Sheneunik dese, kóz aldynyzgha qanday adamnyng keypi keledi? Árkim әrtýrli aitar. Alayda, týrli-týrli әngimelerding týpki aghysy toghysady. Nege? Sebebi, qay zamanda da sheneunik ataulynyng psihologiyasy, bolmys-bitimi ózgermeytinge úqsaydy. Mysaly, orys jazushysy Anton Chehovtyng әigili «Sheneunikting ajaly» degen әngimesining keyipkerin ótken shaqtan izdep әure boludyng qajeti joq. Óitkeni, olar - sheneunikter qay zamanda da Chehov jazghanday qalyptan shyqpaydy. Sheneunik atauly da últ bolmaydy. Tek bastyq qana bolady.

Sheneunik dese, kóz aldynyzgha qanday adamnyng keypi keledi? Árkim әrtýrli aitar. Alayda, týrli-týrli әngimelerding týpki aghysy toghysady. Nege? Sebebi, qay zamanda da sheneunik ataulynyng psihologiyasy, bolmys-bitimi ózgermeytinge úqsaydy. Mysaly, orys jazushysy Anton Chehovtyng әigili «Sheneunikting ajaly» degen әngimesining keyipkerin ótken shaqtan izdep әure boludyng qajeti joq. Óitkeni, olar - sheneunikter qay zamanda da Chehov jazghanday qalyptan shyqpaydy. Sheneunik atauly da últ bolmaydy. Tek bastyq qana bolady.
Orys jazushysy Chehovtyng әngimesinde Chervyakov degen sheneunik (Chervyak - jauyn qúrt) bir qoyylymdy kórip otyrghan kezde abaysyzda týshkirip jiberedi. Jazushy týshkiruding tabighy nәrse ekenin aita kelip: «qúpiya kenesshilerding ózi týshkiredi» deydi. Alayda, týshkirgen kezde aldynghy oryndyqta otyrghan taghy bir әskery sheneunik - general Brizjalovtyng jaltyr basyna týshkirigining shashyrandysy týsip ketti me dep qatty qapa bolghan Chervyakov әngime barysynda birneshe ret generalgha bayqausyzda týshkirip qoyghanyn týsindirip, keshirim súramaq bolady. Biraq, general oghan mәn bermeydi. Chervyakov ýiine kelgen kezde bolghan jaydy әieline aityp beredi. Áyeli Brizjalovtyng kýieuining bastyghy emes ekenin bilgen song jýregi ornyna týsedi. Dese de, «keshirim súraghanyng jón ghoy» dep jaryna jol silteydi. Aqyry, Chervyakov generaldan kezekti ret keshirim súramaqqa barghan kezde týkke túrmaytyn nәrse ýshin qayta-qayta mazasyn alghan kishkentay sheneunikke  general «Joghal!» dep aiqay salady. «Joghal» degen sózden  zәresi úshyp, qúty qashqan Chervyakov ýiine kelip, kiyimsheng jantayyp jatqan kýiinde jýrip ketedi. Bar bolghany  - osy.
Bastyghynan basqany tanymaytyn sheneunikterge ortaq taghdyr. Qanday ayanyshty.
Dәl qazir Astanada jana Mәjilisting otyrysy ótip jatyr. Oghan Qazaqstandaghy ýlken shenenunikterding bәri qatysyp otyr. Al, kishkentay sheneunikter taghdyrynyng ýkimin kýtkendey jiynnan shyghatyn sheshimderdi taghatsyzdana kýtip otyr. Al, biz sheneunikterding biri bayqamay týshkirip qoya ma dep qorqyp otyrmyz...

«Abay-aqparat»

Chehovtyng «Sheneunikting ólimi» әngimesining orys tilindegi núsqasyn myna jerden oqy alasyzdar: http://chehov.niv.ru/chehov/text/smert-chinovnika.htm