Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 3722 0 pikir 3 Qarasha, 2020 saghat 12:58

Pandemiya Qaraghandy oblysyna qalay әser etti?

Aymaqtar ýshin biylghy jyl onaygha týsken joq. Alayda tuyndaghan tótenshe jaghdaylargha qaramastan Qaraghandy oblysy әleumettik-ekonomikalyq kórsetkishter boyynsha túraqty týrde damyp keledi. «Vremya» gazetine bergen súhbatynda ónir basshysy Jenis Qasymbek búl ósimge qalay qol jetkizilgenin jәne ózekti mәselelerdi sheshu júmystary qalay jalghasatynyn aityp berdi.

- Jenis Mahmútúly, daghdarys uaqytynda Qaraghandy oblysynyng qiyndyqtar aldynda ósimdi saqtap qaluyna ne septesti?

- Aymaqtyng damuyna bagha beretin naqty kórsetkishter bar. Búghan ónerkәsiptik óndiris kólemi, investisiya, sauda, qúrylys, kólik qyzmeti jәne basqa da birqatar baghyttyng kórsetkishteri enedi. Bizding ónirde ótken jylmen salystyrghanda osy atalghan barlyq pozisiya boyynsha ong dinamika bar. Eng aldymen ónerkәsip óndirisi turaly aitqym keledi. Ónerkәsip jalpy aimaqtyng ishki ónimining 50 payyzyn qamtamasyz etedi. Búl salada óte túraqty - 2019 jyldan qaraghanda shamamen 103 payyzdyq ósim bar. Biz osy kórsetkishti jyl sonyna deyin saqtaymyz dep josparlap otyrmyz. Sonymen qatar óndeu ónerkәsibining ósu qarqyny bizdi erekshe quantady. Onda 4,5 payyzdyq punktte ósim bayqalady.

- Al auyl sharuashylyghy salasyndaghy ahual qanday?

- Biyl ónir diqandary million gektardan astam jerge týrli daqyldardy, biraq negizinen bidaydy ekti. Búghan kýmәn keltirgen adamdar Qaraghandy oblysynda «múnday kólemdegi daqyldardy әreng sebuge bolatyn edi» degendey hat jazghan bolatyn.

Alayda bizding auyl sharuashylyghynyng tauaryn óndirushiler búl jospardy oryndap, million tonnagha juyq ónim aldy! Sonday-aq búl rette әngime sapaly astyq, qymbat súryptar turaly bolyp otyr. Qazir onyng baghasy jaqsy, al bizding astyq ósirushiler eksport ýshin de, ishki naryq ýshin de belsendi júmys jýrgizip keledi. Jalpy bizding auylsharuashylyghynyng tauaryn óndirushilerimiz ishki tútynushygha tiyimdi shyghyndardy ústap otyr. Sol ýshin olargha óte rizamyn. Qazir biz olardan 40 myng tonnagha juyq astyqty jenildetilgen baghamen, tonnasyn 75 myng tengeden satyp alamyz. Búl әleumettik nan ýshin arzan ún óndiruge mýmkindik beredi.

- Investisiyalardyng kólemi artyp kele jatyr ma?

- Biz ónirge tartylatyn investisiya dengeyin saqtap qaldyq. Ótken jyly «Saryarqa» gaz qúbyryna 200 milliard tengeden astam budjettik investisiya tartylghan edi. Ony eseptemegende biyl bizding ónirding investisiya kólemi shamamen 700 milliard tengeni qúrap otyr. Onyng - 83 payyzy jekemenshik investisiyalar. Búl baghyttaghy júmys Qaraghandy oblysyndaghy investisiyalyq ahual tartymdy әri túraqty ekenin kórsetedi. Pandemiyagha qaramastan bizge iri investorlar kelip jatyr. Biyl 12 jana joba iske qosylady. Jalpy qazir aimaqta 2 trillion tengeden asatyn 40-tan astam joba jýzege asyryluda. Jalpy investisiya turaly әngime qozghaghanda biz týrli salalardy aityp túrghanymyzdy aita ketkim keledi. Múnda mashina jasau, tau-ken jabdyqtaryn óndiru, ferroqorytpalar, birqatar auylsharuashylyq jobalary, mysaly, sýt fermasy, et óndeu jәne taghy basqa manyzdy salalar qamtyluda.

- Áytse de daghdarys shaghyn jәne orta biznesti shatqayaqtatyp ketken bolar?

