaqsartu ýshin de qyruar is tyndyrdy. Semey men Pavlodardyng halqy Gh.Jaqiyanov esimin býginge deyin qúrmetpen auyzgha alyp, ol әkim bolghan kezde aimaqtary barynsha qaryshtap damyghanyn aitady. Osynday isker, sauatty, qajyrly azamat sayasy oiyn qúrbandyghyna shalynyp, úzaq jyl orynsyz jaza tartyp, aqyry shet elge ketuge mәjbýr boldy. Ókinishti! Qazaqstan respublikasy búdan útylmasa, útpaghany haq.

Jol kórsetushiler Jiydebaydaghy Abay muzey-ýiinin, «Abay – Shәkәrim» kesenesining jóndeu júmystary sozylyp ketuine Kovit – 19 pandemiyasynyng zardaby tiygenin aityp, aqtalghanday synay tanytty. Áriyne, koronovirustyng adamdar ómirin jalmap, densaulyghyna ziyan tiygizip, el ekonomikasyna orasan shyghyndar әkelip jatqanyn joqqa shygharugha bolmaydy. Sonymen birge, qazir kez-kelgen kemshilikting sebebin indetten kóru әdeti qalyptasqany da ras.

«Abay – Shәkәrim» kesenesining týstik betinde, 300 metrdey qashyqtyqta Qúnanbaydyng sheshesi Zere men dala danyshpanyna jaryq dýnie syilaghan Úljannyng ziraty túr. Úly әulet shanyraghyndaghy tirshiligi tatulyqta ótken qos ana baqilyq dýniyesinde de birge jýrudi jón kórgendey eken. Jiydebaygha kelip túryp olargha soqpay ketu mýmkin emes, bizding top ta solay bet týzedi. Búl erekshe ýlgide salynghan mazar eken. Syrtqy týri Úlytaudaghy Dombauyl kesenesine úqsaydy. Biraq, odan alasa jәne birshama kólemdi. Jan-jaghy tәp-tәuir abattandyrylghan. Olardyng hәm tónireginde tynys tapqan aruaqtardyng ruhyna dúgha baghyshtadyq. Áueli Ospannyng bәibishesi, keyin Abaydyng sýiikti jary bolghan Erkejan da osy manayda jerlense kerek edi. Onyng qúlpytasyn úshyratpaghannan keyin Shaghjannan jónin súradym.

– «Abay – Shәkәrim» kesenesining bergi, týstik jaq irgesinde, – dedi ol.

Abay tóniregindegi adamdardyng ghúmyry ayanyshy ayaqtalghany belgili. Búl taghdyr Erkejandy da ainalyp ótpegen eken. Eki kýieuin qatar jerlep, Abaydyng alghashqy nekeden tughan úldarynyng ajalyna kuә bolghan Erkejan bolishevik banditter úiymdastyrghan, adam sanasyna syimaytyn súmdyq oqighalardy bastan keship, 1928 jyly qaytypty ómirden. Búl – sharualardy tәrkileu, kýshtep úiymdastyru nauqandary qarqyn alyp, qazaq dalasyndaghy alasapyran ózgeristerding bastalghan shaghy edi. Qazaq ýshin «Baytal týgili bas qayghy» bastalghan zamanda ómirden ozghan bәibisheni arulap jerleuding ózi múngha ainalghan shyghar. Odan keyin birine biri ilese kelgen ashtyq nәubeti, sayasy qughyn-sýrgin, ekinshi ghalamdyq qyrghyn elding esin shygharyp jibergeni taghy ras. Degenmen, ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynan bastap qazaq júrtynda ótken ata-babalar men әulie analar aruaghyn eske alu, as beru, eskertkishter qoi jarysy bastalghany belgili. Biraq, Abaydyng ómirinde manyzdy roli atqarghan jandy anau aitqanday úlyqtamasa da, basyna belgi ornatudy Erkejannyng qayyn júrty da, tórkin eli de qúnttamaghan kórinedi. Bir kem dýniye!

