Búltarma-jaltarmasy joq,  kónili oyau, kózi  qaraqty  qyrdyng qara shaldary býgingi  kýibeng tirshilikke  salqyn qabaq tanytyp jýrgeni  anyq.

Auyl qazaghynyng qazaqy tirligi men bolmysynyng qaymaghy búzylmaghan kezderin  esterine alyp, tereng kýrsinedi.      «Pәlen jerden shataq edik, pәlen jerden bútaq edik» deytin  aghayyndyq arajigi ajyramay,  bir -birine qol úshyn beruge dayyn otyrushy edi.  Qys ketip,  qar kóbiktene bastaghan erte kóktemde shay-suy, kebejedegi qysqy  azyq qory ortayghan tústa:  «... ana pәlenshening ýiindegi kelinge baryp kelshi.  Bir qaynatym shay bersin, bir asym et bersin, bir tostaghan ún bersin» dep,    Kýnbas shal  kempirin  kórshi aghayyndaryna júmsap otyratyn edi. Ýlkendi syilaghan әdepti kelinder Kýnbas qarttyng qara kempirin qúr qol jibermeytin.  Qazirgi  naryqtyng qarandyghyna  bermesting sarandyghy qosylghan zamanda   býginginin  bazarshy kelinderinen  onday jomarttyqty  dәmete almaysyn.

Qys qatty bolghan sol bir jyly  jem-shóbi erte týgesilgen    Kýnbas shaldyng 3 eshkisi birinen keyin biri shyghyn bolghan eken.

- Endi, mal   ishi bolghan song ólim-jitim bolmay túra ma? - dep ,  kempirine basu aitqan  qart,  qalghan eki  eshkisi ólgende  keyigen kempirine:

- Mal  bar bolghan song óledi, joq bolsa ne óler edi.  Shýkir,  ólim-jitim endi toqtalatyn bolar, - dep, kerege basynda iluli túrghan qara dombyrasyn alyp:

Bergenshe eki-ýsh eshki  qyshyndyryp,

Búltarma-jaltarmasy joq,  kónili oyau, kózi  qaraqty  qyrdyng qara shaldary býgingi  kýibeng tirshilikke  salqyn qabaq tanytyp jýrgeni  anyq.

Auyl qazaghynyng qazaqy tirligi men bolmysynyng qaymaghy búzylmaghan kezderin  esterine alyp, tereng kýrsinedi.      «Pәlen jerden shataq edik, pәlen jerden bútaq edik» deytin  aghayyndyq arajigi ajyramay,  bir -birine qol úshyn beruge dayyn otyrushy edi.  Qys ketip,  qar kóbiktene bastaghan erte kóktemde shay-suy, kebejedegi qysqy  azyq qory ortayghan tústa:  «... ana pәlenshening ýiindegi kelinge baryp kelshi.  Bir qaynatym shay bersin, bir asym et bersin, bir tostaghan ún bersin» dep,    Kýnbas shal  kempirin  kórshi aghayyndaryna júmsap otyratyn edi. Ýlkendi syilaghan әdepti kelinder Kýnbas qarttyng qara kempirin qúr qol jibermeytin.  Qazirgi  naryqtyng qarandyghyna  bermesting sarandyghy qosylghan zamanda   býginginin  bazarshy kelinderinen  onday jomarttyqty  dәmete almaysyn.

Qys qatty bolghan sol bir jyly  jem-shóbi erte týgesilgen    Kýnbas shaldyng 3 eshkisi birinen keyin biri shyghyn bolghan eken.

- Endi, mal   ishi bolghan song ólim-jitim bolmay túra ma? - dep ,  kempirine basu aitqan  qart,  qalghan eki  eshkisi ólgende  keyigen kempirine:

- Mal  bar bolghan song óledi, joq bolsa ne óler edi.  Shýkir,  ólim-jitim endi toqtalatyn bolar, - dep, kerege basynda iluli túrghan qara dombyrasyn alyp:

Bergenshe eki-ýsh eshki  qyshyndyryp,

Bermey me  ýiirli  mal úshyndyryp....- dep,    әdettegi ynylyna sala bastasa kerek.    Qatpa kempiri: «Qartayghanda  sharua qamyn  oilamay, týlen týrtip, dombyra shertip, óleng aitqanday  ishindi ne jaryp barady», -  dep, keyistik qylypty.

- «Ishin  nege jarylady» deydi, myna Qatpysh ?!.  Júrttyng ishi jarylyp jýrgende mening basym jarylyp jýrui kerek pe eken?! Júrttyng jegeni men ishken jýz grammyn kezinde men de ishkem.  Iship qalghan, jep qalghan úrlyghy barlardyng ar jaghynda ne jatsa da qúrym kiyizdey   kózge kórinbeydi.  Mening ynylym nege ersi  kórinedi saghan?!.  Kýilegendik emes, kýiingendikten aitylyp  jatqan  ynyl emes pe ?...