- Áriyne, pandemiya ShOB damuyna әser etkenin moyyndauymyz kerek. Kәsipkerler búryn-sondy múnday synaqpen eshqashan betpe-bet kelip kórgen emes. Meyramhanalar, kafeler, qoghamdyq tamaqtanu oryndary men kinoteatr iyelerinin, kólik qyzmeti men әrtýrli sauda salasyndaghy azamattardyng aldynda ýlken qiyndyq tuyndady. Biraq memleket tarapynan da qoldau bolghanyn aita ketu kerek: salyqtar, ósimpúldar boyynsha tólemderdi jyl sonyna deyin shegeru sharalary qarastyryldy. Bank qaryzdary men kommunaldyq tólemder keyinge qaldyryldy. Memlekettik organdar men úiymdar kәsipkerlerden nysandy jalgha alu boyynsha aqy almaydy. Jeke pәter iyeleri de jaghdaydy eskere otyryp, jaldau aqysyn azaytty, keybiri tipti aqy aludan bas tartty.

Biz karantin shekteui jaghdayynda búl kompaniyalardyng sanitarlyq normalardy saqtay otyryp júmysyn jalghastyruyna rúqsat beruge tyrysamyz. Sonymen qatar, men Qaraghandynyng ShOB-y myqty bolyp shyqqanyn erekshe atap ótkim keledi. Osynau qiyn kezende kóptegen kәsiporyndar balama sheshimderdi taba bildi. Mysaly, biz qashyqtan júmys isteuge kóshtik, al jetkizu qyzmetine degen súranys tipti artty. Elektrondyq sauda bes ese ósti. Búl óte jaqsy ýrdis, óitkeni osylaysha biznes kólenkeden shyghady, qosymsha salyqtar týse bastaydy, adamdardyng jalaqysy ashyq bolady.

Sonday-aq, osy kezende aimaqtargha «Júmyspen qamtudyng jol kartasy», «Auyl - el besigi», «Enbek» jәne basqalary siyaqty memlekettik baghdarlamalar da kómekteskenin atap ótu kerek.

- Búl rette «Júmyspen qamtudyng jol kartasynyn» kýrdeli kezende kómegi qanshalyqty tiydi? Halyqty júmyspen qamtu ýshin osy sharalardy jalghastyrghan jón be?

- «Júmyspen qamtudyng jol kartasy» osynday qiyn kezende azamattardyng naqty qoldaudyng jarqyn ýlgisi deuge әbden bolady. Karta qysqa merzimde tabysy joq, júmyssyz qalghandardyng barlyghyn júmyspen qamtamasyz etuge, sonday-aq súranysqa ie mamandyqtar boyynsha mamandardy qayta dayarlaugha mýmkindik berdi. Adamdar kez kelgen uaqytta eldi mekender men aimaqtar arasynda qozghala almaytyndyghyna baylanysty, aulalardy abattandyru siyaqty nysandardyng ayaqtalu merzimine qatysty shaghymdar týsip jatyr. Áytse de barlyq nysandar qarasha aiynda paydalanugha beriledi.

Baghdarlamanyng tiyimdiligi men JQJK-nyng naqty qoldauyn týsinip, bizding Preziydent Ýkimetke jәne Últtyq bankke baghdarlamany 2021 jylgha deyin úzartudy tapsyrdy.

- Pandemiya әleumettik salalargha soqqy berip, kemshilikterding betin ashyp bergeni belgili. Bilip otyrghanymyzday, bilim salasy qashyqtan oqytu jýiesine dayyn bolmay shyqty. Halyqtyng az qamtylghan bóligining gadjet satyp alugha shamasynyng joqtyghy taghy belgili. Oghan eldegi keybir ónirlerde internet sapasynyng nasharlyghyn taghy qosynyz. Bilim salasynda qordalanghan osynday mәselelerdi sheshe aldynyzdar ma?

- Býgingi tanda ónirdegi halyqtyng 90%-y internetpen qamtamasyz etilgen. Internetke qosylmaghan, ortalyqtan alys ornalasqan shaghyn auyldarda shaghyn mektepter júmys istep túr. Onda balalar dәstýrli týrde oqytylady. Biraq búl faktor olardy internetsiz qaldyru kerek degendi bildirmeydi. 2021 jyldyng ayaghynda provayderler barlyq jerde jaqsy baylanystardy qamtamasyz etui kerek.

Kópbalaly jәne әleumettik jaghynan osal otbasylargha keletin bolsaq, bilim basqarmasynyng qarajaty esebinen biz osy sanattaghy otbasylardyng balalaryna modemdermen qamtamasyz etilgen 24 myng kompiuter men noutbuk satyp alyp berdik. Sonymen qatar biz respublikalyq budjetten taghy 28 myng jana kompiuter aldyq. Sonyng arqasynda qazir oblysta barlyq múqtaj otbasylar qajetti qúral-jabdyqtarmen qamtamasyz etilgen.