Jiydebay jazyghynyng týstik-batysynda tónkerilgen tegene ispetti jeke tau andaghaylap kórinedi. Súrastyrsaq, jarty ghúmyrynda Abaymen tartysyp ótken Orazbaydyng qonysy Shúnay tauy osy eken. Ospan bolys bolyp, tizesi batqan song basqa bolysqa auysyp ketken Orazbaygha qarata Baykókshe aqyn:

Shúnaydyng jel soghady býiirinen,

Tapqan paydang tilinning sýiirinen –

Qarada qasqyr soqqan qasqa aighyrdy,

Dónen quyp shyghardy-au ýiirinen, – dep aitqany til úshyna oraldy. Abay tәrizdi alyppen tartysugha jaraghan Orazbay da erek jaratylghan túlgha ekeni dau tughyzbasa kerek. Ospan Semeyden Shynghysqa deyin pәueskening artyna tanyp, masqaralap alyp qaytqanda moyymapty. Qúnanbay aulynyng janynan ótip bara jatqanda balalar shulasyp pәueskening sonynan jýgirip, jerden bir nәrseler teredi. Sonda qajy: – Orazbay osy bara jatqanda tegin túqymyna topyraq jegizdim dep barady, – degen dýr. Eresekter әdeyi baryp qarasa, Orazbay shynynda da jolgha órik-meyiz shashyp ketken eken.

5. Aqshoqy. Qasqabúlaq

Býgingi saparda kóretin, Abaygha qatysty oryndar Qarauyl – Semey kýrejolynyng boyynda, әri ketse 5-10 shaqyrym búrylysta ornalasqan eken. Taban tirep toqtaytyn jerimiz Semey – Ertis jaghasyndaghy ejelgi qala.

Bie sauym uaqyt ótken song joldyng sol qabaghynda tarihy oryn baryn kórsetken silteme belgi kórindi. Kebek batyr men Enlik súlu tyghylyp, azghana tәtti kýnderin ótkizgen jartastaghy ýngirge aparatyn joldy kórsetude. Eki әldi kóliktegi jolaushylar dala jolyna týsti de, keshe Shynghystau ishindegi jýriste shatqayaqtap qalghan avtomashinadaghy tórt jolaushy – Qayrat, Beybit jәne eki Ermek olardyng qayta oraluyn kýtip, asfalittyng ýstinde qaldyq...

Sәske týs shaghynda kýre joldyng sol jaghynda, on shaqyrymday jerde oryn tepken Qúnanbay әuletining ordasy Aqshoqy qonysyna jettik. Abaydyng da ýlken ýii, bәibishesi Dildәning qonysy osynda ornalasypty. Abaydan keyin 20 jyl ghúmyr keship, seksennen asqangha deyin Aqshoqyda túrghan Dildә apamyz boyynan әl tayghan shaghynda Araltóbedegi Túraghúldyng (Abaydyng Áygerimnen tughan balalarynyng ýlkeni. Ol tughan bette Dildә Áygerimge: «Bay – seniki, bala meniki bolsyn», – dep bauryna salyp alghan eken) qolyna barypty. Sóz reti kelgende aita keteyik, Abaydyng әielderi otyrghan ýsh auyldyng ara qashyqtyghy 35-40 shaqyrymdyq jer.

Aqshoqyda Qúnanbaydyng muzey ýii, qajy men inisi Maybasar bastatqan әuletining – úldary men kelinderinin, nemerelerining qabirstany ornalasypty. Balshyqtan soghylghan beyitter uaqyt salmaghynan tozyp, qúlay bastaghan song syrtynan biyik tas dualmen qorshalghany kórinip túr. Zirattar basyndaghy qúlpytastar da tayauda auystyrylypty. Bәrining kólemi birdey, adamdardyng aty-jóni keyin qabyldanghan, qazaq tilining latyn grafikasymen tanbalanghan. Aytpaqshy, Dildә bәibishe Áygerimning qonysy Araltóbede tynys tapqan eken. Jer ortasynan asqanda taghdyr soqqysyn ayamay tartqan, asqar tauy Abayy, tórt úly mezgilsiz qazagha úshyraghan song soqa basy qalyp, jalghyzdyqqa qosa kenestik biylikting óktemdigi men ozbyrlyghyn kóre bastaghan son, bauyrynda ósken Túraghúldy qolyna kelip túrugha shaqyrady. Túraghúl: – Apa, tәrbiyem sizdiki bolsa da, qaydan shyqqanymdy bilemin ghoy. Áyapamnyng ziraty iyesiz qalmay ma, qayta siz mening qolyma keliniz, – degen uәj aitady. Sonda Dildә: – Áy, toqal, sen maghan qaraghanda qúdaygha bir taban jaqynsyng ghoy, janyna barayyn, – dep, Araltóbedegi Túraghúldyng qolyna kóshipti. Súlu, әnshi, ónerli Áygerim Dildәdan búryn, 1919 jyly qaytys bolypty.