... «Qartayghanda týlen týrtip» deydi... Baghy janghandar - ashyghan airannyng betindey kópirip jýr.  Baghy janbay, eshkisi de aram óletinderding - ishi merezdenip, óz buyna ózi túnshyghyp jýr. Bireuler tasyp jýrgende qalghandar jasyp jýrsin degendey   it ekesh it te kónbeytin  kezenge tap boldyq.  Janashyrlyq  ornyna    jalyn kýdireytip, toqpaq  ala  shabatyn әperbaqandyqqa  tap boldyq.  Osy kýni auzyn ashsa «birlik, túraqtylyq» dep qaqsaydy. Al is istese barlyghyn «shildik- bildik» qylyp jiberedi.  Sonda  búl qalay degendiki teris, «lәbbay» degendiki dúrys bola bere me?.»....  Kýnbas qarttyng   búl  sózin  estir ainalasynda  qara kempirinen basqa eshkim  qalmaghan sekildi.

Anau  Omartoghaydaghy    Ojyray   keshegi  kenes  kezinde  atqa minip, belsendi bolghandardyn  biri edi.   Endi qartayghanda  tasbiyq  sanap, qalghan azghantay tirliginde  ashy shalap ishpey,  óneshin bitep,  kózin júmyp, tilin tistep otyratyn tirlikti moyyndaghysy kelmey jýrgenderding biri.   Ótirikti shyn demeydi. Búrysty dúrys demeydi. Ózgenikin ózimdiki degenderdi  ayaghyn astaugha salghan qotyr laqtay kóredi...  Sol  Ojyray   býginde әkim  qaralar otyrghan kensening bosaghasyn  aldymen attaytyn aduyndyghy ýshin   «auzy qisyq, múrny qysyq  - kókbet shal»   atanyp jýr.

... Anadaghy bir jiynda     beti jyltyraghan  jelimbet әkimning jetip túrghan dýniyeni jetkizbey, ótip túrghandy ótkizbey jýrgen oralymsyzdyghyn aityp saldy.   Orayy kelgende aitylmaghan sózding atasy óledi.   «Oryndy jerinde aitylmaghan sózden orynsyz jerde tyshqan boq artyq» degen. Arghy atalarymyz alarynan airylsa da, aitaryn jibermegen.

«Pysh-pyshtaghangha júrttyng bәri sheber.  Betke aitar sәtte  bas kóterer sóz iyeleri tabylmay jatady.  Jybyrlap-sybyrlap  aitady. Qaydaghy bir alary joq, qosary joq pәtuasyz sózge kelgende  sampyldaydy.  Aytarymyzdy  aita bilmegendikten alarymyzdan airylyp, kóringen kók attygha jem bolyp jýrgenimiz.     Búqpantaylyq qúrymay  búrystyq qúrityn ba edi, týge ?!» , - depti  Maldybaydyn  bala pishtiru toyynda.  Ákim  qaralardyng yghyna qaray sóileuge әbden mamandanyp alghan  irinkóz  belsendi Bóserbaydyng myljynyn estigende  shyday almay :

« Jaryqtyq jaysang sózder-ay, mynanday  ynyrshaq auyzdargha qor bolghan» , - degeni bar.  Júmyr jerdi qatar basyp jýrsek te   ortaq talap, ortaq turalyq joq.  Halyq alyp bergen abyroydy aibatqa, el kórsetken senimdi el ýrkiter qúqaygha ainaldyryp,  bastan sekiretin astamshylyq jasap óz halqyna  qaru júmsaghan  súmdyqty kim kórgen.

Halyqtyng babyn tabudan  biylikting babyn tabu qiyndap barady. Betke aitqandy -  búzaqy, aqiqatty aitqandy -  jalaqor atandyrady.   Istelgen óreskeldikti  tergemey, aityp otyrghan auyzdy,  kórgen kózdi, estip otyrghan qúlaqty  tergeydi.   Óz jónin týzeuding ornyna betke aitatyndardyng tilin kýzeuge kirisedi. Barsha qiyanattyng basy osydan bastau alyp jatyr.    Býgingi biyliktegiler  tómende jýrgende  jylmantós, tóbege shyghyp alghan song     perige úqsaytyn indetke tap bolghan synayly.  Áy,  búralqy  búlangha ainalghan    zaman-ay!....

Atyrau oblysy,

Qúlsary qalasy

«Abay-aqparat»