- Densaulyq saqtau salasy da edәuir syngha úshyrady. Ótken jazda tirkelgen oqighalargha jol bermeu ýshin aimaq dengeyinde qazir qanday sharualar atqarylyp jatyr?

- Álemning kóptegen memleketi búl indetke dayyn bolmay shyqty. Bólingen qarjyny densaulyq saqtau infraqúrylymyn nyghaytugha paydalanu ýshin biz basqa salalardaghy budjet shyghynyn edәuir qysqarttyq.

Biyl biz oblys boyynsha 70-ke juyq medisinalyq mekemeni jóndedik. Jezqazghanda jana modulidi auruhana saldyq, barlyq júqpaly aurular auruhanalaryn retke keltirdik, tomograftardyng sanyn kóbeyttik, qarashanyng sonyna deyin olardyng sany 21-ge jetedi.

Klinikalarda 24 ottegi stansasy ornatyldy, palatagha ottegi beretin jabdyqtar jetkizilude. Bizge Densaulyq saqtau ministrligi ókpeni jasandy jeldetu boyynsha ýlken qoldau kórsetti. Olar býgin de jetkilikti. Oblystaghy 40-tan astam auruhana pnevmoniyany emdeuge dayyn. Jalpy alghanda bizding auruhanalargha bes myngha deyin pasiyentterdi ornalastyru mýmkindigi bar. Qaraghandy oblysynda auyr nauqastar nemese ókpeni jasandy jeldetkishke múqtaj nauqastardyng qazir joqtyghyn atap ótkim keledi. Búdan biz qaraghandylyqtardyng jauapkershilik pen saqtyqty sezinetinin bayqaymyz. Bizding dәrigerlerding biliktiligi jetkilikti әri pandemiyamen kýresude jaqsy tәjiriybege ie ekenin atap ótkim keledi. Sonymen qatar Qaraghandyda alghashqy tolqyn kezinde ýlken kómek kórsetken keremet medisinalyq uniyversiytetimiz bar. Júmysqa jogharghy kurs studentteri, internder men oqytushylar tartylghan edi.

- Qaraghandy oblysynda jana túrghyn ýige, әsirese kópbalaly otbasylargha jәne basqa da әleumettik osal azamattar tarapynan ýlken qajettilik bar. Aymaqta qúrylys sektorynyng jandana týskeni bayqalady. Biraq tayau arada kezekti edәuir qysqartyp, múqtaj otbasylardyng barlyghyna pәter beru mýmkin be?

- Keyingi kezde bizding oblystyng túrghyndary arasynda jinaghyn astananyng jyljymaytyn mýligine salu ýrdisi bolghan. Songhy 3-4 jylda biz tek oblys ortalyghynda ghana emes, býkil ónir boyynsha jana audandardy sala bastadyq. Osyghan oray qazir tendensiya ózgere bastady.

Ótken jyly oblysta jalpy aumaghy 427 myng sharshy metr bolatyn baspanalar salyndy. Al biyl biz búl kórsetkishti shamamen 600 myng sharshy metrge jetkizemiz. 1 800 pәterdi әr týrli qorlardyng esebinen kópbalaly otbasylargha beremiz. Iri kәsiporyndar da qoldau kórsetedi. Mәselen, ótken aptada ghana Balqashta «Qazaqmys» kompaniyasy 65 pәter bóldi. Eki-ýsh jyl ishinde qúrylys qarqyny 15-20 payyzgha ósedi dep josparlap otyrmyz.

- Qaraghandyda jeke túrghyn ýy salugha jer uchaskeleri berilip jatyr. Áytse de daghdarys kezinde ekining biri jeke jer uchaskesinde qúrylys júmysyn jýrgize almauy mýmkin ghoy...

- IYә, songhy 7-8 jyl ishinde jeke túrghyn ýy salu ýshin jer uchaskeleri is jýzinde berilmegen. Sebebi búghan deyin kóptegen uchaskeler infraqúrylymsyz berilgen bolatyn. Búghan mysal retinde Qaraghandydaghy «Kýngey» shaghyn audanyn alugha bolady. Býgingi kýni Qaraghandy qalasynyng әkimdigi jeke túrghyn ýy qúrylysy ýshin jer uchaskelerin injenerlik jelilerden keyin ghana beru mәselesin birinshi oryngha qoyyp otyr.

- Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Qaraghandyny million túrghyny bar qala retinde kórgisi keletinin aitqan. Búl maqsatqa jetu jolynda naqty josparlarynyz bar ma?