Qúnanbay әuleti tynys tapqan tas dualdyng syrtynda biraz adam jerlenipti. Búl – kenestik kezende dýnie salghan aghayyndardyng mýrdesi. Sebebi, Aqshoqy alghashqy kolhoz, keyingi sovhoz malshylary qonystanghan qystaq bolypty. Osynda qaytys bolghandar әigili adamdardyng ruhyna jaqyn jatudy mәrtebe kórgen tәrizdi. Qaramy әjeptәuir.

Qúnanbay muzey ýii jabyq, jóndeuge qoyylghan eken. Aruaqtargha dúgha baghyshtap, Abay jaryq dýnie esigin ashqan Qasqabúlaqqa ayandadyq. Shaghjan búl tústa Kishi, Ýlken hәm Shetki degen qosalqy atau jalghanghan ýsh Aqshoqy baryn aitty. Kishi Aqshoqy ýlken joldyng búrylysynda túr. Ýlken Aqshoqy – jana ghana ózimiz shyqqan jer. Shetki Aqshoqy odan әri. Árqaysynyng ózine tәn ereksheligi, tarihy bar kórinedi. Mysaly, Kishi Aqshoqy basynda Nayman men Tobyqty biyleri tartysyp, ant búzghan Enlik pen Kebekti at qúiryghyna baylap óltiruge ýkim kesken kórinedi.

Jer bederi búdan әri oipang tartyp, yldilay berdi. Tobyqtylardyng «Enkeysem – Ertisim bar, shalqaysam – Shynghysym bar» dep shirenetini sodan shyghar. Tay shaptyrym jýrgennen keyin joldyng sol jaq jiyegindegi tóbeshik basyna, tórt qyrly tekshege ornatylghan múnara ispetti, onasha túrghan shaghyn mazargha búryldyq. Sol jaghynda er adam men әiel mýsini ornatylypty. Enlik – Kebekting ziraty men olargha qoyylghan eskertkish kórinedi. Búl arada kópke mәlim mahabbat jelisin tәptishtep, ata saltyn attaghandargha qatal jaza kesken búrynghylardy kýstәnalamay-aq, qazaq tarihynda sonday oqighalar ótkenin aitsaq jetkilikti shyghar.

Mazar men eskertkish túrghan Shúbartóbeden Semey betke qaraghanda keng panorama ashylady aldydan. Búl keng alqap Eraly jazyghy atalady eken. Eni 20-25, úzyndyghy 35-40 shaqyrymnan kem týspeytin dala myrza kýzding bar boyauyna malynyp, maujyrap jatyr. «Abay jolynda» suretteletin talay tartysqa, osydan 240 jyl búryn Tobyqty men Nayman qúrbandyqqa shalyp, asaudyng qúiryghyna baylap óltirgen qos ghashyqtyng ólimine kuә bolghan, olardan búrynghy, songhy jan alyp, jan berisken shayqastarda shәiit ketken sarbazdardyng qanymen suarylghan jer. Bazaraly bastaghan barymtashylar Tәkejannyng 800 jylqysyn aidap alyp qyrghanda Eraly jazyghyn qaq jaryp aghyp jatqan Ashysu ózeninen su emes, qan aqty dep aitady eken ýlkender.

Tal týsting shaghynda Abay tughan jerge, Qasqabúlaqqa at basyn tiredik. Sol qol jaqta, kýre joldan 4-5 shaqyrym ghana búrylys. Shyghystan batysqa qaray sozylyp jatqan qyrqanyng týstik betindegi kózden qaynap shyghatyn su tómendegi ózekke qaray syldyray aghady. Ertede, ylghaldyng mol kezinde týstik betten kýni boyy jaltyrap kórinetindikten Qasqabúlaq atauyn iyelengen dýr. Qazir búlaqtyng tóniregi abattanghan, avtokólik ayaldamasynan joghary qaray dombyra ýlgisinde alang jasalypty. Abaydyng ýsh ishekti «qalaq dombyrasy». «Shanaqtyn» ortasyna «tiyegi», joghary qaray sozylyp baryp, qyrqanyng iyek artpasyna jete toqtaghan «moyyngha» jalghasa «qúlaq» ornatylypty. Abay ruhy túnyp túrghan jerdi tebirene tamashaladyq. «Shanaqtan» búlaqqa qaray jayaular joly tóselip, onyng eki jaghyna Abay ólenderi men qarasózderinen latyn grafikasymen ýzindiler jazylypty.

6. Semey

Kelesi ayaldama әlem tanyghan Áuezov tughan Bórili auly, jazushynyng osyndaghy muzeyi bolugha tiyis edi, degenmen, janarmayy taq-túq qalghan bizding kólikting oghan barugha shamasy jetpedi. Jolda qalmay, Semeyge túyaq iliktirsek dep, әupirimdep algha jyljy berdik. Bir tang qalghanymyz, Qarauyl men Semey arasynda bir de bir janar-jaghar may qúyatyn stansa kezdespedi. Abay elinin, jalpy elimizding servistik dengeyi – osy. Kýletin emes, jylaytyn jaghyday.

Abaydyng Semey qalasyndaghy әdebiy-memorialdyq muzeyi Múhtar Áuezovting úsynysy boyynsha aqynnyng tughanyna 95 jyl tolu qarsanynda Qazaq SSR Halyq Komissarlar sovetining 1940 jylghy 1 sәuirdegi qaulysy negizinde qúryldy. Búl – Qazaqstan tarihyndaghy túnghysh әdeby múrajay. 1990 jyly, Abaydyng 150 jyldyq mereytoyyna oray Qazaq SSR Ministrler sovetining qaulysy boyynsha ol Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayy bolyp qúryldy. Qoryq-múrajaydyng negizgi qoryn 1885 jyly Abaydyng ólketanu múrajayyna tapsyrghan zattary (60 jәdiger) qúraydy. Ol zattardyng otyzdan astamy múrajay qorynda saqtalypty. Alghashqyda múrajay, aqyn Semeyge kelgende týsip jýrgen Bekbay Bayysov pen Ániyar Moldabaevtyng ýilerinde ornalasady. 1967 jyly múrajay kópes R.Ershovtyng ýiine kóshirilgen eken. Qoryq-múrajay qúramyna Semeyde: bas múrajay, «Alash arystary – M.Áuezov» múrajayy; Abay audanynda: Jiydebaydaghy Abaydyng muzey-ýii, kólemi 6400 gektar Jiydebay qoryq alqabyna qosa «Abay – Shәkәrim» mavzoley kesheni, Zere – Úljan – Qúdayberdi zirat qorghany, M.Áuezovting Bórilidegi múrajay-ýii, «Shәkәrimning Sayat qorasy» ekspozisiyasy, Shәkir Ábenúlynyng Qúndyzdydaghy muzey-ýii; Ýrjar audanynda: Áset Naymanbayúlynyng Maqanshydaghy әdebiy-memorialdyq muzeyi qamtylghan. Jiliktep aitqanda Jiydebay qoryq alqabyna Abaydyng muzey-ýii, «Abay – Shәkәrim» mavzoley kesheni, Qúdayberdi – Zere – Úljan zirat qorghanymen birge, Erkejan ziraty, Zúlgharysh qystauy – Aqbaz, Kengirbay (By ata) mazary, Qúnanbay qúdyghy, Mahmút qorasy, Músaqúl tóbesi, «Orys qorasy», Ospan kóli, Ospan qúdyghy, Yryzdyqbay qorasy, Shәukenbay – Ghabiytqan zirat qorghany siyaqty tarihy oryndar qamtylghan. Semeydegi bas muzey qúramyna: kópes R.Ershovtyng ýii, jana ghimarat, Ahmet-Riza meshit-medresesi, «Alash arystary – M.Áuezov» bólimi, әkimshilik ghimaraty kiredi eken.