- Is jýzinde, Qaraghandy irgeles qalalar men jaqyn auyldardy eseptegende qazirding ózinde 800-900 myng adam ómir sýretin tútas aglomerasiya. Olardyng kópshiligi 20-30 minuttyq joldy jýrip-aq oblys ortalyghyna júmysqa barady. Sondyqtan million degenimiz uaqyt talaby. Qala ósip keledi, biz kóp túrghyn ýy salyp, kelgen túrghyndargha jaghday jasauymyz kerek.

- Alayda monoqalalar men auyldar turaly úmytugha bolmaydy. Oblystyng audandarynda sapaly auyz sumen qamtamasyz etu mәselesi ótkir túr. Shette qarapayym ghana jaghday bolmaghannan keyin әlbette júrttyng barlyghy qalagha qashatyny taghy týsinikti. «Auyl - el besigi» baghdarlamasy jәne basqalary qanyrap jatqan auyldardy qútqara ala ma?

- Búl baghdarlama bolashaghy bar jәne tirek auyldardy damytugha arnalghan. Jalpy adamgha infraqúrylym emes, adam infraqúrylymgha baratyny býkil әlemge tәn ýrdis. Biraq 200 adam túratyn deyingi shaghyn auyldar bar. Ol auyldardy ortalyqtandyrylghan sumen jabdyqtaudyng mәni joq. Alayda biz ondaghy jergilikti avtonomdy infraqúrylymdy qoldaugha tyrysamyz.

«Auyl - el besigi», «Núrly jer», «Júmyspen qamtudyng jol kartasy» baghdarlamalary ayasynda auyldyq eldi mekenderding injenerlik infraqúrylymyna, onyng ishinde sapaly sumen qamtamasyz etuge baylanysty kóptegen mәseleler sheshilude. «Auyl - el besigi» arnayy jobasynyng eki jylynda segiz audannyng 16 tirek auylynda 73 joba jýzege asyryldy, onyng ishinde sapaly auyz sumen qamtamasyz etu isteri de bar.Mysaly, Janaarqa audanynyng Atasu auylynda qazandyqtar men tazartu qúrylymdarynyng qúrylysyn jýrgizuding arqasynda әleumettik nysandarda ortalyqtandyrylghan sumen jәne jylumen qamtamasyz etildi, qazandyqtardyng quaty artty.

Biyl Osakarov audanynyng Esil auylyndaghy 25 shaqyrymdyq su jelisin qayta jóndeu júmystary ayaqtaluda. 1500-ge juyq túrghyn ýzdiksiz sapaly sumen qamtamasyz etiledi.

- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qyrkýiek aiyndaghy Qazaqstan halqyna joldauynda qorshaghan ortany qorghaugha erekshe nazar audardy. Qaraghandy oblysy - óndiristik aimaq, múnda qorshaghan ortanyng lastanuyna naqty ýles qosatyn ónerkәsip alpauyttary bar. Olar jana ekologiya kodeksining normalaryn qanshalyqty saqtaydy dep oilaysyz?

- 2025 jylgha qaray iri kәsiporyndar ziyandy shygharyndylardy 30 payyzgha tómendetedi dep josparlanuda. Jana kodeks olardy ekologiyalyq erejelerdi saqtaugha shaqyrady, әitpese olar shygharyndylar ýshin aiyppúldy kóbirek tóleytin bolady. Búl kәsiporyndardyng basshylyghy shygharyndylardy azaytugha mýddeli jәne jabdyqty janartugha qarajat salady. «Saryarqa» gaz qúbyrynyng Qaraghandygha qosyluyn eskere otyryp, kәsiporyndar óndiristing bir bóligin kómirden gazgha kóshiredi.

- Preziydent memlekettik qyzmetti qayta jýktep, memlekettik apparattyng shtat sanyn edәuir qysqartudyng uaqyty kelgenin atap ótti. Qaraghandynyng qansha sheneunigi júmyssyz qaldy?

- Ázirge qyzmetkerlerdi qysqartu turaly aktige qol qoyylghan joq. Bizding oblysta 3,5 myng memlekettik qyzmetker júmys isteydi. Biyl olardyng 10 payyzy qyqartylady. Kelesi jyly - taghy 15 payyz. Memleket basshysynyng búiryghy oryndalady.

- Súhbat sonynda aitarynyz bar ma?

- Men Qaraghandy oblysynyng barlyq túrghynyna alghys aitamyn. Osynau qiyn kezende biz ózimizding yntymaqtastyghymyzdy jәne jauapkershiligimizdi kórsettik. Eriktiler bizding senimdi tiregimizge ainaldy. Dәrigerler men polisiya qyzmetkerleri ózderining adaldyqtary men kәsiby sheberlikterin taghy bir ret dәleldeuge dayyn. Ózinizge jәne jaqyndarynyzgha qamqor bolynyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5321