Avtokeruenge qatysushylar Semey qalasyndaghy әdebiy-memorialdyq muzeyi aldyna jinalaghanymyzda aqsham ýiirilip qalghan edi. Osy arada sәl sheginis jasayyq: Bórili aulyna búrylghan eki avtomashinanyng biri M.Áuezov muzeyinen shyqqan song kelgen jolmen keri qaytyp, Shynghystaghy Qonyrәulie ýngirin, kelerde qamtylmaghan basqa da tarihy oryndardy kóruge niyet etipti. Aytularynsha, olardyng serueni qyzyqty, mazmúndy bolghan tәrizdi.

Bizdi Semey qalasynyng mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining jetekshisi Nazerke Aqqojina bastaghan mәdeniyet salalasynyng jәne «Aqjol» partiyasy Semey qalalyq filialynyng ókilderi qarsy aldy. Muzeyding bas ghimaraty jóndeuge jabylghandyqtan, kezdesuimiz onyng aulasynda ótti. Avtokeruenning basshysy Aytqoja Fazyl aghamyz semeylikterdi sapardyng maqsatymen, jol ýstindegi әserlerimen tanystyra kelip, Qaraghandy júrtshylyghy, sonyng ishinde oblys әkimshiligi Abaydyng ata júrtyna dúghay sәlem joldaghanyn jetkizdi. Aqyngha naghashy hәm qayyn tuys bolyp keletin Qaraghandy – Qarqaraly eli, Alash qayratkerleri, sonyng ishin Álihan Bókeyhan Abaymen ýndes, ruhtas ekenine toqtaldy. Ol әlemge taralghan indet saldarynan dala danyshpanynyng 175 jyldyghy óz dengeyinde merekelene almay jatqanyna ókinish bildire kelip, osyghan qaramastan, Abaydyng últ múratyna qatysty iydeyasy men oi-pikirleri Qazaq memleketining bolashaghyna, úrpaq tәrbiyesine qyzmet jasay beretinine senim bildirdi. Sóitip, Qaraghandy oblysy ishki sayasat basqarmasynyng arnayy sәlemdemesi – «Saryarqa» kitaphanasynyng 100 tomdyghyn tabys etti. «Aqjol» partiyasy Qaraghandy oblystyq filialynyng tóraghasy Ermek Ábildin ózi ókili bolyp tabylatyn sayasy úiym ótken ghasyrdyng basyndaghy qazaq jerinde eng yqpaldy kýsh bolghan, últymyzdyng túnghysh demokratiyalyq ókimeti «Alashordany» qúrghan elitamen maqsattas, mýddelestigin aita kelip, olardy qalyptaghan Semey qalasyna, onyng halqyna zor alghysyn jetkizdi. Úly aqynnyng naghashy jәne qayyn júrtynyng ókili retinde osy joldardyng avtory ózine jiyen hәm jezde bolyp keletin Abaydyng tughanyna 175 jyl tolghan mereytoylyq jylynda osy sapardyng sәti týskenine, oghan qatysugha mýmkindik tughanyna quanatynyn aitty.

Semeylikter «Saryarqa» kitaphanasynyng 100 tomdyghyn quana qabyl alyp, indetke, joldyng auyrlyghyna qaramastan osy sapargha tәuekel jasaghan avtokeruenge qatysushylargha iltipat bildirdi. Aytqoja aghamyz ben «Aqjol» partiyasynyng ókilderine syi-siyapat jasady.

Qala ortasyndaghy Abay eskertkishi janynda suretke týsken song «Alash arystary – Múhtar Áuezov» múrajayynda jalghasty Semeydegi saparymyz. Aghayyndy Musinder kóshesindegi, әngime bolyp otyrghan ghimarattyng derbes tarihy bar. Semey qalasyna kelgende Abay týsip jýrgen ýilerden saqtalyp, býgingi kýnge jetken ghimarat osy ghana kórinedi. Kezinde Ániyar Moldabaevqa ýidi Abay satyp әperipti. Osy qamqorlyqqa rizashylyq retinde ýiding bir bólmesin Ániyar Abaydyng balalary ýshin dayarlap otyrady eken. Keyin búl ýy Alash arystarynyng úyasyna ainalady. Gýlnar Dulatovanyng aituynsha onyng birinshi qabatynda Álekeng (Á.Bókeyhan), ekinshisinde Mirjaqyptyng otbasy ornalasady Semeyde qyzmet atqarghan jyldarynda.

Qazaqtyng azattyq jolyndaghy qozghalysyna ortalyq bola alatyn Qaraótkel (qazirgi Núr-Súltan), Troysk, Orynbor tәrizdi qalalardy saralay kelip Álekeng Semeyge toqtalady. Últtyng túnghysh demokratiyalyq partiyasy men ol qúrghan ýkimetting býkil júmysyna serpin bergen osy shahar bolsa, «Alash arystary – Múhtar Áuezov» muzeyinde «Alash» qozghalysynyng tórt kezeni barynsha qamtylypty. Olar: últ-azattyq iydeyasynyng pisip-jetilui (1890-1905 jyldar); qazaqtyng ózin-ózi basqarugha úmtylys jasauy (1905-1907 jyldar); mәdeny qayta órkendeu kezeni (1907-1917 jyldar); «Alashorda» ýkimetining qúryluy (1917-1920 jyldar). 1920 jyly Qyrghyz (Qazaq) ASR-i qúryluymen «Alashtyn» is-әreket dәuiri ayaqtaldy. Degenmen, muzey materialdary «Alash» kósemderi men mýsheleri sayasy qughyn-sýrginge týsken 1920-1937 jyldar men olardy aqtau әreketi jasalghan 1937-1988 jyldardy da qamtugha tyrysypty. Sonday-aq, Múhtar Áuezovting Semeydegi kezenine jeke bólme arnalghan eken. Osynyng bәrin ýlken shabytpen tanystyrghan muzey qyzmetkeri Azamat Qajybaygha alghysymyzdy jaudyryp, qayta jolgha shyqtyq.

7. Oralu. Týiin

Baghytymyz: Pavlodar – Bayanauyl – Qaraghandy. Ertispen jarysa aghyp, týn ortasyna taman Kerekuge jetip qondyq ta, erteninde jol ýstinde Bayantaudyn, Sabyndykólding kýzgi kórkin tamsana tamashalap, Qaraghandygha týs aua jettik. Josparlanghan ruhany saparymyz sәtti oryndalghanyna riza bolyp, marqayyp, mereylenip oraldyq.

Osy sapardyng ýstinde oblysaralyq joldardyng ishindegi eng nashary Qaraghandy oblysynyng aumaghynda ekenine kóz jetkizdik. Aytalyq, Bayanauyl arqyly jýrgenimizde, Pavlodargha qarasty jolmen syrghyp kele jatqan edik, Búqar jyrau audanynyng shegine jetip, ayaghyna jem týsken attay kibirtiktep qaldyq. Kenes ókimeti qúlaghaly avtogreyderding kýregi tiymegeni kórinip túr. Qala kóshelerin jylda jóndep, audaryp-tónkeruge júmsaytyn qarjynyng bir bóligin әkim qaralar qalaaralyq joldardy qalpyna keltiruge júmsasa, elding ishki turizmining damuyna tәp-tәuir ýles qosylar edi. Mysaldy alystan izdeuding qajeti joq, qaraghandylyqtar qysy-jazy qoly qalt etkende dem alu ýshin Qarqaraly men Bayanauylgha aghylatyny ayan barshagha.

Onyng esesine, Búqar jyrau audanyna qarasty Ýmitker auly túsynan ótip bara jatqanda osy jerding túrghyndary tamasha sauapty is atqaryp, jol jiyeginde shashylyp qalghan plastik qútylardy jinap jýrgenine kuә boldyq. Birneshe avtomobilimen jýrip, jýrginshiler laqtyryp ketken qútylardy arnayy alyp shyqqan qaptargha toltyryp, tabighatqa, ózderi ómir sýrip jatqan ortagha janashyrlyq tanytqan adamdargha kóz sýisinedi, jýrek jylyidy. Osy әreket ózgelerge ýlgi bolsa ghoy ýmittenesin...

Ermek Baltashúly,

QR Jurnalister odaghy jәne Jurnalister kongresining syilyqtarynyng laureaty, QR Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz